"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
Terviseamet: valitsus jäi koroonapiirangutega hiljaks (1)
27. oktoober 2021
Ilja Matusihis/Pilt on illustratiivne

Terviseameti kinnituse on koroonaviiruse levik sedavõrd laiaulatuslik, et nakkust võib saada igalt poolt, ühtlasi leiab amet, et valitsus jäi koroonapiirangutega hiljaks, kirjutab Postimees. 

Terviseameti prognoosi järgi tõuseb haiglaravi vajavate inimeste arv lähipäevadel kuni 550 Covid-19 patsiendini, oktoobris ja novembri keskpaigaks kuni 700.

Terviseameti hinnangul on raske öelda, milline mõju on uutel piirangutel, kuna need ameti sõnul veidi hilinesid ning haigestunute arv ja levik on juba väga ulatuslik. Eelnevate kogemuste alusel saab öelda, et koolivaheajal nakatumiskordaja R pisut langeb, kuid lühike koolivaheaeg pigem suurendab seda, kirjeldas terviseamet ülevaates. 

Haigestunute lisandudes, eriti eakate inimeste puhul, kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv, mis tõuseb lähipäevadel kuni 550 patsiendini, oktoobri lõpuks on see kuni 600 ja novembri keskpaigaks kuni 700, kusjuures maksimaalne võimekus ongi hinnanguliselt 700, märgib terviseamet.

Eelmisel nädalal kasvas haigestunute arv kõikides vanusrühmades, suurem kasv oli vanusrühmas 75-79 eluaastat 47 protsendiha, 0–4 aastat 46 protsendiga, 65-69 aastat 43 protsendiga ja 80+ vanuserühmas 39 protsendiga ülespoole.

«Jätkuvalt kasvab haigestunute arv vanusrühmades 5–9 ja 10–14 ning nende vanemate ehk 30–44-aastaste seas. Pisut peatunud on haigestunute arvu kasv vanusrühmades 80+ ja 20–24 aastaste seas,» märkis terviseamet. 

Endiselt on suurem nii haigestunute absoluutarv kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta koolilaste seas, eriti vanuses 10–14 aastat. Kahe nädala jooksul tuvastatud Covid-19 nakatunutest on iga viies 5-14-aastane. 

Nakatamiskordaja püsib kogu Eestis 1,13 piires. R langes Põhja regioonis 1,22-lt 1,12-le ja Ida regioonis 1,2-lt 1,1-le. Eelmise nädalaga sarnasel tasemel püsis see Lääne regioonis 1,18-ga ning kasvas Lõuna regioonis 1,1-lt 1,14-ni.

Iga neljas testi tulemus osutus positiivseks Pärnumaal, Põlvamaal ja Viljandimaal, iga viies tulemus oli positiivne Järvamaal, Võrumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Valgamaal.
Rekordilised haigestumuse näitajad 100 000 elaniku kohta registreeriti Põlvamaal – 2231,5 /100 000 elaniku kohta ja Pärnumaal – 2174,4 /100 000 elaniku kohta. Senine kõrgeim näitaja oli tänavu märtsis Harjumaal, 2125/100 000 elaniku kohta.

Nakatumiskordaja R võib-olla pisut langeb, kuid pigem jääb mõneks ajaks üle ühe, seega järgmistel nädalatel on oodata kasvu jätkumist, prognoosib terviseamet. 

Sel nädalal on oodata keskmiselt umbes 1600–1700 nakatunut päevas ja rekordiline ehk üle 11 000 nakatunu nädalas.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
27. okt. 2021 20:49
https://novaator.err.ee/1608382331/video-vaktsiinis-olev-mrna-kaob-kiiresti-kuid-immuunsus-mitte Paljud inimesed küsivad, milleks ennast vaktsineerida, kui võiks lihtsalt Covid-19 viiruse läbi põdeda. Paraku on koroonaviirus erakordselt vastik viirus, see levib inimese keha erinevatesse kudedesse ja tekitab seal suurt kahju, näiteks kopsus või ajus. Kuni selleni, et inimesed tunnevad, et nad on peale haiguse läbipõdemist reaalselt rumalamaks jäänud. mRNA ja toodetud ogavalgud kaovad meie organismist üsna kiiresti, kuid immuunsus püsib vähemalt kuus kuud, (tõenäoliselt oluliselt kauem). Seetõttu on mõistlik eelistada vaktsiini. Vaktsineerimine on kõige tõhusam ja ohutum viis tekitada immuunsust koroonaviiruse vastu.