"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
Kokkuostja: vanametalli hinnad on kerkinud rekordtasemele (0)
19. oktoober 2021
Kõik olulisemad tööstusmetallid on viimasel ajal läbi teinud erakordselt kiire hinnatõusu, mis on vanametalli kokkuostuhinnad muutnud Eestis väga atraktiivseks. Foto: Scanpix

„Praegu on eriti soodne aeg oma vanametall kokku koguda ja ära tuua. Meie klientide arv ongi kasvanud juba mitukümmend protsenti, kusjuures eriti aktiivsed on erakliendid,“ kommenteeris Kuusakoski juhatuse liige ja Eesti ostujuht Toomas Kollamaa. „Viimati nägime selliseid värviliste metallide buumihindu ju väga-väga ammu ehk aastatel 2007-2008.“

Kõik olulisemad tööstusmetallid on viimasel ajal läbi teinud erakordselt kiire hinnatõusu, mis on vanametalli kokkuostuhinnad muutnud Eestis väga atraktiivseks.

Kuusakoski pakub klientidele hetkel ostuhindasid, mis on viimase 13-14 aasta kõrgeimad. Näiteks vase puhul on ostuhind viimase aastaga kerkinud 44%. Kui möödunud aastal samal ajal maksis vask 4850 eurot/tonn, siis täna 7000 eurot/tonn. Messingi puhul on olnud aastane muutus 43% ning aasta jooksul on ostuhind kasvanud 2800 eurolt 4000 eurole tonni kohta.

Alumiiniumi ostuhind on aga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud koguni 79%. Kui aasta tagasi maksis tonn 700 eurot, siis nüüd 1250 eurot.

Musta metalli puhul on hind aastaga kerkinud 47%, makstes hetkel kuni 265 eurot/tonn. Romusõidukite hind on viimase aastaga kasvanud lausa 114% – kui eelmisel aastal maksis tonn kuni 105 eurot, siis praegu kuni 225 eurot.

Massiivse hinnatõusu põhjuseks on süvenev elektrikriis, energiakulude järsk tõus ning erinevate tööstusmetallide nappus, millele omakorda lisandub Hiina erakordselt suur nõudlus.

Ainuüksi alumiiniumi hind on sarnaselt teistele metallidele tõusnud viimase 13 aasta kõrgeimale tasemele, kuna elektrikriis on kokku tõmmanud energiamahuka metalli varusid, mida kasutatakse kõiges: alates õllepurkidest ja lõpetades iPhone’idega. Alumiiniumi nimetatakse naljatamisi „tahkeks elektriks“, kuna iga tonni metalli tootmiseks kulub umbes 14 megavatt-tundi energiat, millest piisaks ühele keskmisele majapidamisele üle kolme aasta.

„Kui varem viidi esemeid väga kergekäeliselt prügimäele, siis enam õnneks nõnda ei ole. Inimesed mõtlevad nüüd kõigepealt pigem taaskasutusele ja käitlemisele. Keskkonnateadlike inimeste jaoks on väga oluline, mis nende prügijääkidest edasi saab,” märkis Kollamaa. „Kuusakoski aitab läbi taaskasutuse vähendada jalajälge, reovete teket ja prügilas ladustatavat jäätmekogust. Kuna metalle saab üha uuesti kasutada, siis on äärmiselt oluline vanametall asjatundlikult koguda ja töödelda. Võtame vastu nii rauda, vaske, alumiiniumi, roostevaba kui ka kõiki-kõiki teisi tööstusmetalle. Metalli liik ei oma mingit tähtsust. Kindlasti on aga hinnatumad puhtad ja kõrge kvaliteediga materjalid.“

Eesti vanametallituru suurus on 300 000–350 000 tonni aastas. AS Kuusakoski on Eesti suurim ringlussevõtuteenuste pakkuja, kes suunab taaskasutusse umbes poole Eesti vanametallist. Kuusakoskil on üle Eesti avatud 11 teeninduspunkti: Jõhvis, Narvas, Paides, Paldiskis, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Võrus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.