“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
VÕITLUS TOLMUTONTIDEGA Ehitusplatsi ümbruse tänavad muudab räpaseks pea iga teine ehitusfirma (0)
18. oktoober 2021
Scanpix

Naabermajad rappuvad vanade hoonete lammutamise või uute vaiade rammimise taktis ning elanike autod on kaetud paksu tolmukihiga. Muposse kaevatakse kesklinna piirkonna ehitusobjektide lärmi või tolmu tõttu umbes kümme korda kuus.

Iga suurem ehitus või lammutamine häirib naabrite elu. Kui Nõmmel oli vana miilitsakooli hoone talvel maha lammutatud ja asemele uut ehitati, segas see algusjärgus mitmeid naabreid. Põhjuseks sai vaiade äge rammimine, mille tõttu kardeti koguni ühe naabermaja pragunemist. Nõnda nagu anonüümsust palunud kohalik elanik seletas, lepiti siiski hiljem ehitajaga ära ja kohtusse ei mindud.

Seda enam, et ettevõte oma viga tunnistas ja tehnoloogiat vahetas, puurides vaiadele augud ette. Uus maja hakkab valmis saama ja tüliõun ununema. “Edaspidi on kõik olnud korras ja töökultuurile pole midagi olnud ette heita,” seletas üks nõmmekas, kes läheduses paikneva majas elab. “Me olime seda arendust ju 10 aastat ise oodanud ja nüüd saab Nõmme keskus jälle ilusamaks. Selle nimel oledki nõus mõnda aega kannatama, et päeva lõpuks on nägu nalja täis.”

Sõrmepaksune tolmukiht

Hiljuti lammutati Liivalaia tänaval Eesti Gaasi maja. Naabruses elava Tanel Veenre sõnul tuli silmad kinni autoni joosta, sest õhk oli betoonitolmust paks. Telediktor Margus Saar pidi tänaval silma lennanud osakeste pärast aga EMOs käima. Õhtuti rappus naabermaja lammutuse taktis ja autod olid kogu aeg kaetud sõrmepaksuse lammutustolmuga. Linnavõim sekkus. Ka firma ise tunnistas oma vigu ning lubas kompenseerida nii lähemate majade kui autode pesu. Lisaks hakati maha võetavat hoonet kastma.

Märksa enam konflikte kui ehitamisega tekib midagi lammutades, nimelt käib sellega kaasas meeletu tolm, eriti kui tööd tehakse kuiva ilmaga ja objekti ei kasteta.

Selliseid suuremaid või väiksemaid konflikte ümberkaudsete elanikega, mis lõpuks ära lahendatakse, leiduks rohkemgi. Inimesed ehitusobjektide naabruses kannatavad siiski sageli vaikides tolmu, müra või vibratsiooni. Pärnu mnt 129 piirkonda kerkib mitmeid kortermaju. Nõnda nagu üks sealse piirkonna elanikest rääkis, inimesed sageli ei tea, et pori ja tolmu ei pea taluma ja seetõttu ei oska ka kuhugi kaevata.

Tallinn on juba alates 2005. aastast püüdnud motiveerida ehitusfirmasid oma ehitusplatse korras hoidma rohkem kiituse ja vähem karistusega. Nii valitakse igal aastal korrektseima ehitusplatsiga ehitusettevõtja. Teisalt sunnib eriti just Tallinnas üha enam hoogu koguv ehitamine ja arendamine küsima, kas ei peaks siiski seadusandja karmistama trahve selliste rikkumiste eest nagu tolmutamine või poristamine. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg möönis, et maksimumtrahvi võimalus, 1300 eurot motiveerib siiski liiga vähe, et ettevõtted kulukasse korra hoidmisesse rohkem panustaksid.

Maja enne valmis kui kohus tuleb

Keerulisematel juhtudel jääb ehitusobjekti naabril, keda häirib näiteks müra või vibratsioon, üle ainult kohtusse minna. Kuni kohtuveskid jahvatavad, saab hoone juba valmis. Seadusandja on inimesed seega üsna kaitseta jätnud. Keerulisemad konfliktid – ehitaja versus kohalik elanik – suubuvad kuhugi asjaõigusseadusesse ja selle tõlgendamisse.
Kui asi objektil justnagu iseenesest paremaks läheb, on põhjuseks tavaliselt mupo ja keskkonna- ja kommunaalameti korrale kutsuvad visiidid.

Siiski möönavad nii Tallinnas järelevalvega tegelevad linnaametnikud kui ehitajad, et ajapikku muutuvad ehitusplatsid korrektsemaks. Ehituste naabrid seisavad üha enam endi õiguste eest. Tallinna heakorra eeskiri ütleb selgelt, et ehitaja peab ära hoidma ehitusobjektilt prahi, pori ja tolmu kandumise sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule.

Sealhulgas tuleb katta tööpind, rajada veokite liikumise alale kõvakattega aluspind ja pesta sõidukite rehve. Lisaks ütleb välisõhu kaitse seadus, et objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt ladustamiskohtadelt, tänavatelt ja teedelt.

Kulukas rataste pesu

AS Merko Ehitus on üks neist suurtest, kes objektide heakorra nimel pingutab ja muuhulgas veokite rattaid peseb. Ettevõtte juht Ivo Volkov möönis samas, et see on kulukas tegevus.

“Tegemist ei ole n-ö naturaalse osaga ehitamisest ja seega sõltub paljugi tellijast, kas ja kuivõrd suures osas sellist kulu aktseptitakse,” lisas ta. “Leidub rohkem ja samas vähem teadlikke tellijaid. Kulu sõltub sellest, kus kohas ehitatakse, kui tundlik on piirkond ja palju elab seal inimesi. Kui ehitasime näiteks Palace hotelli taga, siis seal tegime heakorra osas isegi rohkem kui vaja.”

Mullu tunnustas Tallinn kõige korralikuma ehitaja tiitliga Tallinna Ehitustrusti. Selle juhatuse liige Aigar Kristovald märkis ehituskultuuri kohta, et “üldiselt on asi siiski drastiliselt paranenud”. “Meie ehituskultuur sarnaneb järjest enam Skandinaavia omaga,” ütles Kristovald. “Leidub küll veel patustajaid, aga kui veel kümme aastat tagasi nägid Helsingi ehitusplatsid Tallinna omadest märksa puhtamad välja, siis nüüd on need üsna võrdsed.”

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg on märksa kriitilisem. Teisalt möönab temagi mõningast tendentsi paremuse suunas. “Üldjuhul ehitusettevõtted ei panusta piisavalt heakorda,” ütles Sulg.

“Oma kohustuste tunnetamist ja võimalusi on samas ikkagi juurde tulnud. Enam ei piirduta primitiivsete lahendustega, kuid alati võiks paremini. Hea näitena võib tuua Liivalaia elu- ja ärikvartali, mida rajab AS Merko Ehitus Eesti – seal on objektilt väljasõidu juurde rajatud kõvakattega alus, millel saab veoki rehvid survega puhtaks pesta. Lisaks on hea, et ehitusettevõtjad on hoonete fassaadide renoveerimisel hakanud kasutama korralikult kinnitatud tolmutõkkeid, et takistada tolmu ja prahi lendlemist tänavatele.”

Sunniraha liiga väike?

Munitsipaalpolitsei menetluse ja piirkonnatöö osakonna peainspektori Jaanus Kivi sõnul laekub kesklinnas ehitusobjektide heakorra kohta ühes kuus umbes kümme avaldust või kaebust. Kurdetakse tolmu, öörahu rikkumise jms üle. Kõige rohkem tuleb kaebusi Pärnu mnt piirkonnast, kuhu on kevadel ja suvel tekkinud palju elamu- ja büroohoonete ehitusi. Mitmega nendest on mupo pidanud korduvalt tegelema.

“Saame ehitajaid korrale kutsuda eelkõige teavituste ning ettekirjutustega,” märkis Jaanus Kivi. “Kohapeal fikseeritud puudustest, nagu kasvõi pori või tolmu kandumisest sõidu- ja kõnniteele, vesteldakse kõigepealt objektijuhiga. Kui teda otseseks jutuks kätte ei saa, siis me helistame vastutavale isikule või koostame haldusmenetluse raames teavituse. Väärteomenetlus ja rahatrahv on juba viimased abinõud. Väärteomenetluse alustamise eelduseks on oht elule ja tervisele või keskkonnale. Heakorraeeskirjas sätestatud nõuete rikkumise puhul saab juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 1300 eurot.”

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti andmetel leitakse 25-50%-l kontrollitavatest objektidest rikkumisi. See sõltub aastaajast. Tänavu on kontrollitud reididel 70 objekti ja 46 ehitusettevõtjat.

Ameti juhataja asetäitja Tarmo Sule sõnul on kõige suurem probleem ikkagi pori ja liiva kandumine ehitusobjektilt tänavatele. Vihmasematel aegadel, kui kaevatakse või muid pinnasetöid tehakse, on väga paljudel ehitusobjektidel tänavale väljasõidud liivased või mudased. Objektijuhid peavad sellistel puhkudel väljasõidu puhastama. Kui kõnni- või sõidutee on ära lagastatud, tuleb seegi puhtaks pesta. Sule sõnul motiveerib maksimumtrahvi võimalus, 1300 eurot, siiski liiga vähe, et ettevõtted kulukasse korra hoidmisse rohkem panustaksid.

Tänaseks on meil kultuur ehitusfirmades siiski nii palju arenenud, et üldiselt tehakse asi pärast mupo suulist hoiatust korda.

Muposse kaevatakse ka öörahu rikkumise pärast. Sellisel juhul kontrollib patrull esiteks öötöö loa olemasolu – kui see puudub, antakse korraldus töö lõpetada, mida üldjuhul ka tehakse.

Tallinna Ehitustrusti ühe juhi Aigar Kristovaldi sõnul püüavad kuus suuremat ehitusfirmat omi objekte võimalikult korras hoida. Patustavad pigem väiksemad, ehkki mõistagi pole see alati nii. “ISO standardites, mida ehitaja peaks järgima, on tegelikult kõik kirjas – kes peab nn puhta ehitamise eest objektil vastutama,” sõnas ta.

Peale selle, et tolm teeb linna mustaks ja rikub inimeste tervist, on kõige suuremas ohus siiski ehitajad ise. Mõistagi tuleb neil kanda kaitsevahendeid. Riiklikest ametitest jälgib ehituskultuuri tööinspektsioon. Seda nii tööohutuse kui töötervishoiu seisukohalt. Näiteks kui tolm võib kahjustada töötajate tervist, võidakse ehitus vigade kõrvaldamiseni peatada. Võimalik on veel ettekirjutus ja sunniraha hoiatus.

Aitab vaid kohtusse minek

Kui tolmu ja pori pärast on ehitusfirmasid lihtsam ohjata, sest rikutakse heakorda, siis märksa keerulisem on seda teha müra ja vibratsiooniga seoses.

Korrakaitseseaduse järgi ei tohiks häirivat müra tekitada kella 22- 6, puhkepäevale eelneval ööl keskööst kella 7-ni. Kuid eriti väiksemate lastega peredes võib ka hilisõhtune või varahommikune ehitusmüra tõsiselt segada.

Keerulisematel puhkudel tuleb inimestel, keda ehitus väga häirima on hakanud või kes kardavad oma maja pärast, kohtusse minna. Üldriiklik seadusandlus jätab siin elanikud seega kohati kaitseta. Näiteks Sauel on elanikud pidanud aastaid taluma pae lõhkumise müra seoses ehitatavate kortermajadega, ja teha pole neil midagi – peale kohtusse mineku. Kuid selle ajaga, kuni kohut käiakse, saab ka ehitus läbi.

Tartu Ülikoolis ehitusõigust õpetav Veiko Vaske ütles Saue juhtumit ERR-ile kommenteerides, et asjaõigusseaduse järgi tuleb mõistlikku häiringut naaberkinnistult taluda. Mõistlikkuse piir on seadusega paika pandud sinna, et taluda ei tule sellist häiringut, mis oluliselt takistab kinnisasja kasutamist.

Sama keeruline ja vaieldav on olukord ehitamisel tekkiva vibratsiooniga, mis halvemal juhul võib naabermaja rikkuda. Siin tekib taas küsimus, kust jookseb mõistliku häirimise piir. Nõnda juhtus eelkirjeldatud juhul Nõmmel, kus ehitaja sai siiski uue maja vaiade rammimisel tehtud veast ise aru.

Kui ehituselt levib tolmu või pori, tuleb sellest teatada linna abitelefonile

• Kui läheduses asuvalt ehituselt levib ümberkaudu tänavatele ja/või naabermajade hoovidesse tolmu või pori või lendleb prügi, tuleks sellest teatada Tallinna munitsipaalpolitseile, tel 14410 või 661 9860. Samamoodi tuleks teatada igapäevast elu takistavast mürast – eriti öötundidel.
• Tallinna heakorra eeskiri ütleb selgelt, et ehitaja peab ära hoidma ehitusobjektilt prahi, pori ja tolmu kandumise sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule. Sealhulgas tuleb katta tööpind, rajada veokite liikumise alale kõvakattega aluspind ja pesta sõidukite rehve.
• Välisõhu kaitse seadus ütleb, et objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt ladustamiskohtadelt, tänavatelt ja teedelt.
• Heakorraeeskirjas sätestatud nõuete rikkumise puhul saab juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 1300 eurot.

Rehvid tuleb ehituste vahet sõitvatel autodel puhtaks pesta

Parima heakorraga ehitusplatsi valdajaks tunnistati pealinnas 2020. aastal Tallinna Ehitustrust – jutt käib büroohoone ehitusest aadressil Maakri 30, mida linnaametnikud kontrollisid 11 korral. Sellel ehitusel pesti isegi rehve, mida teiste firmade objektidel sageli ei tehta.

Tiitli omistamise puhul tõsteti esile, et ehitusobjekti territoorium oli ümbritsetud piiretega ja objektile oli paigaldatud teabetahvel ehitustöö tegija kohta. Ehitusmaterjalid olid korrektselt ladustatud ning objektilt väljuvatel sõidukitel pesti rehve, et vältida pori vedamist linnatänavale. Naaberkinnistute elanikelt ehitustolmu ja müra kohta kaebusi ei laekunud. Lenduvad ehitusjäägid olid tuule eest kaetud nõnda, et linnakeskkonda tolmu ja mustust ei kandunud.

Jalakäijatele ohutuse tagamiseks Maakri tänaval paigaldati nõuetele vastav ja märgistatud käigurada. Ehitusmaterjale transportiv suur rasketehnika oli paigutatud kitsastes oludes oskuslikult ning kasutusel olid liiklust ümber suunavad skeemid.

Alates 2005. aastast on parimateks ehitusobjektideks tunnistatud veel AS Merko Ehitus (2005, 2008, 2013 ja 2018), AS Skanska EMV (2006), OÜ Tarrest Ehitus (2009), OÜ Fund Ehitus (2010), OÜ Astlanda Ehitus (2011 ja 2014), NCC Ehitus AS (2012), Bauschmidt OÜ (2015), Nordecon AS (2016), KMG Inseneriehituse AS (2017) ja Riser Ehitus OÜ (2019).
Hindamiskomisjoni kuuluvad spetsialistid Tallinna keskkonna- ja kommunaalametist ning komisjoni töös osalevad inspektorid munitsipaalpolitsei ametist.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.