"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Tee-ehitused on toonud päevavalgele muistse paekivisillutise, inimluud ja adrajäljed (0)
01. november 2021
Albert Truuväärt

Poska tänava remontimisel säilitati Eesti vanim, ligi saja aasta vanune betoonist elektripost, mis sai äsja juurde ka teabetahvli. Reidi tee ehitamisel leitud hauakivid, mis nõukogude ajal surnuaedadelt kaldakindlustuseks veeti, leidsid ning leiavad koha oma endises asupaigas Kopli pargis ja vanal juudi kalmistul.

“Kui eeldame, et remonditaval teelõigul võib esineda arheoloogilisi leide, juhime sellele juba võimalikult varakult projekteerija tähelepanu,” lausus linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna arheoloog Ragnar Nurk. “Ajalooliselt huvitavates piirkondades on arheoloogide osalus nõutav. Leidude korral otsustame koos, kas on vaja põhjalikumaid väljakaevamisi või tuleb koguni projekti muuta. Näiteks kas panna veetoru leiust ülespoole või kõrvalt kulgema.”

Nii oli ka hiljutisel Roosikrantsi tänava uuendamisel. OÜ Arheox arheoloog Keiti Rand-oja sõnul tulid sealsed muinasajani ulatuvad leiud suure üllatusena.

“Eelmisel suvel kaevasime Roosikrantsi tänava põhjapoolses osas, suurema uuringu tegime tänavu jaanuarist maini,” ütles Randoja.
“Kaevasime käsitsi läbi ligi 350-meetrise lõigu. Kõige suurem üllatus oli muinasaegse kultuurikihi leidmine. Avastasime looduslikul tumenenud liival lohukesed, võimalikud kunagised tuleasemed. Ringikujulised augud viitavad puidust postidele toetunud majapõhjale. Leidsime ka tõenäoliselt varasest rauaajast pärinevat keraamikat. Laias laastus esimesest aastatuhandest enne Kristust. See oli vägagi väärtuslik avastus! Tuleasemetest kogusime sütt, mille saatsime Poola laborisse dateerimisele – Eestis selliseid analüüse ei tehta. Söe dateerimisega saab leida aja saja-paarisaja aastase täpsusega. Tulemused loodame saada uue aasta alguses, ootame neid põnevusega!”

Roosikrantsi tänaval tuli päevavalgele ka eri teesillutisi alates 14.-15. sajandist kuni 19. sajandini välja. “Põhiliselt paekividega sillutatud tee oli rajatud mullapinnasele, lisaks paekivitükkidele oli pinnase täiteks toodud ka ehitusrususid ja prahti,” selgitas Randoja.

Ainsana oma ajast säilinud

Randoja sõnul näitavad leiud, et muinas-Eesti asustus Toompea külje all on olnud küllaltki laialdane. “Vabaduse väljaku piirkonnast leiti praeguse linnaväljaku ehituse käigus kiviaegset kammkeraamikat. Nooremast kiviajast pärit esemeid oleme leidnud veel Pärnu mnt kaevamistel,” ütles Randoja. “Oleme leidnud arvatavasti ligi 6000 aastat vanu üksikesemeid, näiteks lausa õpikunäitena ilusa kivist nooleotsa ja kirvelaadse tööriistana talva. Need leiud näitavad, et praegusel Tallinna alal on meie esivanemad tegutsenud ja toimetanud aastatuhandeid.”

Poska tänava sel kuul lõppenud remondi käigus uuendati kõik tehnovõrgud ja tänavavalgustus, kuid üks endisaegne tänavapost jäi originaalkujul siiski alles.

“Poska tänav asub miljööväärtuslikus piirkonnas, olles samas oluliseks ühendusteeks kahe suure peatänava vahel. Seepärast oli ühtviisi oluline arvestada nii kõigi liiklejate vajaduste ja piirkonna elanike ootuste kui ka ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisega,” lausus abilinnapea Kalle Klandorf. “Ühe huvitavama näitena ajalooväärtuste säilitamisest võiks esile tuua 1928.-1929. aastast pärit tänavavalgustusposti, mida tänaval enam otseselt vaja ei olnud, kuid mis Enefit OÜ ning linna koostöös siiski väärikalt välja pandud sai.”

Poska tänava ajaloolise raudbetoonist elektriposti juurde on nüüd paigaldatud ka infotahvel. “Tegu on vanima betoonelektripostiga Eestis,” mainis Elektrilevi kommunikatsioonijuht Liis Veersalu. “Tallinna linna elektrijaama paigaldatud post on sellest perioodist tänapäevani ainsana säilinud. Analoogne õõneskonstruktsiooniga post paiknes kuni eelmise sajandi viimase kümnendini veel Koidula ja Poska tänava ristmikul Kadri-oru pargi servas.”

Laevavrakk ootamatust kohast

Reidi tee ehituse käigus üllatas arheolooge laevavraki leidmine. Kuigi piirkonnast on laevavrakke varemgi leitud, oli uue leiu tegelik asukoht siiski ootamatu. “Kui me sadama piirkonnas toimetasime, võisime laevavraki leidu juba eeldada – tööd toimusid ju kunagiste sadama kaitserajatiste piirkonnas,” rääkis Randoja.

“Seetõttu uurisime enne piirkonda põhjalikult georadariga, mis maapinnas leiduvad anomaaliad välja joonistab. Töid alustades tegime vraki leidmiseks ligi paarkümmend surfi ehk prooviauku. Üllatusena tuli laevavrakk välja aga kohas, kus me seda oodatagi ei osanud! Vrakki oli ilmselt millalgi üritatud nihutada, selleks oli isegi metallist tross külge pandud.”

Nurk lisas, et vraki leidmise tõttu muudeti projekti ja leiule jäeti peale paksem liivast puhverkiht, et see saaks omal kohal säilida. “Vrakk avastati Reidi tee promenaadi ja kaldakindlustuse ehitamisel alal, kus rannajoon sadama poole pöörab,” selgitas ta.

Nurga sõnul paljastusid Reidi tee ehituse käigus hauakividki. “Kaldakindlustuste täitena kasutatud hauakivid olid suures osas üsnagi purustatud,” ütles Nurk. “Nüüd on kivid viidud hoiustamiseks Kopli parki endise kalmistu alale. Lisaks leiti kive vanalt juudi kalmistult, need on viidud ajutiselt uuele juudi kalmistule Rahumäel. Tulevikus on kavas eksponeerida neid vanal juudi kalmistul Magasini tänaval, linn on memoriaalala korrastamise projekti juba tellinud.”

Vanade plaanide põhjal oskasid arheoloogid Reidi tee ehitusel ka suurtükipatarei jälgi otsida. “Leitud põrandalaadne laudadest konstruktsioon, kuhu suurtükk peale läks, on seotud kunagise mereäärse kaitsesüsteemiga,” mainis Rand-oja. “Suurtükid olid osa Peeter Suure kaitserajatistest. Nii puidust platvormist kui ka laevavrakist on valminud põhjalikud 3D mudelid.”

Nurga sõnul on paljud asjad välja tulnud tänu hoolsatele ehitusmeestele. “Tatari tänavalt avastasid ehitajad küttetrassi ehitusel Põhjasõja-aegse kalmistukoha,” ütles ta. “Vene tänaval aga avastati küttetrassi ehitades muistsed adrajäljed, see näitab, et sadamasse viiva tee ääres oli kunagi põllumaa.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.