“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
JUHTKIRI Vaktsineerimata inimeste pandeemia (1)
18. oktoober 2021

Energiahindade kasv ja järjekordne nakatunute arvu tõus ähvardavad tuua keerulise talve. Ajal, mil pered ja ettevõtted maadlevad kuludega, ähvardab meid taas ka eriolukord – hoolimata sellest, kas see ametlikult välja kuulutatakse või mitte. Ühendriikide tuntud viroloog Anthony S. Fauci on tabavalt öelnud, et oleme jõudnud vaktsineerimata inimeste pandeemia faasi.

Aeg-ajalt näeme kasvõi sotsiaalmeedias rõhutamist, et haiglaravil patsientidest on 30-40% vaktsineeritud. Mõni asi jääb seejuures aga märkimata. Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti Peep Talvingu sõnul on nn kolmanda laine ajal 17 intensiivravi vajanud inimesest vaid üks vaktsineeritud. Ja temagi pääses kergemini üldpalatisse kui teised.
Tõenäoliselt ei hiilga Eesti vaktsiinivastasuse poolest rohkem kui teised ühiskonnad.

Vähemalt ühe doosi on meil saanud umbes 57%, mis on Euroopa keskmine. Küll seisneb Eesti süvaprobleem selles, et ei umbusaldata isegi mitte niivõrd vaktsineerimist, kui tervishoiusüsteemi. Liiga paljud pidid juba ammu enne pandeemiat liiga kaua ravijärjekorras passima. Meditsiinis leidus liialt kasumi teenimist patsiendi huvide arvel.

Me sisenesime kriisi, kui perearstinduses oli juba palju aastaid valitsenud kriis. Ühes otsas perearstide kasumite edetabelid ja kaunid kontorid, teises ravita jäävad inimesed. Täiesti võimalik, et paljudel vaktsiinieitajatel on lihtsalt kunagi varem olnud meedikutega halbu kogemusi.

Me sisenesime teisalt kriisi ibuprofeeniusuliste ja kogu Euroopa mastaabis silmapaistvalt rasvuvatena. Me ei kohanud kusagil meeleavaldusi, et nii valuvaigistite ohjeldamatu söömine kui ka üldse meie söömisharjumused tõstavad oluliselt südameinfarkti riski. Sel taustal näivad püüded järjekordset viiruselainet mõne üksiku poliitiku või ametniku kaela nuhelda labaselt öeldes nõmedana.

Valimised ja sellega seotud poliitiline püüd kõigile ühekorraga meeldida – aga keda sa ikka piirangutega kosid – pole samuti kellegi üksikisiku projekt. Ent kas siis vaktsineerimine pole lihtsalt kättesaadav? Loomulikult on. Siiski tuleks trots alla neelata ja meenutada, et kuigi arstiabi ei jõutud enne pandeemiat paremaks reformida, võimaldavad arstid meile väga väikeste kuludega Euroopa tasemel meditsiini. Sama oluline oleks tsiteerida Nelli Kalikovat ja mõndagi teist viroloogi. Me oleme praegu sõjas ja rahuaja seadused ning sellele omane demokraatia ei saa enam kehtida. Üksikisiku huvid tuleb siin paratamatult ohverdada ühiskonnale.

Loomulikult ei saa me hakata rääkima sund-vaktsineerimisest. Praeguse, möödunud valimistest kantud üliliberaalsusega ei jõua me teisalt kuhugi. Samamoodi nagu sõjas, on ka siin kellegi egoismil reaalsed ohvrid. Mingit muud plaanilist ravi ootavad patsiendid lükatakse Covidi tõttu kuhugi tahaplaanile. Kas me tahame minna kasvõi Itaalia teed, kus demokraatlikku riigikorda pole kahtluse alla seatud, aga kus kõik töötajad on kohustatud enne töökohale asumist esitama koroonapassi? Umbes kolmandik ühiskonnast paistab seda soovivat.

Kordaks ikkagi, et vaktsineerimata inimene võtab endale vastutuse kellegi teise elu ja tervise eest. Aga ka laiemalt kellegi teostamata plaanide, soovide ja unistuste eest. Ma isiklikult ei sooviks endale sellist koormat.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nüanss
23. okt. 2021 21:05
https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/vaktsineeritud-peavad-koroonapassi-uuesti-tegema-pass-kehtib-tegelikult-poole-luhemat-aega-kui-meile-oeldi/ Koroonapassi väljatulekul rõhutati Eestis, et see annab vaktsineeritutele kergema hingamise terveks aastaks. Reaalsuses tehti aga tehnilistes arendustöödes eksimus, millest pole seni avalikult räägitud. Geeniusele teadaolevat tuli eksimus sotsiaalministeeriumile suure üllatusena ning ministeerium ootab, et tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) lahendaks probleemi kiiremas korras ära.