"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
MAADLEJA EPP MÄE: Treenimata meestele olen ma maadlusmatil ohtlik (2)
25. oktoober 2021
Epp Mäe. Foto: Scanpix

“Maatöö andis mulle sitkuse ja õpetas tööeetikat: töö on vaja ära teha, seda ei saa pooleli jätta,” räägib intervjuus Pealinnale meie esimaadlejanna Epp Mäe. “Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe saavutas 6. oktoobril Oslos toimunud maadluse maailmameistrivõistlustel teise koha ning Tallinna linn tunnustas teda 4200 euroga. Pealinn tegi Eesti kõige kõvema naisega intervjuu.

Kas eri maade koolkondade maadlejad käituvad matil ka erinevalt, nii et võib kohe ära tunda, kes on Jaapanist, kes Ameerikast, kes Venemaalt?

Ma olen tänu maadlusele näinud palju eri kultuure ning see on minu maailmapilti tublisti avardanud.

Kohati küll. Mingid iseloomulikud jooned löövad ikka välja piirkonniti. Jaapanlased hoiavad alati pigem madalat asendit ja on liikuvad ja väga kiired. Venelased on jälle jõulised.
Ma olen tänu maadlusele näinud palju eri kultuure ning see on minu maailmapilti tublisti avardanud. Kindlasti aitab see ka paremini meie enda Eesti kultuuri mõista. Aga tegelikult on ka maadlejate seas palju väga eriilmelisi esimaadlejaid ja maade osas väga konkreetseid erisusi ehk ei saagi esile tuua maadluses. Tuleb arvestada igaühe individuaalset eripära.

Kristiina Šmigun väitis ühes intervjuus, et tõsisel sportlasel ei saa ola palju sõpru, sest nende jaoks ei jätku lihtsalt aega. Kuidas teil on õnnestunud hoida suhteid pingsa treeningu kõrvalt?

Kui ma olin kuus ja pool aastat Soomes, nägin oma sõpru ja perekonda väga harva. Perega olime küll interneti vahendusel pidevalt kontaktis. Mul on samuti selliseid lähedasi sõpru pigem vähem, aga tundsin ka võõrsil viibides, et kõik nad olid kogu aeg siiski mu lähedal. Internet on tänapäeval suhete hoidmisel üks tänuväärt asi.

Kas teil on ka maadlejatest sõpru, kellega olete nii-öelda ühel lainel?

Olen nii pikalt maadlejate seas olnud ja selle ajaga tekivad ka sõbrad. Näiteks Petra Olli, minu pikaaegne treeningukaaslane Soomest, tänaseks on ta oma karjääri matil lõpetanud. Maadlejatest sõprade hulka kuuluvad ka Aisuluu Tynybekova Kõrgõzstanist, kes on minu hea sõbranna, kahekordne maailmameister ja olümpiahõbe.
Ka lätlanna Anastasija Grigorjeva on olnud Rio olümpia eel minu treeningkaaslane ja pikaaegne sõbranna, kelle tegemistele ma ikka kaasa elan.
Nad on kõik eri riikidest, nendega hoiame ühendust ka väljapool võistlusi ja laagrite hooaega. Ega me ei räägi nendega ainult spordist, vaid kõigest, millest ikka sõpradega räägitakse.
Maadlejad on ühtehoidev pere. Puutume laagrite hooajal üpris palju kokku, ja see on üks tore seltskond.

Te olete elanud ja treeninud mitu aastat Soomes. Kuidas sealne ühiskond toimib ja mis on Soomes teisiti kui Eestis?

Ma olin seal ikka treenimise tõttu ja elasin oma keskkonnas. Üldist elu ma seal kuigi palju ei kogenudki, et mingeid üldistusi selle kohta teha. See oli mingi mull, kus ma iga päev tegutsesin.

Kas teie puhul on ka nina kirtsutatud, et naine maadleb?

Ma leian, et igaüks peab tegelema alaga, mis talle väga meeldib ja sobib.

Siiamaani mõned teevad seda. Põhiliselt on need inimesed, kes on minust ja spordist väga kaugel. Ma ei lase enda sellest häirida. Ma leian, et igaüks peab tegelema alaga, mis talle väga meeldib ja sobib. Ja mis siis teha, kui sa sellega kellelegi ette jääd. Neid inimesi, kes teisi arvustavad, on alati.
Samas kõik mu sõbrad-tuttavad, kes minu ümber juba väga pikka aega olnud, teavad hästi, kes ma olen ka inimesena, ning toetavad mind ja minu valikut sportlasena. Nad ju saavad aru, miks ma midagi teen, ja elavad alati väga kaasa.

Kas selles osas on tunda ka suhtumise muutumist?

Jah, on küll muutus toimunud. Vaadake, kui palju on tulnud maadlustrenni nüüd tüdrukuid! Paljud treenerid on aru saanud, et tüdrukuid tulebki treenida ja degt nad on ka maadluses väga tublid. Varem, kui see naiste maadlus alles hakkas meil pead tõstma, ei tahtnud paljud treenerid üldse tüdrukuid maadlema võtta. Nüüd on kõik tüdrukud trenni oodatud.

Kes on Eesti parimad maadlejad olnud aegade jooksul?

Ma arvan, et ei eksi, kui ütlen, et niisugust tulemust, nagu tegi Kristjan Palusalu, pole keegi maailmas järele teinud.

Meil on neid palju olnud. Siiamaani on kõik olnud mehed … ja siis on järsku üks Epp. (Naerab.) Ma arvan, et ei eksi, kui ütlen, et niisugust tulemust, nagu tegi Kristjan Palusalu, pole keegi maailmas järele teinud. Ta tuli kahekordseks olümpiavõitjaks, nii vabamaadluses kui ka kreeka-rooma maadluses. See oleks ka tänapäeval üsna ulmeline saavutus, kui keegi seda võtaks korrata.

Viimasel ajal on Eestis tulemuste osas küll võtnud naised jämedama otsa enda kätte. Aga naistel pole võimalik Palusalu tempu järele teha, kuna nende jaoks on ainult üks maadlusviis – naiste vabamaadlus.

Jah, naistel ongi üksnes vabamaadlus, kreeka-rooma ala nendel ei ole. Kõige suurem vahe kahel alal on see, et kreeka-rooma maadluses on aktiivne ainult ülakeha, jalgadega midagi teha ei tohi. Jalgu haarata ei tohi. Vabamaadluses on see lubatud. Võid jalgadest haarata, saad jalga taha panna ja nii edasi. See on vabamaadluse üks tähtis osa ja selle kallal käib pidevalt töö.

Eesti maadlejad on läbi aegade olnud üsna tublid. Kas see on tulnud ka vajadusest teha rasket maatööd?

Maatöö on nii mulle kui ka paljudele teistele andnud kindlasti tugeva aluspõhja. Olen ka maatüdruk ja igasugust tööd tegime vendade-õdedega kõvasti. Kodus tuli meil ikka muru niita, talveks puid lõhkuda ja riita laduda, aeda korras hoida. Kõige vähem meeldisid mulle kaks tööd – heinategu, eriti lakas heinte tallamine, ning sügisel maasikalehtede lõikamine, sest seal pidi palju kükitama. Samas õpetas see mulle tööeetikat: et töö on vaja ära teha, seda ei saa pooleli jätta. Noorena ei tehta kuigi palju spetsiifilist jõutreeningut, just maatöö andis minule sitkuse. Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.

Kuid olümpiale ja tähtsatele tiitlivõistlustele jõudmiseks üksipäini maatööst ju ei piisa. Kui palju peab treenima, et jõuda olümpiale ja maailmameistrivõistluste medalini?

See on väga suur ja raske harjutamine, nõuab palju pühendumist eesmärgile ja lisaks peavad su ümber olema ka õiged inimesed, kes aitavad ning juhendavad, et töö, mida tehakse, läheks õigeks suunas ja viiks edasi. Ainult siis on võimalik jõuda ka medaliteni.

Kui suur tähtsus on võistlema minnes psühholoogilisel ettevalmistusel?

Tähtis on nii füüsiline kui ka vaimne valmisolek. Kui üks neist ei tööta, siis on raske mati peal.

Tähtis on nii füüsiline kui ka vaimne valmisolek. Kui üks neist ei tööta, siis on raske mati peal. Kui inimesel on spordi või põhitöö kõrval veel mingeid huvisid, siis see tuleb igatpidi kasuks.
Kas viimane maailmameistri tiitel finaalis jäi selle taha, et vaim vedas alt, või oli vastane üle ja teha polnud midagi?
Ütleksin, et vastane oli sel hetkel parem. Aga ma olen teda ju varem võitnud. Miks ta peaks siis olema võitmatu?

Kui suur osa on spordis õnnel?

Tööd on vaja tublisti teha. Ja kui tükike õnne ka sinna juurde tuleb, siis võib häid asju juhtuda. Aga eelkõige tuleb ikka tööd teha. Maadluses sõltub palju sellest, milline vastane sulle ette satub. Igasugused muud väiksemad nüansid mängivad ka rolli, nagu igal spordialal. Need kõik võib ka liigitada selle õnne kategooria alla.
Kui tähtis on maadeldes oma kaalu hoida?

Teie näiteks tohite naisraskekaallasena kaaluda kuni 72 kilo
.

Jah, kui sa enne matši kaalu peale astud ja ülekaaluline oled, siis võistelda ei saa. Aastatega on mul tulnud kogemus, kuidas oma kaalu sättida nii, et kõik korras oleks. Ma ei ütleks, et olen olnud oma kaaluga pidevalt hädas. See ei ole olnud probleem.

Olete tegelenud ka sumomaadlusega. Mis teid selles paelus?

Seda ma tegin lapsena. Olin maadleja, kes tegeles vabal ajal natuke sumomaadlusega. Meie spordiklubi oli tol ajal ametlikult džuudoklubi, aga me võistlesime selle klubi alt ka maadluses. Meie peatreener oli ühtlasi ka sumomaadluse edasiviija ja sumovõistlused kuulusid meie treeningute juurde. Isa oli seal treener ja tema õpetas esimesed tähtsamad asjad spordis selgeks. Kaido Höövelson kuulus muide samasse maadlusklubisse. Aga meil oli suur vanusevahe, ma olin alles laps, kui tema juba tõsiseid tegusid tegi.

Olete ka džuudos tulnud Eesti meistriks. Kas vahepeal matil need võtted segama ei hakka? Selles mõttes, et ei tuleks keelatud võtteid?

No eks valvas peab kindlasti kogu aeg olema, et mitte eksida reeglite vastu. See kehtib ju ükskõik millise spordiala kohta. Ma ei mäleta küll, et mul oleks midagi sellist ette tulnud, et ajan võtteid segamini. Aga see džuudo oli ju ka ammustel aegadel. Praegu ei sega see mind enam mingil juhul.

Aga kui suur vahe on praegu naistel ja meestel maadluses? Kas suudaksite ka meestele matil tuule alla teha?

Meesmaadlejatega olen treeninud ju pidevalt. Tuleb ette, et mõned neist ka alistan.

Kui inimesel puudub üldse arusaam maadlusest ja tunnetus, kuidas liigesed liiguvad, siis on tema jaoks ohtlik üldse maadlejaga jõudu katsuda. Mati peale sellise inimesega ma ei läheks. Aga meesmaadlejatega olen treeninud ju pidevalt. Tuleb ette, et mõned neist ka alistan. Aga kui me räägime sellest, et peaks meestega koos võistlema, siis kui on kõrge tasemega maadlejad ja peaksin nendega oma kehakaalukategoorias võistlema, siis mul suurt võimalust ei ole muidugi. Meestel on lihtsalt rohkem jõudu.

Tänavused kokkuvõtted õnnestumistest ja äpardumistest ning järeldused on küllap juba tehtud. Samas tahaks ikka püüda olümpia- ja maailmameistrivõistluste kulda?

Jah, nii on. Saab ka paremini kui oli tänavu. Selle nimel kavatsen tööd teha. Pariisi olümpia on juba kolme aasta pärast. Sinna vahele mahub mitu MM-i.
Aga ma ei luba midagi. Praegu oleme võtnud puhkuse ja kui alustame kord uut hooaeg, siis võtame need teemad kindlasti uuesti üles, seame uue suuna uueks hooajaks.

Kas näete ka, et keegi tüdrukutest edaspidi teie tööd jätkab?

Näen küll, sest noori häid maadlejatüdrukuid on meil eri vanuserühmades. Nad on toonud nii Euroopa kui MM-i medaleid. Perspektiiv on täiesti olemas. Tüdrukud on aru saanud, et ka maadlusega võib kaugele jõuda.

Meister ka rannamaadluses, sumos ja judos

• Epp Mäe on sündinud 2. aprillil 1992 Rakveres.
• Kaheksakordne Eesti meister naiste vabamaadluses (2007, 2009-2015), neljakordne Eesti meister sumos, kolmekordne Eesti meister rannamaadluses ja ühekordne Eesti meister judos.
• 2015. aastal valiti ta Eesti aasta parimaks naissportlaseks.
• 2016. aastal sai Eesti Vabariigi spordipreemia.
• Tänavu aprillis Varssavis peetad EM-il sai Mäe naiste raskekaalus (kuni 76 kg) esikoha, kui ta alistas venelanna Natalia Vorobjova.

Maadluse võlu peitub selle raskustes

Maadlusest vabal ajal meeldib Mäele lugeda ja värviraamatuid värvida.
“Maadlus kui spordiala on huvitav, sest see pole lihtne. Et saada korralikuks maadlejaks, peab palju õppima,” räägib Mäe. “Maadeldes koged pidevalt midagi uut, mida enne ei teadnud. Sa õpid maadlemist kuni oma karjääri lõpuni.

Vabamaadluses on ju palju tehnikaid, mida sa pead kõik omandama. Vähe on matil standardolukordi, seepärast pead olema valmis kõigeks. Sinu arsenalis peab olema palju oskusi, mida igal võistlusel ei kasutagi, aga sa pead olema alati valmis neid oskusi kasutama, kui olukord seda nõuab. Ja see ongi minu jaoks paeluv ning huvitav. Kunagi ei tea, mis tuleb ja kogu aeg saad uusi kogemusi.”

Maadluse vahepeal veedab Mäe aega lugemise ja värviraamatute värvimisega. “Laagrites olles jäävad mulle kätte pigem juturaamatud, nii saan natukeseks ajaks oma igapäevarutiinist välja,” lausus ta. “Soomes elades, kui väikeses kohas suurt midagi vabal ajal teha ei olnud, värvisin värviraamatuid. Ka need täiskasvanuile mõeldud hästi detailsed värviraamatud aitasid mul igapäevasest treeningurutiinist välja tulla.”

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kaupo
22. nov. 2021 10:35
Mulle meeldiks vaadata kuidas Epp Mäe ja Merle Palmiste matil maadlevad. Merle on matil selili Epu all pole kahtlustki. Epp väänab ilusa seksika Merle kohe seljapeale. Merle lamab Epu all selili reied laiali ja alistub.
Kaupo
7. nov. 2021 16:18
Mulle meeldib maadelda kuigi olen üsna palju ka selili olnud. Tahaks Epuga maadelda. Paneb mind nagunii selili.