"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
valimistulemuste analüüs Politoloogid: Keskerakond jääb Tallinnas juhtivaks jõuks (0)
19. oktoober 2021
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Foto: Albert Truuväärt

„Tallinna valimistulemused toovad kõige tõenäolisemalt kaasa selle, et lõppkokkuvõttes peab Keskerakond Tallinna võimu kellegagi jagama. Selget kaotajat Tallinnas määratleda on raske. Keskerakonna positsioon natuke halvenes vaatamata sellele, et nad hääli juurde võitsid, kuid jäme ots on ikka veel kindlalt nende käes,“ kinnitas politoloog Martin Mölder valimistulemusi kommenteerides.

„Natuke hääli kaotas Reformierakond, kuid oma toetuse üldist taset arvestades oli kõige suurem kaotus Tallinnas Sotsiaaldemokraatidel. Kui kellegi jalgealune pealinnas kitsamaks jäi, siis olid need just nemad,“ lisas Mölder.

Ka politoloog Rein Toomla on seisukohal, et vaatamata loodetust kehvemale valimistulemusele ei kaotanud Keskerakond oma jõupositsiooni täielikult.

„Tallinna suurim kaotaja oli kindlasti Keskerakond, sest lõppkokkuvõttes absoluutsest enamusest vajuda suhtelisse enamusse -ega seda kerge üle elada ei ole. Aga kui juba läheb koalitsiooni tegemiseks, siis Keskerakond on ikkagi juhtiv jõud.“ arvas Toomla.

„Ilmselt ei too Tallinna tulemused kaasa Keskerakonna väljajätmist linnavalitsusest, see on ikka suhteliselt mõeldamatu. Ehkki  valimiseelses kampaanias praktiliselt kõik ülejäänud erakonnad ütlesid, et Keskerakonna võim tuleks lõpetada, ei tähenda see siiski seda,  et need ülejäänud võiksid nüüd toimida nii, et Keskerakond täiesti välja jääks,“ märkis Toomla.

„See võimalus oleks tekkinud juhul, kui Keskerakond oleks saanud võib-olla 20 protsenti häältest ehk poole vähem, kui nad said ja 38 volikogu koha asemel vaid paarkümmend kohta. Nüüd on küsimus ikkagi pigem selles, et kellega Keskerakond koalitsiooni teeb, sest lõppkokkuvõttes – kui juba läheb koalitsiooni tegemiseks, siis Keskerakond on ikkagi juhtiv jõud. Ülejäänud ei saa päris kindlasti kokku Tallinna linnavalitsust ja tõenäoliselt nad ei hakka seda koos isegi mitte arutama,“ leidis ta.

Kellega luuakse uus võimuliit?

Kuna EKRE ja Eesti 200 on seni välistanud koostöö Keskerakonnaga, jäävad võimalike variantidena alles Reformierakond, Isamaaliit ja Sotsiaaldemokraadid.

„Keskerakonna seisukohalt on suhteliselt ükskõik, milline neist partneriks valida. Aga pidades silmas üle-eestilisi probleeme, ehk siis keskvalitsuse tegemisi, võiks Reformierakond selle kolmiku seas olla favoriit, aga kui Reformierakond hakkab esitama selliseid nõudmisi, mis Keskerakonnale kuidagimoodi ei sobi, siis on Keskerakonnal on valikuvõimalus, kas Sotsiaaldemokraatide või siis Isamaa näol,“ kirjeldas Rein Toomla, kes ei usu, et koalitsiooni moodustamisega liigselt venitama hakatakse.

„Lõppkokkuvõttes kõik ju teavad kõiki: on ju teada, mida nüüd ühed kindlasti tahavad ja mida teised kindlasti ei taha, nii, et ma arvan, et väga pikaks ei ole mõtet neid kõnelusi seetõttu venitada, aga eks see võtab ikkagi paar nädalat aega,“ prognoosis ta.

„See on täiesti paratamatu ja lõppkokkuvõttes on asi selles, et ega erakonnad ei saa selle Tallinna eelarvega – see raha on ikkagi peamine küsimus –  hakata toimetama, nagu neile endale pähe tuleb. Terve rida asju on ju sellised, mida linnavalitsus peab tegema hoolimata sellest, milline poliitiline jõud selle taga on. Pisut võivad aega võtta võib-olla kaadriküsimused, sest Tallinnas on neid abilinnapeakohti ikka päris mitu tükki ja nende jaotamine võtab ilmselt pisut aega,“ nentis Rein Toomla.

„Abilinnapea kohtade jaotamine võib tekitada vaidlusi, aga ma ei arva, et need lähevad nii tuliseks, nagu Riigikogu tasandil ministriportfellide jaotamise raames. Võib arvata, et see ei ole nii valulik protsess ja sellega ei pea suisa nädalat tegelema.“

Linnapea vahetumist peab Toomla tõenäoliseks vaid siis, kui praegune meer selleks ise soovi avaldab.

„See võiks juhtuda põhimõtteliselt ainult sellisel juhul, kui Mihhail Kõlvart väga resoluutselt ütleb, et nonii, aitab küll. Et tema enam ei taha. Sellise juhul võib siis tekkida probleem, et kes võiks sisse uus linnapea olla,“ märkis Toomla.

„Keskerakonnal ilmselt valikuvõimalusi on, nüüd on küsimus, et kes võiks tema koalitsioonipartner olla. Kui selleks saab suhteliselt suur Reformierakond, siis võiks nagu sellises hästi tingivas kõneviisis võiks Reformierakond isegi pretendeerida sellele linnapea kohale, aga kui partneriks saab Isamaa või sotsiaaldemokraadid, siis nende toetus volikogus on ikkagi niivõrd väike, et neil ei ole väga suurt põhjust pretendeerida sellele kohale.“

Üleriiklikud tulemused väga suuri üllatusi ei toonud

Valimistulemuste prognoosimisel on lisaks muudele mõjuritele abivahenditeks küsitlused ja varasemate valimiste tulemused, ent tihti ei näita need veel kätte täpseid lõpptulemusi. Nii ka sel korral.  

„Kui võtta aluseks küsitlused, siis need lubasid, et Keskerakonna häältesaak jääb kuhugi sinna veerandi kanti ja nii juhtuski. Valimisliitude puhul arvasin ma analoogia põhjal, et nad võivad saada umbkaudu sama palju, nagu nad viimasel paaril valimisel on saanud ehk siis umbes 25 protsenti häältest ja ka see läks täppi,“ arutles politoloog Rein Toomla valimistulemusi analüüsides.

Valimistel oli Toomla hinnangul ka üllatajaid, sest paari erakonna puhul ei saanud tugineda väga küsitluse tulemustele ega ka analoogiale, ennekõike kehtis see EKRE ja Eesti 200 tulemuste kohta.

„Erinevad küsitlused lubasid, et EKRE võiks saada seal kuskil 16-18 protsenti, saadi vähem, aga sellel oli ka seletus – nimelt Ida-Virumaa,“ selgitas Toomla.

„Ida-Virumaal mingi aeg tagasi arvati või pakuti välja, et EKRE ongi kõige populaarsem erakond. Võib-olla ongi, aga igal juhul mitte valimistel ja see oli tingitud lihtsast ajaolust – nimel ei olnud neil umbes pooltest Ida-Virumaa omavalitsustes üles seatud kandidaate. See kandidaatide hulk mõjub: on ikka suur vahe, kas sul on paarikümnele kohale paarkümmend kandidaati või seal ainult kaks kandidaati,“ lisas ta.

Eesti 200 seisis Toomla hinnangul silmitsi täpselt sama probleemiga. Kuigi neile ennustati üleriigiliselt 13-14 protsenti, tuli mängu see asjaolu, et Eesti 200 ei olnud seadnud oma kandidaate üles sugugi mitte kõigis omavalitsuses, isegi mitte pooltes, ja sellest tulenevalt sai lõpptulemuseks kuus protsenti.

„Teiselt poolt Eesti 200 on selle naise väga rahul, sest et ega nad rohkem ei lootnudki, kui nad tahtsid head tulemust Tallinnas ja Tartus ja võib-olla veel kuskil mujal ja selle nad ka said,“ märkis Rein Toomla.

„Reformierakonna toetus oli tänavustel valimistel enam-vähem sama, mis viimastel valimistel ja seda ennustasid ka küsitlused. Isamaa kohta võiks öelda, et ta tuli justkui trammi alt välja. Reitingud lubasid mõnevõrra vähem, aga Isamaa on viimastel valimistel – nii Riigikogu kui kohalikel valimistel – silma paistnud sellega, et nad kipuvad edestama just neid reitinguid. Põhjus on ilmselt selles, et, et isamaal on alati välja panna tugev kandidaatide nimekiri ükskõik mis kohas,“ selgitas Toomla.

„Võimalik, et Isamaa aated ja väärtused valijaid enam nii palju ei lumma, nagu paarkümmend aastat tagasi, aga inimene vaatab, et korralikud tegelased ja miks mitte nende poolt hääletada,“ lisas ta.

Sotsiaaldemokraadid tegid kogenud poliitikateadlase arvates suure vea, võttes vastu seisukoha, et erakonna liikmed võivad kandideerida ka valimisliitudes. Erakond ise tuli oma nimekirjaga välja ainult mõnes üksikus omavalitsuses ja lõpptulemus jäi enam kui kesiseks.

„Sotsiaaldemokraadid –  see on nüüd omaette ooper ja see formaalne viis protsenti, mis sotsiaaldemokraadid üle Eesti said, seda tuleks korrigeerida just nende sotsiaaldemokraatide arvel, kes kandideerisid tegelikult valimisliitudes,“ arvas Toomla.

„Pidades silmas pooleteise aasta pärast toimuvaid riigikogu valimisi tekib küsimus, kas sotsiaaldemokraadid ei kavatse mitte korrata Vabaerakonna saatust. Vabaerakond neli aastat tagasi väga soosis valimisliitusid ega tulnud oma lipu all välja mitte üheski kohas. Ja mis vabaerakonnaga riigikogu valimistel juhtus? Juhtus see, et nad kukkusid välja, nad ei suutnud valimiskünnisele ligilähedalegi jõuda. Tekib selline hüpoteetiline küsimus, et kas selline asi ei kipu ähvardama ka sotsiaaldemokraate?“ küsis Rein Toomla.

„Kokkuvõttes võib öelda, et EKRE ja Eesti 200 said vähem, kui arvati, ent samas polnud see väga üllatuslik. Sotsiaaldemokraatide puhul andis tulemustele hoobi see, et lubati liikmetel kandideerida ka valimisliitudes.“


Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.