Linna innovatsioonikonkursil võidutsesid tänavu õhu puhtust ja müra mõõtvad andurid, päikeseenergial töötavad tänavavalgustid, eriolukordi lahendada aitavad droonid ja uudne pakendiringlus.
Tänavuse Tallinna ja tehnikaülikooli teadus- ja ärilinnaku Tehnopol koostöös korraldatud targa linna konkursi Tallinnovation võitis neli ettevõtet, kes suudavad linlaste elu paremaks muuta.
“Andmete kogumisel ja nende põhjal otsuste tegemisel on Tallinn esirinnas,” märkis Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško. “Samas on liikuvuse ja kergliikluse koha pealt teha veel küll ning Tallinnovation aitab koos ettevõtetega selles osas lahendusi leida.”
Võitjateks valiti Thinnecti, KrattWorksi, Solinteli ja MyPak Solutionsi lahendused. Hindamisel võeti arvesse ideede innovaatilisust, vajalikkust ning nende rakendatavust Tallinnas.
Abilinnapea Aivar Riisalu sõnul olid konkursile pakutud leiutised väga head ja konkurents tihe. “Kõikjal üle maailma on uuenduste tempo ja värskete tehnoloogiate igapäevaellu tulek ülikiire, mistõttu on selline konkurss lihtne võimalus aru saada, mida targad inimesed on loomas,” ütles ta. “Samuti võimalus nende loodu ka linnakodanike teenistusse rakendada. Esialgu on kavas katsetada võitnud lahendusi mõnes väiksemas paigas, et kuidas inimesed need vastu võtavad. Ja kui katsetused lähevad hästi, saame neid ka üle linna kasutama hakata.”
Tallinnovation toimus juba teist aastat, sedakorda oli auhinnafondiks 50 000 eurot, mis läheb nelja parima vahel jagamisele.
Tänavavalgustid toodavad ise elektrit
Solintel OÜ lõi põnevad tänavavalgustid, mille kogu posti ümber on päikesepaneelid, posti sees aga päikesest saadud elektrit salvestav aku, et valgusteid saaks pimedal ajal kasutada.
Idee sai firma juhatuse liige Raul Reemet Kreekat külastades. “Sealse saare kõval maapinnal on juhtmete vedu keeruline, samas päikest on küllaga,” lausus ta. “Seal tekkiski uudsema ja efektiivsema lahenduse idee.”
Valgustil on tark juhtimissüsteem, mille abil juhitakse nii valgusti põlema süttimist kui ka aasta- ja kellaajale vastavat valgustaseme hoidmist. “Näiteks aktiivsel ajal kella kaheksast kümneni hoitakse valgustase kõrgemal, pärast kahtteist, kui liikumist vähem, muutub valgustase väiksemaks,” rääkis Reemet. “Hübriidlahendus sobib Eestile, kus päikesevalgus kuigi ühtlaselt ei jaotu. Suvel, kui valgust rohkem, lubab toode valgust võrku tagasi müüa. Talvel, kui valgust vähe, saab seda võrgust tagasi osta. Loodan, et novembri lõpus saab esimesi selliseid valgusteid näha Mustamäel Tehnopoli juures.”
Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško lisas, et seni on küll pandud palju päikesepaneele laternapostide külge, kuid need ei ole lahendanud kogu probleemi. “Mis saab siis, kui päikest on vähem, ja õhtuti?” küsis ta. “Antud juhul koosneb süsteem kohe täispaketist – päikesepaneelidest, akust, mis nende toodetud elektrit salvestab, ja valgustitest, mida saab linnas kasutada.”
Sensorid nuusutavad õhku ja kuulavad müra
Targad andurid annavad teada, kus asuvad linnas liiklusohtlikud kohad, ning aitavad koolides õhku puhtana hoida.
Ettevõte OÜ Thinnect on välja pakkumas traadita sensoreid, mis mõõdavad müra, õhu puhtust ja liiklustihedust, aidates linnal olukordi täpsemini analüüsida ja linna planeerida.
“Valgustipostidele oleme paigaldanud hallid karbid, millel on päikesepaneel küljes,” rääkis OÜ Thinnect juht ja asutaja Jürgo Preden. “Meie lahendus on maailmas unikaalne selle poolest, et traadita sensorid on akutoitel ning nende paigaldamine ja jälgimine lihtne ja soodne. Sensorid toimivad autonoomselt, toidavad end päikesepaneeliga ja salvestavad energia akudesse.”
Tallinvation konkursi raames hakkavad sensorid jälgima Kalamaja liikluses toimuvat.
“Soovime teada, kuidas sellised andurid toimivad väikestes kogukondades,” lausus Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško. “Jälgime mürataset, kiiruseületamisi ja ohtlikke kohti liikluses. Vastavalt sellele saab siis linna raha paremini kulutada kohtades, kus seda vaja. Kui enne on mingit probleemi lihtsalt lahendatud, siis nüüd saame mure lahendamise aluseks võtta täpsed andmed. Muidu on nii, et kogukonna elanikud, linn ja nt politsei tajuvad probleeme erinevalt ja neil on nende kohta eri andmed. Andurite abil pääseks ühtsele infole kõik võrdselt ligi.”
Ümbrust jälgivaid sensoreid on üle linna juba 800. Nt Selveri kauplusekett kasutab sensoreid oma kaupluste laadimisaladel mürataseme jälgimiseks.
Mitmes linna gümnaasiumis aga annavad juhtmevabad sensorid teavet õhu puhtuse, niiskuse ja soojuse kohta.
“Andurid kasutavad koolimajades kommunikatsiooniks sama targa linna tehnoloogiat,” selgitas Preden. “Sisekliimat jälgivad sensorid mõõdavad süsihappegaasi taset, temperatuuri ja õhuniiskust, mida regulaarselt pilve raporteerivad. Töölauavaates saab jälgida õhukvaliteedi muutust päevade ja nädalate kaupa ning saada tagasisidet tehtud muudatuste mõju kohta. Meie lahendus on unikaalne veel selle poolest, et ruumis viibiv inimene saab sealse õhu ja selle muutumise kohta andmeid ka oma nutiseadmest vaadata.”
Kogutud andmed näitavad, kuidas klasside kasutustihedus mõjutab süsihappegaasi taset. Nii saab ventilatsioonisüsteemi häälestada vastavalt vajadusele, anda soovitusi, kuidas klassiruumide kasutust paremini planeerida ja kui tihti peaks aknaid õhutamiseks avama.
Koroonaepideemia tõi kaasa ka uuenduse. “Praegu töötame uue tootega, mis võimaldaks hinnata ruumides viirusesse nakatumise tõenäosust,” ütles Preden. “Teaduslikud mudelid selle hindamiseks on olemas, kuid seni pole veel keegi neid sensoreid kasutades realiseerinud. Meie loodame jõuda järgmisel aastal uue tooteni, millega olukorda statistika kaudu automaatselt hinnata.”
Tehisintellektiga droonid aitavad kriise lahendada
Linn saab droonide abil õhust jälgida, milline on olukord autode kokkupõrke paigas, ning vastavalt sellele liiklust ümber suunata.
KrattWorks OÜ sai tunnustuse korrakaitse-, pääste- ja tuletõrjeoperatsioonideks vajalike droonide eest. Droonide opereerimine mobiilside abil lubab neid kasutada ka raskesti ligipääsetavates kohtades. Seni on KrattWorks pakkunud oma leiutist päästjatele.
“Me aitame tuletõrjujatel saada parema ülevaate põlengujoone asukohast ning võimalikust levikust, et vältida põlengu väljumist kontrolli alt,” selgitas KrattWorksi tegevjuht Mattias Luha. “Meie kaugem eesmärk on vähendada inimtegevuse mõju keskkonnale. Kogu maailma maastikupõlengute süsinikuheide on kokku 500 miljonit tonni aastas ning KrattWorksi eesmärk on seda 1% võrra vähendada.”
Põlengujoont aitavad tuvastada drooni pardale lisatud tehisintellekt ja masinnägemise tehnoloogia, mis annavad tuletõrjujatele põlengust reaalajas ülevaate.
Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško sõnul saab KrattWorksi turvadroone Tallinnas edukalt kasutada ka teiste kriiside lahendamiseks. “KrattWorks loob turvatehnoloogiat, mis on kriisiolukordades kiiresti kasutusele võetav,” märkis ta.
“Olgu siis tegemist tulekahju või muu õnnetusega, saab olukorda ülevalt jälgida. Tahame droone testida mupoga. Linna korrakaitseüksusel tekiks droonide abil võimekus saada mõnest lahendust vajavast olukorrast ülevaade, et oskaks sellele paremini reageerida. Mupo saab ala, kuhu on vaja minna, kaardistada, jälgida autode ja inimeste liikumist. Droonid ongi mõeldud eriolukordadeks, linnas näiteks suuremate avariide puhul, mis tekitavad ummikuid ja liikumiskaost. Õhust ülevaadet omades võib liiklust paremini ümber suunata.”
Uudne pakendiringlus hoolitseb, et toitu ostes tekiks vähem prügi
Uudseid korduspakendite tagastuskaste saab lähiajal suisa koduhoovi tellida ning nutiseadme abil on võimalik jälgida pakendite tagastamise teekonda.
Ringo Eco OÜ sai tunnustuse Ringo korduspakendite ringlusteenuse loomise eest. “Meie võitleme selle eest, et igasugune toidu kaasaost jätaks endast maha võimalikult vähe prügi,” ütles firma juhatuse liige Janek Balõnski. “Stardime teenusega suuremas mahus novembrist. Pakendi tagastuskohti tuleb üle linna paarikümne ringis, nende asukohti saab vaadata meie kodulehe ringo.eco kaardilt.”
Ostu tehes korduspakendi valimisel tuleb tühjenenud pakendi QR-kood skaneerida ja pakend tagastuskasti viia. Pant kantakse tarbija valitud kontole tagasi. Balõnski sõnul saavad tagastuskaste soovi korral lähemale tellida nii kontorid, ühistud kui eramajad. “QR-kood teeb pakendi tagastamise teekonna jälgitavaks,” ütles ta.
“Paljud ettevõtted ja linnad üritavad pakendiringlust käima saada, et korduvkasutust soodustada,” lausus Goroško. “Vaja on päris turul päris pakenditega proovida, kas taolist pakendiringlust hakataks kasutama. See koostööprojekt aitab linnal seda uurida. Me saame luua Balti jaama turul kiirelt väikese testkeskkonna ja vaadata, kuidas inimesed selle ringluse vastu võtavad. Seni on pakendite tagastamine lapsekingades, ringlust on katsetatud vaid suurte sündmuste raames ja koroona levik on sedagi pidurdanud.”
