"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Le Vallikivi: oleme jõudnud olukorda, kus kõrge nakatumine hakkab piirama kõikide Eesti elanike vabadust ja ohustama tervist (1)
21. oktoober 2021
Perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi Foto: Mats Õun

“Oleme jõudnud olukorda, kus kõrge nakatumine koroonaviirusega hakkab piirama kõikide Eesti elanike vabadust ja ohustama tervist. Iga päev toob kõrgemad nakatumisnumbrid igas vanuserühmas  ja COVID-19 surmade arv saab olema kasvavas trendis,” kirjeldas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. “Kui teil on kõhklusi, pidage oma perearstikeskusega nõu ja tulge vaktsineerima.” 

Eesti perearstid ja -õed kutsuvad 27. oktoobrist kuni 5. novembrini inimesi nõustamisele ja vaktsineerima. Perearstikeskuses saab vaktsineerida COVID-19 vastu nii esimese, teise kui tõhustusdoosiga ning üle 65-aastastel on samaaegselt võimalik ära teha ka tasuta gripivaktsiin.

  • Vaktsineerimiseks võta ühendust oma perearstikeskusega. Vaktsineerima võib minna koos lähedase või tuttavaga – vaktsineeritakse ka neid, kes pole konkreetse perearsti nimistus. 
  • Tõhustusdoose tehakse üle 65-aastastele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest.
  • Liikumisraskustega inimesi vaktsineeritakse ka kodus. Anna teada kodus vaktsineerimise vajadusest oma perearstile või infotelefonil 1247.
  • Krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad COVID-19 haiguse raskelt põdemise ohtu.
  • Tõsisemad kõrvaltoimed on kõigil COVID-19 vaktsiinidel harvemad kui paljudel igapäevastel ravimitel. Eakatel ja krooniliste haigustega inimestel esineb kõrvaltoimeid vähem.

Perioodil 27. oktoobrist kuni 5. novembrini keskenduvad perearstikeskused vaktsineerimisele ja sellega seotud nõustamisele, samuti tagatakse erakorraline arstiabi. Samal perioodil võidakse lükata edasi kergemate tervisehädadega tegelemine, sõeluuringud, plaanilised krooniliste haigete tervisekontrollid ning selliste tervisetõendite tegemine, millega ei ole kiire.

Dr Vallikivi rõhutas, et ainult vaktsineerides saab vältida olukorra kiiret halvenemist. “Ainus tee olukorrast välja on langetada õige otsus, võtta ühendust oma perearstikeskusega ja minna vaktsineerima. Seepärast on perearstid üle Eesti otsustanud 27. oktoobrist 5. novembrini keskenduda põhitööna inimeste nõustamisele ja vaktsineerimisele. Arstidena on meie eesmärk teha omalt poolt kõik, et pakkuda inimestele võimalust teha kaitsesüst perearstikeskuses,” rääkis dr Le Vallikivi.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on perearstide ja -õdede roll väga oluline, et kaitsesüsti võimalus jõuaks kõigi Eesti inimesteni. „Perearstid ja -õed on olnud Eesti elanike, eeskätt riskirühmade, vaktsineerimisel asendamatud. Vaktsineerimine on paljude inimeste jaoks erinevatel põhjustel otsus, milleni jõudmine pole kerge. Informatsiooni üleküllus on inimestele hirmutav ja seepärast ongi hea, kui on võimalus oma perearsti või -õega murekohad ja vaktsineerimise olulisus rahulikult üle rääkida,“ ütles minister Kiik.

Perearstid vaktsineerivad peamiselt Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga. Perearsti või -õega saab ka arutada, milline vaktsiinidest on inimesele sobivaim ja leida talle parim lahendus.

Tõhustusdoose tehakse üle 65-aastastele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest. Soovi korral võivad ka teised vaktsineeritud täisealised tõhustusdoosi saada, kuid esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest peab olema möödas vähemalt kaheksa kuud.


Usaldusväärset infot vaktsiinide kohta leiab veebilehelt: www.vaktsineeri.ee.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

:))
24. okt. 2021 10:57
Vaktsineerimise kasulikkusest räägib kasvõi seegi, et sai lõpuks tutvuda ka digiloo sisuga! Selgus, et perearst ei tea, millal on proovi analüüsi negatiivne vastus hea ja positiivne vastus halb. Võib–olla ei teata ka matemaatilisi sümboleid näitude ees. Aasta tagasi toimus sõeluuring jämesoolekasvaja avastamiseks. Näitajaks oli peitvere hulk väljaheites. PERH-i laboris tehtud proovi analüüsi vastus oli negatiivne, mis tähendab, et probleemi ei ole. (Näit < 10 μg /g, referentsväärtus < 20). Kuigi uuringu vastus oli negatiivse koostati hoopis epikriis, kus on kirjas koguni korduvhaigestumine vähki, kuigi pole isegi esmast haigestumist olnud! Seega on valed ka digiloo aegkriitilised andmed. Selline uuringute vale tõlgendamine võib selle perearsti puhul olla ka laiemalt levinud, ja küsimus on siin ka valeandmetest riiklikus tervise infosüsteemis TEHIK ja TAI andmebaasis, mis lähtuvad perearsti poolt koostatud vale epikriisi andmetest. Vale epikriisi koostaja ( 01.07.2020 00:00) perearst D01765 . Aegkriitiliste andmete õigsuse eest digiloos vastutab TEHIK. Perearst peab sõeluuringul osalenud isikut uuringu tulemusest teavitama, mida aga ei tehta! Eesti Haigekassa jämesoolevähi sõeluuringu korraldusjuhend. Lisa 2. Negatiivse peitveretesti tulemuse teavituse vorm. Lisa 3. Peitveretesti positiivse tulemuse teavituse vorm.