“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
tööjõukriis III kvartalis oli töökäte puudus terav nii tööstuses kui ka teeninduses (0)
22. oktoober 2021
Finesta tegevjuht Pasi Harttunen. Foto: Finesta

III kvartalit iseloomustavad ühelt tellimuste kasv, teiselt pitsitab tugev tööjõupuudus. “Töösturite arenguplaane kärbib palgasurve, koroona ajal tegevuse peatanud turismi- ja toitlustuskohtade endised töötajad on liikunud teistesse sektoritesse,” võttis olukorra kokku tööjõu rendi ja värbamisettevõtte Finesta tegevjuht Pasi Harttunen.

Pasi Harttunen kinnitas, et aktiivset sügist prognoositi juba suvekuudel. “Statistika näitab, et sel aastal maksti puhkusetasud välja juulis-augustis. Varem on olnud aktiivseid suveperioode, kus tööandjad on palunud töötajatel puhkused edasi lükata. Seekord lasid ettevõtted pigem töötajatel suvel ära puhata, sest teati juba – sügisesse jääb tellimuste kasv ning siis on hea, kui võimalikult suur osa inimestest tööl olemas,” rääkis tööjõu rendi ja värbamisettevõtte Finesta tegevjuht Pasi Harttunen.

Kriis kriisi järel

Samas on päevakorras taas tööjõupuudus, mis ei lase ettevõtetel kasvada ja areneda. “Riikidevaheline tööränne on pidurdunud, Ukrainast praegu uus inimesi peale ei tule. Tööjõupuudus on toonud kaasa palgasurve, mis paneb tööandjad pikas perspektiivis raskesse olukorda. Ettevõte peab mõtlema jätkusuutlikkusele. Töösturid maksaks eelkõige efektiivsuse ja kvaliteedi eest. Kui vaba raha läheb aga lihtsalt palgatõusuks, kaotab sellest konkurentsivõime ja innovatsioon,” selgitas Harttunen. Tema sõnul pole alati lahendus ka hindade tõstmine, et kulu ja tulu saaks vastavusse. “Tihti on firmadel pikad kokkulepped, kus hinnad fikseeritud, rahvusvahelised lepingud, mida ei saa poole pealt muuta,” rääkis Harttunen. “Või näiteks ehituses kallinevad materjalid, aga kui projekt juba müüdud, ei saa tagantjärele hinda tõsta.”

Tema sõnul on viimase paari aasta jooksul ettevõtted maadelnud mitme kriisiga korraga. “Meil on olnud COVID, tarneahela kriis, tööjõupuudus, tooraine ja komponentide nappus,” loetles Harttunen. “Praegu laevad ja lennukid sõidavad, kuid nõudlus on tohutult kasvanud ja transport läinud mitu korda kallimaks. Nõudluse taga on tellimuste kasv, kuid neid ei saa täita, kui pole töötajaid,” kirjeldas Harttunen nokk-kinni-saba-lahti olukorda.

Omanikud leti taga ja laudu katmas

Lihtsam pole turismi- ja toitlustusasutustel, mis pidid koroona tõttu viimase paari aasta jooksul vahelduva eduga kinni olema või klientide arvu piirama. “Suvega kasvas külastajate arv, kuid napib hotelli- ja restoranipersonali,” tõdes Harttunen, kelle sõnul on juba üsna tavaliseks muutunud juhud, kus omanikud ise kohvikutes koristavad ja laudu katavad. “Asi pole aga selles nagu ei võiks tööandjad ise ka vahel appi tulla, aga see ei saa kesta pikalt, eriti suurema äritegevusega ettevõttes, kus omanikul on muud ülesanded – ta peab hoolitsema firma püsimise ja arengu eest. Ja sellega ka oma teiste töötajate eest.”

Koroona tõttu koondatud või tööst eemale jäänud inimesed pole kõik oma endisesse sektorisse tagasi tulnud. “Pandeemia ajal võeti aeg maha, osa inimesi läks õppima, osa jäi pensionile. Ja mis veel – klienditeenindaja tööd enam ei taheta. Pikalt kestnud raskused on muutunud inimesed pahuraks, ettekandjad, müüjad, administraatorid kogevad tihedamini kui kunagi varem ebaviisakat käitumist,” rääkis Harttunen.

Tööampsud ei tõmba

Finesta eksperide kogemuse kohaselt ei jagu enam ka lühiajalist tööjõudu, kes tuleks palgale paariks päevaks. “Oleme suhelnud ettevõtjatega, kes meenutavad, et oli aeg, mil sai järgmiseks päevaks tööampsu tegija leitud ning oli veel valikutki. Nüüd tuleb oodata kauem ja kui ühe tegija leiab, on juba hästi läinud.” Harttuneni hinnangul on turule tulnud alternatiivsed võimalused, kus saab tööd teha omale sobivas graafikus, näiteks Bolti ja Wolti kullerid.

Pasi Harttuneni sõnul kohandab ettevõtluskeskkond end aja jooksul vastavalt tööturule. “Kui kohvikutesse enam teenidavat personali ei leia, muutub lõpuks inimeste tarbimisharjumus ja toitu hakatakse tellima koju.” Järgmised kuud näitavad, kuidas mõjutab majandust Eestis taas hoogustuv koroonakriis ja kuidas tööandjad sellega toime tulevad.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.