"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
video Tallinnas katsetatakse nelja uut tulevikulahendust (0)
25. oktoober 2021
KrattWorks asutaja Mattias Luha.

Kuidas muuta elu linnas paremaks tarkade lahenduste abil? Selleaastasel Tallinnovation konkursil osalenud projektidest valiti välja neli parimat ideed, mida nüüd hakatakse Tallinnas katsetama.

Üheks neist on Krattworksi targad droonid, mis hakkavad abistama munitsipaalpolitsei tööd. Näiteks on nad võimelised hoidma silma peal, kas autod linnas pargivad õiges kohas, kas mõne tee peal on lumi koristamata või kus peidavad end suured ohtlikud jääpurikad.

“Politsei mujal maailmas kasutab drooni nii, et droon on patrullauto pagasnikus kaasas ja inimene opereerib seda siis, kui on vaja. Tavalise drooni kasutamise puhul jõuab see info vaid piloodini ja sealt tuleb see kuidagi edasi läbi mingi nipi saata kontrollkeskusesse. Meie drooniga saab aga otse kontrollkeskuses ehk siis mupo majas jälgida, mida täpselt droon teeb ja mida ise näeb,” kirjeldas KrattWorks asutaja Mattias Luha.

Liiklusohutust parandavad andurid

Nelja parima sekka jõudis ka Thinnecti projekt, mille järgi paigaldatakse Kalamaja ülekäiguradade juurde andurid, mis hakkavad salvestama seda, kuidas käituvad liikluses autod.  “Projekti eesmärk on küll tagada paremat ohutust, aga mõte on just see, et see parem ohutus tagatakse läbi selle, et terve kogukond näeb ühtsena, kuidas sealne liiklus toimib,” selgitas Thinnecti tegevjuht Jürgo Preden.

Ennekõike on need anduritega kohutud andmed abiks saamaks aru, kas ühel või teisel liiklust korrastaval meetmtel on ka reaalne mõju.  “Sageli inimesed ei teadvusta, et liikluses on mingid probleemid ja kui linnavalitsus rakendab meetmeid, mis neid probleeme kõrvaldaks, siis pahandatakse, et miks seda teete. Nende anurite abil me saame kindlaks teha kas peale üht või teist käiku ka tegelikult näiteks autode kiirus väheneb, kas tegelikult ka müra väheneb jne,” ütles Preden. 

Mugavalt kasutatavad korduspakendid

Väljavalituks sai ka korduspakendite projekt Tallinnas. Ehk õigepea, kui osta toitu kaasa Ringo korduvkasutatavate pakenditega, saab mitmes linnavalitsuse hoones väikestesse kollastesse kastikestesse need pakid ka tagastada. Nii lähevad pakid uuesti kasutusse.

“Edaspidi, kui keegi tellib Bolti või Wolti toiudukulleriga midagi või ostab oma maja bistroost midagi, siis sellest pakendist saab ta ka vabaneda seal samas oma majas, oma korrusel, võib-olla isegi oma köögis,” ütles Ringo esindaja Janek Balõnski, viidates neile hoonetele, kuhu rajatakse Ringo süsteem.

Kuidas see käib? Toitu ostes või tellides Ringo pakendis, maksad pakendi eest pandi hinda. Kui skanneerid pakendi peale ostu nutitelefoniga sisse, saad raha ühe minutiga oma kontole tagasi. Hiljem viid pakendi tagastuskasti.  Kui pakendit või topsi tagasi ei vii, siis järgmisel korral nii ruttu raha tagasi enam ei kanta.

Nullkuluga tänavavalgustid

Nelja parima sekka jõudis ka Solinteli päikesepaneelide projekt, mille järgi rajatakse Tallinnase targad tänavavalgustid, mis on 360 kraadi ümber posti kaetud päikesepaneelidega ning töötatud välja just Eesti kliima jaoks, kus enamik ajast päikest ju ei paista.

“Kui meil on külm aeg ja pime aeg, siis ostame võrgust elektrit sisse ja kui on pikk ja valge aeg, mil päikest on rohkem kui vaja oleks, siis saadame tekitatud liigse energia tagasi võrku. See tähendab, et ideaalis saame kogu energia, mida tänava valgustamiseks kasutame, päiksest,” rääkis Solinteli asutaja Raul Reemet.

Kõigi nende nelja ettevõtte vahel jagab linn auhinnaks 50 000 eurot. Ülejäänu summa investeerivad ettevõtted ise.

“Pilootprojektid ei maksa eriti palju, sest ettevõtetel on tehnoloogia juba tavaliselt olemas. Küsimus on üles seadmises. Varasemalt oleme näinud, et hinnanguliselt maksavad sellised paar kuud kestvad piloodid kuskil 20 000 – 30 000 per projekt,” ütles Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol äriarendusjuht Martin Goroško.

“Lisaks rahale saavad need ettevõtted hea referentsi Tallinna linna näol, tänu mille abil kaasata uusi investoreid ja saada edaspidi veel rahastust. Näiteks, kui meil eelmisel aastal oli innovatsioonifondi voor, siis sellest tulenevalt võis Saada kuni 3 miljonit eurot tänu sellele, et nad suutsid näidata, et on koostööd teinud ühe Eesti juhtiva linnaga,” tõi välja  Tallinna linna innovatsioonijuht Toomas Türk.

Kõik neli lahendust lähevad pilootprojektina käiku Tallinnas tõenäoliselt juba selle aastanumbri sees.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.