"Tõhustusdoosi saanud inimese tõenäosus sattuda COVID-19 tõttu haiglaravile on keskmiselt 25 korda väiksem kui vaktsineerimata inimesel."

Krista Fischer, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor
Seeniorid saavad digitargaks IVI: Me saame oma tutvusringkonnas teistele kasulikud olla! (0)
25. oktoober 2021

Meie digimaailmas on unustatakse tihtilugu ära eakad inimesed, kellel ühel või teisel põhjusel ei ole olnud võimalust saada vilunud arvutikasutajaks. Seenioridel, kes aga tunnevad huvi digimaailma vastu, on võimalik neid teadmisi saada Tallinna Keskraamatukogu digikursustel.

Viimase pooleteise aasta jooksul on need koolituseid kujunenud väga populaarseteks. Tegemist on sedavõrd olulise ettevõtmisega, et Keskraamatukogu koolitusprojekti “Seeniorid digitargaks” tunnustati Tallinnas Aasta parima õpiteo tiitliga.

Ivi ja Karin on need daamid, kes on varasemas elus arvutiga kokku puutunud, kuid huvi enda arendamise ja uute digiteadmiste järele on viinud tee sellesama koolituseni.

“Ma ütleksin küll, et mina olen nii palju targemaks saanud, et ma enam ei karda igasuguseid nuppe näppida ja leian, et iga nupu taga on veel midagi ja veel midagi,” lausus kursusel osaleja Karin Juhat õnnelikult.

“Me tegime omale Skype’i väga selgeks, siis me tegime selgeks kõik need raamatukogu digikeskkonnad, kuidas lugeda, kuidas tellida,” kirjeldas vaid osakest õpitust Ivi Proos.

Esimesel koroonakevadel 2020. aastal alguse saanud koolitus arenes välja Skype’i eakate suhtlemisklubist, kust õige pea eraldusid need, kes soovisid juurde õppida digitarkust.
“Tegelikult just need seeniorid, kes näiteks selles grupis on, nemad on väga-väga teadlikud,” nentis kursuse juhendaja Sandra Kingisepp.
“Tihtipeale oskavad nad ka selliseid küsimusi küsida, millest kohe ise ei oskagi rääkida. Neil on nii palju huvitavaid mõtteid ja uudishimu on väga-väga suur,” lisas Sandra.

Koolitusel peatutakse teemadel, mis huvitavad seeniore kõige enam, alates guugeldamisest ja digikoristusest, lõpetades tänapäeva sotsiaalmeedia vahenditega.
“Ühed viimased teemad, mis väga põnevad on, on sellised, et millega meie lapsed ja lapselapsed veebis üldse tegelevad,” kirjeldas tundide teemasid Sandra Kingisepp.
“Vaatasimegi just viimased korrad selliseid veebilahendusi ja rakendusi, mida võib-olla ise ei tahakski kasutada, aga tahaks teada, mis nad ikkagi on. Näiteks me vaatasime mis see TikTok on, mida seal noored teevad, milliseid videoid nad postitavad. Samuti vaatasime WhatsAppi, oleme vaadanud Spotify’d, isegi Snapchat’i ja Twitterit,” rääkis Kingisepp.

Karinile on näiteks eriti meeldima hakanud fotode töötlemine.
“Näiteks teed sõbrannale sünnipäevakaardi, võtad mingisuguse tema lapsepõlvepildi ja paned sinna juurde tekste. See on mulle nii-nii põnev, et ma võin südaöösel üles tõusta ja hakata selle asjaga tegelema. Võin tundide kaupa istuda, ilma et mulle üldse tuleks pähegi, et kell kusagil ka liigub. Ja see on minu meelest asi, mis vaimselt toidab mind. Ja ma olen rahul, et ma olen seal käinud ja mul on nii hea meel, et raamatukogu niisuguse asja välja on mõelnud,” oli Karin kursusega väga rahul.

Ivi jaoks, kes samuti kursusel osaleb, on oluline, et osa seeniore on koolitatud nö digiteadlikeks, nõnda saavad nad oma sõpru ja tuttavaidki informeerida.
“Kõik juba teavad, et oh, sa käid ju seal digikoolitustel, et kuule, ütle mulle mingi konkreetse asja kohta. Kui ma tean, siis ma ütlen, kui ma ei tea, ütlen, et ma küsin juhendaja Sandra käest. Nii et on tekkinud niisugused võrgustikud ja me saame oma tutvuskonnas teistele kasulikud olla,” lausus Ivi.

Ivi ise on sotsioloogi ja majandusteadlase taustaga ning teab öelda, et seenioride vanusegrupis 65 – 85 eluaastat on Eestis ligikaudu 250 000 inimest. Kui palju sealhulgas on neid, kes vajaksid digiteadmistes järeleaitamist, ei tea aga keegi. Samas aina enam teenuseid läheb veebi. Raamatukogudel on siinjuures suur roll seenioride toetamisel.

“Need rahvaraamatukogud tegelikult üle Eesti on võtnud suurepärase initsiatiivi olla selleks punktiks, kuhu inimene saab tulla ja küsida. Ja kasvõi see initsiatiiv, et raamatukogudes trükitakse välja kõikidele soovijatele tasuta koroonatõendit – see on suurepärane teenus,” tunnustas Ivi raamtukogusid.

“Tundub, et seeniorid ka külastavad suhteliselt palju raamatukogusid, sest raamatuid nad enamasti ei osta enam ja lugemisvara võtavad raamatukogust. Ja kui palju on igasugu huvitavaid üritusi raamatukogu seintele üles pandud, mis toimuvad! Raamatukogud on tegelikult tõeline kultuuritempel,” kiitis raamatukogusid ka Karin.

Digitarkuse omandamise koolitusi seenioridele on Tallinna Keskraamatukogul veelgi ning kes ikka üldse ei oska, siis neid ootavad algajate grupid.
“Ootamegi ja loodamegi, et neid huvilisi tekib aina juurde, sest meie oleme valmis seda kõike tegema. Meil on väga hea meel selle üle ja raamatukogud saavad niimoodi inimesi toetada,” kutsus Sandra Kingisepp seeniore koolitustele.

Koolitusprojekti “Seeniorid digitargaks” eest pälvis Tallinna Keskraamatukogu sel sügisel ka Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni Andrease Tallinna aasta õpiteo tunnustuse.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.