“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Välja kuulutamata jäänud kollektiivlepingu seadus on taas riigikogus (0)
24. oktoober 2021
Ilja Matusihis/Pilt on illustratiivne

Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu on esmaspäeval teisel lugemisel taas riigikogu ees. 

Praeguseks ametist lahkunud president Kersti Kaljulaid jättis 13. septembril riigikogus vastu võetud seaduse välja kuulutamata septembri lõpus, kuna tema hinnangul oli parlament seadust vastu võttes rikkunud riigikogu kodu- ja töökorra seadust.

“Jätan kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse välja kuulutamata, sest see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Üks meie riigi toimimise aluspõhimõtteid on, et riigivõimu, sealhulgas seaduste vastuvõtmist, teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Käesoleva seaduse puhul on riigikogu paraku selle põhimõtte vastu eksinud ning seaduse vastuvõtmisel eiranud riigikogu kodu- ja töökorra seaduses paika pandud reegleid,” ütles Kaljulaid otsust välja kuulutamata jättes.

Kaljulaid viitas oma otsuses seaduse menetluse käigule parlamendis, kus seaduseelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel muudeti seaduse jõustumisega seotud sätet. “Selleks, et oleks kõigile rahvaesindajatele tagatud võimalus kaasa rääkida seadusruumi kujundamises, on pärast teist lugemist ja enne lõpphääletust lubatud üksnes eelnõude tehniline korrektuur. Seaduse jõustumise küsimus ei saa mingil juhul olla tehniline küsimus, see on sisulise arutelu koht ja see arutelukoht on praegu sotsiaalkomisjoni poolt parlamendiliikmetelt ära võetud,” selgitas riigipea.

Presidendi põhiseadusest tulenev ülesanne on põhiseaduslikkuse järelevalvet tehes kontrollida ka seda, kas seadus on vastu võetud põhiseadusega ettenähtud menetlusreeglite kohaselt.

Jättes seaduse välja kuulutamata, liikus seadus tagasi riigikogu menetlusse. Esmaspäeval ongi eelnõu taas riigikogus teisel lugemisel. 

Eelnõuga soovitakse viia kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsioon vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.

Seaduse järgi võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, mille liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget, ning teise poolena tööandjad, kes annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele.

Suurenevad ka aluseta vallandatud ametnike hüvitised. Täpsemalt puudutab see ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt. Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kolmas olulisem muudatus puudutab usaldusisikuid ning seaduse jõustumisel tuleb kahe või enama usaldusisiku olemasolu korral tööandjal võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses.

Muudatustega pikendatakse muuhulgas ajutiselt töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust 60 kalendripäeva võrra juhul, kui registreeritud töötuse määr tõuseb Eestis üle 8,5 protsendi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.