“Otsus viia 4.-8. klassid distantsõppele, tuli väga raskelt ja kaalutletult. Me olime sellega nõus, et hoida haiglad mõistlikus töös. Ma olen kooli juhtinud poolteist aastat kogu selle koroonakriisi ajal ja näen, et tekkivad teatud mustrid,” rääkis Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults saates „Tallinna panoraam“.
“On näha, et see nakatumiste arv kasvab ja haiglakohtade arvud kasvavad. Haiglas pole ruumi enam ja vähendatakse tavapäraseid operatsioone. Iga inimese mõistus ütleb, et nüüd tuleb ju midagi teha,” lisas Sults.
Viimase nädala jooksul on koroonasse nakatunute hulk massiliselt tõusma hakanud. Möödunud kolmapäeval rekordini küündinud 2025 uut nakkusjuhtu on kõhedust tekitavaks märgiks, et olukord ei leebu nii pea. Selleks, et hoida ära tervisekriisi süvenemist, otsustas Tallinna linnavalitsus koolijuhtide ettepanekul ja soovil suunata neljandad kuni kaheksandad klassid peale vaheaega distantsõppele.
Peale koolivaheaega tavaliselt olukord halveneb
Koolide avatust peetakse praegu massilise nakatumise oluliseks põhjuseks. Numbrid räägivad enda eest. 57-st Tallinna üldhariduskoolist on koroonakoldeid 50-s koolis, kus ühtekokku on ligi 1000 nakatunut. Kolded puudutavad 92 klassikomplekti ning ligi 70 õpetajat on haiged või eneseisolatsioonis.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tõdes, et elu on näidanud ka seda, et peale koolivaheaega olukord tavaliselt halveneb veel rohkem. “Seega me näeme, et ka meie õpetajad ei ole tänaseks piisavalt kaitstud. Õpetajad said vaktsineeritud kevadel, tänaseks on rohkem kui pool aastat möödas ja see kaitse tegelikult ei ole piisavalt tõhus. Kolmanda doosi vaktsineerimine käib praegu, aga me teame, et see ei hakka kohe töötama,” lausus Kõlvart.
Pirita Majandusgümnaasiumi eripedagoog ja klassiõpetaja Mirjam Hallingu toetab seda otsust. “See on loomulikult peredele ja kõigile suur koormus, aga kui olukord on selline meil praegu, siis ma leian, et ei ole paremaid lahendusi ja me lihtsalt elame selle üle, teeme endast kõik võimaliku ja loodetavasti me saame peatselt naasta kooli ruumidesse,” ütles Hallingu.
Vastakad arvamused ja mõistev suhtumine
Otsus viia neljandad kuni kaheksandad klassid distantsõppele on tekitanud siin ja seal vastakaid arvamusi. ” Minu isiklikud lapsed näiteks olid väga pettunud, eriti mu kuuenda klassi tütar, kes on vaktsineeritud. Ta ütles, et miks ta siis on seda teinud, aga loomulikult nad saavad aru, et praegu on vaja lihtsalt koju jääda,” lausus Sults.
Tallinna Haridusameti juht Andres Pajula tõdes, et nii nagu kõik inimesed ühiskonnas on erinevatel seisukohtadel, nii on ka näiteks koolijuhid erinevatel argumentidel ja arvamustel. “Kuid lõpuks tegelikult ikkagi kõik leidsid ühiselt, et see on täna parim lahendus. Kui peaks sündima väga teistsugune lahendus ehk kui kõik koolid pannakse päriselt kinni, siis kindlasti see on kõikidele õpilastele ja õpetajatele oluliselt raskem lahendus,” leidis Pajula.
Lapsevanem Roman Vassilijev ütles, et loomulik kõik ootavad, et see olukord möödub kiiresti. “Et tuleb tavaelu nagu vanasti oli, kuid kahjuks see ei ole nii. Me ei tea kaua see kestab, on see üks nädal, kaks nädalat, kuu või aasta lõpuni ning kes teab, mis tuleb järgmisel aastal. Muidugi distantsõpe ei sobi kõigile, kuid praegu on vajalik teha see paus,” lisas lapsevanem.
Digipädevuse kasv
On neid, kellele sobib distantsõpe ideaalselt ning neid, kes omandavad tarkusi paremini kontaktõppel olles. Ometigi ollakse täna kordades targemad kui koroonaaja alguses ning jätkuvalt on Eesti üks digipädevamaid riike maailmas.
“Ma arvan, et digipädevus kahe aastaga on oluliselt kasvanud nii õpilaste, õpetajate kui ka lastevanemate seas. Ma arvan, et selles osas me oleme kindlasti jätkuvalt maailma edukaim riik,” tõdes Pajula.
“Meie kool on kindlasti hästi valmis, meil on juba eelnevalt läbitud mitmeid erinevaid digikoolitusi ja õpetajad on valmistunud. Neil on ka lisaks sellele palju erinevaid kogemusi juba eelmistest õppeaastatest. Ma leian, et meie koolil ei tohiks distantsõpe küll probleeme tekitada,” leidis Hallingu.
