"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Lastekodu kutsub infopäevale Juhataja Meelis Kukk: ootame infopäevale kõiki neid, kes on kaalunud võimalust olla kasupereks või tugiisikuks (1)
05. november 2021
Tallinna lastekodu juhataja Meelis Kukk Foto Albert Truuväärt

„Lastekodus puutume igapäevaselt kokku inimestega, kes tahaks hakata tugipereks või hoolduspereks,“ ütles Tallinna Lastekodu juhataja Meelis Kukk, kelle sõnul ei ole peredel alati täpset ettekujutust, mida tähendab kasuvanemaks olemine.

„Ma ootasin seda kohtumist juba nii ammu ja järsku kõhklesin ma igas oma senises teadmises. Kas minust saab ikka hea vanem? Kas me sobime omavahel? Millal me omavahel kohtuda saame? Kas meil tekib üldse hea kontakt?“ küsivad tihti endalt kasulapse võtmise kasuks otsustanud pered.

Lastekodu pakub alates jaanuarikuust peretoe teenust, mentor teenust ja psühholoogilist nõustamist hooldusperedele, eestkosteperedele ja lapsendajaperedele.

„Näeme ka seda, et vahel lapsed tulevad hooldusperedest tagasi – ei tule ise, vaid pere loobub, sest nad ei tule toime,“ selgitas ta. „Mõnikord on põhjuseks see, et päris täpselt ei ole ettekujutust, millised need lapsed on, kes seda peret võiks vajada. Vahel on arvamus see, et ainult beebisid saab või siis tahetakse ainult eelkooliealist last. Arutelu käigus selgub, et võiks võtta ka 9- või 12-aastase lapse.“  

Kukk sõnas, et nad on kaardistanud umbes kaheksa lapse lood, kelle puhul lastekodu näeb, et nad võiksid minna edasi hooldusperre. „Läbi nii-öelda mängulise tegevuse toome välja selle, mida pere kaasa saab, kui ta on valmis ühel hetkel võtma lapse enda koju,“ rääkis ta. „Teisalt, milline tugi ja abi on sellele perele. Oleme kaasanud sotsiaalkindlustusameti ja teeme koostööd MTÜ Igale lapsele pere, Oma pere ja Teadlik lapsevanem, kes pakuvad ka neid tugiteenuseid. Proovime läbi mängida, kuidas kõik päriselus välja võiks näha.“ 

Teismelistele on keerulisem leida hooldusperet

Kukk ütles, et lastekodu jaoks on see mõneti skisofreeniline olukord. „Ühelt poolt on lapsed meie juures, mis ongi ju nende kodu sellel perioodil. Samas teame seda, et kuna meie pered on kuni kuuelapselised, siis igale lapsele ei sobi nii suures keskkonnas kasvamine, ta vajab nii-öelda rohkem individuaalset tähelepanu. Tallinna lastekodus on meil pea 170 last, nende seas on ka raske- ja sügava puudega lapsed, lamajad lapsed – meil on väga erinevaid lapsi. Meil on ka teismelisi päris palju, kellele on keerulisem leida sellist hooldusperet. Teame, et teismelise nii-öelda arengu eripära. Hakkab võõrduma ja siis uude keskkonda sulandumine ei pruugi alati nii hästi kulgeda.“ 

Kukk tunnistas, et on keeruline isegi välja tuua seda, millised pered soovivad lastekodu lapsi oma perre võtta. „ On neid kes võib-olla ise lapsi ei saa, neid kellel on endal lapsed suured, kellel on kodus teismeline ja sooviks natukene väiksemat last, on neid vanemaid, kellel on üks laps ja sooviks teist ka, on üksikvanemaid. Siin võib olla ühine nimetaja, et need on need inimesed, kes on valmis panustama iseenda aega ja energiat sellest, et üks ilmakodanik saaks niimoodi tulevases elus iseseisvalt hakkama.“ 

Kukk on Tallinnasse Lastekodus pisut üle aasta töötanud. „Päris alguses kui ma siia tulin, oli selline hästi tore noor pere, kes võttis meilt hooldusperre väikse alla aastase lapse,“ lausus ta. „Nad olid vanuses alla 30 ja täna on nad ise lapseootel. Nii et meie juurest tuli laps koos õnnega. Peresid on tõesti väga erinevas vanuses.“ 

Lastekodu infopäeval saab küsida lapsendamise kohta

Kukk näeb, et võib-olla vahel on olukorrad, kus tegelikult päris täpselt peresiseselt ei ole need lapse perre võtmise teemad lõpuni läbi arutatud. „Vahel on nii, et üks partner soovib last rohkem kui teine,“ lausus ta. „Ollakse ka varasemalt ise hooldusperede ja kasuperedega kokku puutunud. Vahel pole bioloogilised lapsed piisavalt kaasatud kasulapse võtmise protsessi. Ehk et seal on ikkagi need täiskasvanute enda lood, mis on ajendiks lapse võtmisel.“

Kukk lisas, et  ega keegi ei võta ju last sellepärast hooldusperre, et teda hiljem tagasi anda. „Aga kui tekivad raskused, siis ühel hetkel tuleb arusaam, milleks mul on ressurssi ja milleks mitte. Kurb, aga nii on,“ lisas ta.

Kukk tõdes, et kahjuks on ka süsteemis ikkagi palju neid lapsi, kes on olnud ühes, siis teises hooldusperes või ühes asutuses ja teises asutuses. „Need ei ole üksikud lapsed,“ lausus ta. „Sellepärast on hästi oluline, et selline ümberpaigutamine ei oleks liialt kiire. Et teataks rohkem tausta ning see on ka üks põhjus, miks me infopäeva korraldame. Et inimesed saaksid natukene täpsemalt teada ja mõelda eelkõige enda sees.“ 

Kukk ootab infopäevale Zoomis kõiki neid inimesi, kes on mõelnud, et mina võiksin olla või minu pere võiks olla pereks või lapsendaja pereks. „Kui ma tunnen, et minu kodus võiks kasvada veel üks laps, kes ei ole minust sündinud,“ lausus ta. “Siit võiks tulla ka mõni tugipere teema, et ma tahaksin olla võib-olla tugiisikuks mõnele noorele. Kõik need inimesed teretulnud.“ 

Tallinna Lastekodu infopäev toimub homme, 6. novembril kella üheteistkümnest veerand kolmeni. Registreerida saab lastekodu faceebooki lehel ja veebilink saadetakse osalejatele e-kirja teel. 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Sirli
6. nov. 2021 23:00
Tere! Nägin alles 6.nov õhtul, et see üritus toimus! Kahju, et jäin hiljaks! Kas järelvaatamist pakute? Oleksin hästi tänulik