"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
segadus reeglitega Koolidirektor masstestimisest ja distantsõppest: me nägime sellist olukorda ette ja oleme valmis, kuigi see ei ole kerge kellelegi (2)
28. oktoober 2021
Negatiivne COVID-19 kiirtest. Foto on illustratiivne. Foto: Pixabay

„Meil ei ole konkreetseid teste, meil ei ole konkreetseid korraldusi. Haridusministeeriumist pole täpset protseduurilist infot kooli jõudnud, et kuidas teha testimisi, kuidas saata lapsed testi tegema? Kes hakkab selle eest maksma, kuidas saab kool informatsiooni, kes on positiivne, kes negatiivne? Saan ainult aru, et koolid saavad tööd juurde. See, mis tegi Terviseamet, on tulnud täiendavalt lisakoormusena koodidele,“ märkis Kristiine gümnaasiumi direktor Tiina Pall, kelle koolis õpib üle 870 lapse.

“Kiirtestimine toimub lihtsa ja lapsesõbraliku kiirtestiga, mida saavad lapsed ise koolipäeva alguses õpetaja juuresolekul teha,” sõnas haridusminister Liina Kersna kolmapäeval ja lisas, et sarnast süsteemi kasutavad paljud Euroopa riigid selleks, et hoida koolid turvaliselt avatud. Täpsemalt pole aga testimise käiku ja reegleid koolidele seni tutvustatud.

Kuna Haridusministeerium polnud neljapäevase seisuga suutnud endiselt anda koolidele täpseid juhiseid järgmisel nädalal väidetavalt aset leidva masstestimise kohta, siis valmistutakse mitmetes koolides pigem juba ennetavalt distantsõppele minekuks.

Taas distantsõppele?

Tallinna linnapea ütles kolmapäeval, et vanuserühm, kuhu kuuluvad 10-14 aastased, kus on suurim osa nakatunutest, jääb pärast koolivaheaega nädalaks distantsõppele.

„Pärast vaheaega halveneb olukord tavaliselt veelgi. Seepärast otsustasime koos koolijuhtidega, et pärast koolivaheaega lähevad Tallinna munitsipaalkoolid üle osalisele distantsõppele. Me peame aga arvestama sellega, et kui olukord halveneb, ei piirduta ühe nädalaga,“ ütles linnapea Mihhail Kõlvart.  

Tiina Pall  kinnitas, et Kristiine gümnaasiumis ollakse distantsõppeks valmis.

„Oleme pikalt harjutanud, kogu aeg valmistame ette lapsi ja lapsevanemaid. Me nägime ette sellist olukorda ja oleme koolitanud õpetajaid. Oleme septembrist alates lapsi veebipõhiste tundide osas uuesti ette valmistanud, meelde tuletanud – nii et oleme valmis, kuigi see ei ole muidugi kerge kellelegi.“

Pall ütles, et tehnikaga probleeme ei ole. „Anname täiendavat tehnikat õpetajatele koju kaasa, kes jäävadki distantsõppele. Meil on arvutid, mida laenutame lastevanematele välja kui lapsed jäävad distantsõppele. Kusjuures me oleme seda teinud juba alates septembrist kui lapsed on jäänud eneseisolatsiooni.“  

Tallinna Laagna Gümnaasiumi direktor Urmas Sadam ütles teemast kõneledes samuti, et kool on juba kaks aastat praktiseerinud distantsõpet ning selleks ollakse valmis.

„Ma usun, et meie õpilased on selleks omandanud ennast juhtiva õppimise kogemuse ja oskused ning sellega meil enamasti probleeme ei tohiks olla. Iseküsimus, kui efektiivne see kõik on. Kvaliteetne õppimine toimub ikkagi inimeselt inimeseni, nii-öelda näost näkku. Ekraan seal vahel kindlasti ei ole nii efektiivne, kui see tavapäraselt võiks olla,“ nentis direktor.  

Sadam kinnitas, et nendele peredele, kellel on raskusi, laenutatakse riistvara ja pakutakse igakülgset abi ning seda on tehtud igal aastal.

Masstestimine kõigis koolides mitu korda nädalas?

Synlab viis mõni aeg tagasi Viimsi koolis läbi masstestimise. Terviseamet kinnitas, et on läbiviidud projektiga hästi kursis.

„Seireprojekti raames kasutatud skriiningmeetod on väga hea võimalus koolilaste mugavaks ja kiireks seireks koroonaviirus SARS-CoV-2 suhtes. Terviseameti hinnangul on võimalik meetodit kasutada ka teistes koolides, et tuvastada kiirelt viiruse varjatud levik ja pidurdada koolikollete tekkimist.“

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et teadmatust tekitavad need meetmed, mida pakub rakendada Haridus- ja Teadusministeerium. „Saime teada, et alates järgmisest nädalast pakub ministeerium igas koolis kaks korda nädalas iga õpilase testimist. Keegi praegu ei tea, kuidas seda praktikas korraldatakse.“

Masstestimisega on mitmeid muresid

Enda juhitavas koolis toimuva võimaliku masstestimise kohta ei osanud Laagna Gümnaasiumi direktor Urmas Sadam midagi väga täpselt öelda.

„Need kirjeldused on ju kõik ju tulemata. Selles mõttes on algaval nädalal kindlasti Tallinnal lihtsam, sest koolis õpilasi vähem. Võime siis nii-öelda pilootprojektina proovida, et kuidas sellistes Tallinna mõistet suurtes koolides ikkagi testimine käima hakkab. Ega ei kujuta veel ette, keegi peab ju seda reaalselt korraldama. Kuidagi need testid peavad klassidesse jõudma. Mis testid need sellised kõik on? Peab muidugi arvestama ka sellise olukorraga kui vanemad ei ole nõus testima. Mis siis saab? Neid vanemaid ei ole vähe, kes ei ole nõus testimisega.“ Sadama sõnul ongi probleem nendega, keda testida ei lubata.

„Nad peavad ju ka koolis käima ja kas see on ikkagi nii põhjalikult ikkagi läbi mõeldud. Koolidele tuleb järjest ülesandeid juurde. Juba peaaegu, vaid ka varasemalt oleme täitnud Terviseameti rolli või ülesandeid. Siin ei olegi ju reaalselt ühtegi õigusakti, et kool üldse lähikontaktseid kuidagi tuvastada saaks. Me saame ju tegelikult teada küll, aga see tundub kentsakas, et Terviseamet lähtub andmekaitseseadusest ja ütleb, et temal ei ole õigust,” märkis Sadam.

“Aga meie peame siis unustama selle nime ja teada saama lähikontaktsed. Me teame ju reaalselt teadma, ja inimesed peavad teadma, kes haige on. Peaksime seda seadust siis rikkuma. Aga oleme ju saanud tegelikult kõik näitajaid kontaktsetest ise varasemalt teada. Oleme nii-öelda õigeaegselt tegutsenud. Aga tänu sellele jääb järjest vähem aega põhitööga tegeleda.“  

Kristiine Gümnaasiumi direktor Tiina Pall ütles, et neil oli väga mitmeid klasse, kus olid paljud koolis. „Tahtsid koolis käia, aga on vanemate pärast lapsed, kes ei tohi vaktsineerida ja on õnnetult kodus. On perede otsustus, siin midagi teha ei saa, aga selge on see, et teiste tervise huvides jäävadki need lapsed ka tulevikus samamoodi koju.“ Aga kahjuks on niimoodi, et osade inimeste tegemata töö mõjutab väga paljusid ja alati mitte kergelt, lisas Pall.

Pall on enda sõnul kogu aeg seda meelt olnud, et pole mõtet viriseda, see ei päästa olukorda. „Kõige hullem on tegutsematus ja otsustamatus. Meie oleme kokku leppinud, et meil on õpetajad praktiliselt kõik vaktsineeritud, meil on palju lapsed vaktsineeritud, kelle vanemad on seda toetanud. Me saame normaalselt töötada. Need, kes vastu töötavad, midagi pole teha – siis teised kannatavad. Aga virisemine ja hädaldamine ei aita – pigem tuleb leida lahendusi.“

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

elukestev õpe
29. okt. 2021 21:54
Paljude arvates õudne lõpp on parem kui lõputa õudus. Kindlasti on odavam.
eeskuju
29. okt. 2021 19:12
https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/92799929/hiinale-enam-ninasoormest-voetavast-koroonaproovist-ei-piisa-nuud-tehakse-igale-riiki-saabujale-ka-anaaltest