"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
Tiit Terik: Riiklikus ja Euroopa Liidu poliitikas napib omavalitsuste sisendit (0)
19. oktoober 2021
Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik. Foto: Mats Õun

“Oleme väikese ühiskonnana seisus, kus omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel on hea otsesuhtlus. Meie valitsus on omavalitsustega pandeemia vältel teinud mitmes valdkonnas koostööd, nii kriisist tekkinud kahjude kompenseerimise kui ka majanduse elavdamise meetmete osas. Arenguruumi on riiklike poliitikate kujundamisel kohaliku tasandi sisendi arvestamisega,” sõnas Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik.

“Nii tõdeti ka 6. augustil toimunud Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorralisel istungil, et riik ei ole kaasanud omavalitsusi ega nende esindusorganisatsiooni näiteks vaktsineerimiskava koostamisse ja planeerimisse. Miks, sellele vastust ei osatud anda,” lisas Terik.

Euroopa Liidu iga-aastane kohalik ja piirkondlik baromeeter näitab, et Eesti omavalitsustel on pandeemiaolukorras läinud mitmest Euroopa Liidu riigist paremini. Euroopa Regioonide Komitee president kritiseeris möödunud nädala istungjärgul riikide valitsuste suutmatust konsulteerida kohalike omavalitsustega investeerimiskavades. Eesti Linnade ja Valdade Liidu esimees ning Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liige Tiit Terik peab tema sõnumit tõsiseks märgiks, millesse tuleb suhtuda tõsiselt, ka Eestis.  

Terik tõi baromeetri põhjal esile, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestil pandeemiaolukorras siiski paremini läinud kui paljudel teistel.

Liidu esimees rõhutas, et riikliku ja Euroopa Liidu poliitika osas on omavalitsuse sisendit vähe ning baromeeter näitas selgelt, et sarnase murega seisavad silmitsi mitmed Euroopa Liidu riigid.

Täiskoguistungil avaldatud Euroopa Regioonide Komitee koostatud piirkondlik ja kohalik baromeeter hoiatab, et ELi taastumist õõnestab suutmatus konsulteerida linnade ja piirkondadega Euroopa Liidu poolt rahastatavate taastekavade osas. Väljavaade, et ELi vahendeid ei suunata linnadesse ja piirkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, võib samuti süvendada probleeme, mida põhjustab COVID-19 pandeemiast tulenev kulude ja tulude vaheline 180 miljardi euro suurune rahastamislünk.

„Väga põhjalikus aruandes on mõõdetud pandeemia mõju Euroopa Liidu piirkondadele ning kohalikele omavalitsustele. Selles on välja toodud, et kogu Euroopa Liidu peale on möödunud aastal kohaliku omavalitsuse tasandil 180 miljardi suurune lõhe. Kulutused kohalikul tasandil on kasvanud 125 miljardi võrra, kaotatud on 50 miljardit eurot, seda peamiselt majandustegevuse ning maksudest, tollimaksudest ja teenustasudest saadavate tulude vähenemise tõttu. Eesti on Euroopas ainuke riik, kelle eelarvelõhe mõju pole negatiivne,” leidis Terik.

Aruanne rõhutas muuhulgas, et täielik digitaalne ühtekuuluvus on hädavajalik kestlikuks taastumiseks ja digiülemineku elluviimiseks, et toetada piirkondi, linnu ja külasid kogu Euroopas, jätmata kõrvale ühtegi inimest ega paika. “Kuigi Eesti on üle maailma tuntud kui digipädev riik, on koroonakriisi vältel esile tõusnud kitsaskohad ka meie digikultuuris. Peame jätkuvalt nägema vaeva muuhulgas ka parema internetiühenduse tagamiseks ajal, mil järjest enam inimesi kasutab kaugtöötamise võimalusi.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.