"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Tallinna strateegiadirektor Raido Roop: Proovige minna üle suure ristmiku, kolmeaastane käekõrval - kas te jõuate rohelise fooritulega üle? (1)
06. november 2021
Tallinna strateegiadirektor Raido Roop. Foto: Mats Õun

„Tänase linnaruumi probleem ongi see, et ta on hästi autokeskne, hästi mürarikas, hästi kivine – asfalt, betoon, torupiirded, pollarid. Mul endal on praegu kolme ja pooleaastane väike laps. Proovige minna üle suure ristmiku kolmeaastane käekõrval, kas te jõuate rohelise fooritulega üle? Väga ei jõua, mis viitab sellele, et auto on prioriteet olnud, autode hulk linnas kasvab,“ ütles Tallinna strateegiadirektor Raido Roop.  

Tallinna strateegiadirektor Raido Roop ütles, et tema hinnangul on Eesti Kunstiakadeemia  (EKA)  panus linnaruumi teemadega tegelemisel Eesti kontekstis hindamatu. „Ka teised ülikoolid on palju panustanud – ei saa ära unustada TalTechi, Tartu Ülikooli maaülikooli, kes on näiteks „mägede“ ehitustehnilist seisukorda uurinud ja veel muidki teemasid,“ lausus ta. „Aga selline suur linnaruumi laiapõhjaline uurimine, alustades rohevõrgustikuga ja lõpetades ehitustehnoloogiaga arhitektuuriga, selline uurimine on märkimisväärne. Olen lugenud varasemaid kauaaegse linnaarhitekti Dmitri Brunsi kuuekümnendate-kaheksakümnendate teoseid – siis tehti ka selliseid koguteoseid, aga see praegu on täiesti klass omaette taasiseseisvunud Eestis.“ 

Roop kinnitas, et Tallinna linn võtab alati spetsialiste kuulda. „Kui me loeme ka eelmise aasta detsembris linnavolikogus kehtestatud uut strateegiat „Tallinn 2035“ või ka kliimakava, siis me räägime rohelisest linnast, inimsõbralikust linnast, inimmõõtmelisest linnast. Sellisest tänavaruumist, mis ei ole ainult autodele, vaid põhimõttel kaheksast kaheksakümneni. Et kaheksa aastane läheb kooli või teise klassi, 80 aastane pensionär peab ka saama käia poes, arsti juures, raamatukogus, rahvamajas, siis nad peavad suutma iseseisvalt liikuda. Tänase linnaruumi probleem ongi see, et ta on hästi autokeskne, hästi mürarikas, hästi kivine – asfalt, betoon, torupiirded, pollarid. Mul endal on praegu kolme ja pooleaastane väike laps. Proovige minna üle suure ristmiku kolmeaastane käekõrval, kas te jõuate rohelise fooritulega üle? Väga ei jõua, mis viitab sellele, et auto on prioriteet olnud, autode hulk linnas kasvab.“  

Raido Roop ütles, et kõik mis raamatus kirjas, on tegelikult faktiline teadmine koos hinnangutega. „Aga see on kõik teaduslik arusaam ja lähenemine. Mina tahaks loota, et toimub paradigma pööre ja me hakkame päriselt ideid rakendama. Nagu Andres Sevtšuk ütles, siis planeerimine on suurepärane ja seda on linn teinud väga hästi oma strateegiatega, mis on ka volikogu tasandil vastu võetud. Ka üldplaneeringuid on meil tänaseks tehtud, ainult Põhja-Tallinn ja kesklinna linnaosa on veel kehtestamata. Elluviimine seisab ees.“ 

Roop kinnitas, et tööd käivad tegelikult erinevates linnaosades. „Näiteks rohekoridorid,“ lausus ta. „Putukavälja koridor läbib ju mitmeid linnaosasid, läbib Põhja-Tallinna, Kristiinet, Haaberstit ja Mustamäe piiri. Klindipark algab kesklinna piirilt ja liigub mööda Lasnamäe linnaosa lõpuni. Kui me mõtleme ühistranspordivõrgu peale, siis transpordiametis on ühistranspordi laiem liiklusmudel koostamisel. Seal on vastavad eksperdid palgatud – noored, tugevad tegijad, välismaal õppinud ja töötanud. Selle tulevase mudeli alusel saab ühistranspordi liinivõrku analüüsida ja ümber planeerida, sest osad liinid on ju 40-50 aastat olnud samad. Just trolliliinid. Ega tramm ka ei ole väga palju arenenud. Selles dimensioonis saab terve linn ümber vaadatud.“  

„Aga mis puudutab näiteks tänavaruumi, siis seda tuleb ümber jagada,“ ütles Raido Roop. „Autodele tuleb anda vähem ruumi, ühistranspordile eraldi ridasid rohkem ning lisaks korralikud rattateed, et minna nüüd samm edasi. Täna on meil linna ääres suurepäraselt kergliiklusteed, mis on nii-öelda tervisevõrk jalutamiseks, spordi tegemiseks, rattaga sõiduks, jooksmiseks. Aga igapäevaselt tööle käimiseks on see võrk puudulik. Punased rattateed on väga hea algatus ka diskussiooni mõttes – kõik räägivad nüüd sellest. Tegelikult ma arvan, et autojuhid on rohkem hakanud märkama rattureid ja vastupidi. Aga nüüd oma edasi minna siit teha selliseid kapitaalsemaid rattateed, mis on ainult rattateed, mitte kõndijatega ja jalutajatega segamini. Seda tuleb alustada kesklinnast ja minna kombitsetena laiali. Selleks meil on ka euroraha olemas. Transpordiameti ja abilinnapeadega teeme selles osas praegu plaani.“  

Roop lisas, et kogumik „Lõpetamata linn“ aitab kõigeks selleks kaasa. „Mina kavatsen selle kaanest kaaneni läbi lugeda ja ka teistega jagada. Siin väga mõtlemapanevaid jooniseid ja skeeme.“ 

Kogumik „Lõpetamata linn“ on 400-leheküljeline teos, mis võtab kokku kolmel aastal Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel toimunud uurimisprojekti “Lõpetamata linn” käigus peetud arutelud.  

Tudengid andsid oma panuse

EKA arhitektuuriteaduskonna professor Toomas Tammis meenutas, et  algus oli huvitav. „See oli vist Andres Alveri ja Toomas Annuse omavaheline pikemat sorti jutuajamine, et mis kõik on halvasti ja võib-olla ka natuke sellest, mis võib-olla natuke hästi. Ja et kui nüüd siis edasi minna, mis kõik on halvasti. Mis me siis teeme? Kas me midagi teha suudame, oskame ja jaksame? Ja siis härrased otsustasid, et äkki suudame. Ehk siis need niisugused suured asjad sünnivad teinekord ootamatult väikeses ringis esile tõusnud ootamatult suurtest küsimustest.“ 

Tammis ütles, et see oli tudengitööga seotud. „Kui ma ei eksi oli kavandatud niimoodi, et seda viivad edasi ja läbi ikkagi professionaalsed arhitektid-õppejõud, aga neil on alati vabadus ja suisa soovitus kaasata tudengeid. See annab tudengitele hea võimaluse oluliste teemadega tegeleda. Ja teisipidi uurimisgrupile jällegi võimaluse katsetada õige palju erinevaid asju, mida üksi või kahekesi või väikese bürooga lihtsalt ei ole võimalik läbi töötada.“  

Tammis tunnistab, et kogumiku koostamine on olnud pikk protsess. „Noortel inimestel on alati huvitavaid mõtteid arhitektuuris, aga ega see ei tähenda tavaliselt, et see on kiiresti ja hõlpsasti rakendatav,“ lausus ta. „Teinekord on see teistsugune vaatenurk asjadele, millest annab edasi mõelda. Natuke huvitavamal või ootamatul viisil. Neid tudengitöid on raamatusse lisatud päris palju ja kõik need kollased lehed on tudengite töödega lehed.“

Tammis ütles veel, et loodetavasti aasta pärast on valmis nelja- kuni kuueosaline telesaade, mis on olnud üks selle projekti taustaosasid. „See oleks üks väljund, et linnakodanik mõistaks paremini seda keskkonda ja neid tingimusi, milles ta elab. Et me saaks ühiselt paremini ja lihtsamini kokku leppida asjades, mida me tegelikult tahame. Millist linna me tahame, millist elukeskkonda?“ 

Nii uurimisprojekt kui raamat valmisid kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusel 

Kapitel juhatuse esimehe ja tegevdirektori Taavi Ojala sõnul on firma rohkem kui 20 tegevusaasta jooksul toimetanud aktiivselt mitmetes linnades. „Tallinn on olnud meie sünnilinn, meie kodulinn,“ lausus ta. „Oleme Tallinnas rajanud mitmeid hooneid ja tahame seda teha ka tulevikus. Meil oli võimalus panustada avaliku ruumi linnakeskkonna uurimisse analüüsi, mida pakkus mitmeaastane rahvusvaheline koostööprojekt „Lõpetamata linn“, koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga. See tundus meile hea võimalusena anda oma panus linnaruumi avaliku ruumi uurimisse ja kujundamisse.“ 

Ojala tunnistas, et uurimisprojekt osutus oma mahult oodatust palju suuremaks. „Esialgu selle projektiga ühinedes ja otsustades seda rahaliselt toetada, me tegelikult ei andnud ka endale selgelt aru, kui mitmetahuline kompleksne see uurimistöö on. Kui palju osi ja valdkondi ta hõlmab ja kui palju erinevaid isikuid, institutsioone saab sellega seotud olema. Pigem me tahtsime seda, et keegi uuriks erinevate nurkade alt linna tänast seisu. Milline meie linn tänasel päeval on ja vaatleks ka võimalikke tulevikustsenaariumeid. Meie kõigi ühine huvi on see, et Tallinn elukeskkonnana, töökeskkonnana, õppimiskeskkonnana oleks võimalikult hea ja atraktiivne ka järgmistele põlvkondadele tulevikus.“ 

Kogumikku “Lõpetamata linn” on võimalik osta suurematest raamatupoodidest, Eesti Arhitektuurimuuseumist ning EKA raamatukogust.  

Eesti- ja ingliskeelse kogumiku kirjastas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ning toimetas Pille Epner. Koostajad: ​​Andres Alver, Douglas Gordon, Kalle Komissarov, Eve Komp, Katrin Koov, Indrek Peil, Renee Puusepp, Johan Tali, Toomas Tammis, Siiri Vallner  

Autorid: Johannes Madis Aasmäe, Konstantinos Alexopoulos, Andres Alver, Grete Arro, Karin Bachmann, Damiano Cerrone, Kees Christiaanse, Marco D’Annuntiis, Douglas Gordon, Raul Kalvo, Kalle Komissarov, Eve Komp, Katrin Koov, Maroš Krivý, Andres Kurg, Mart Meriste, Andres Ojari, Johan Paju, Claudia Pasquero, Indrek Peil, Marco Poletto, Renee Puusepp, Andres Sevtšuk, Lily Song, Johan Tali, Toomas Tammis, Paco Ulman, Siiri Vallner. 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Rein
7. nov. 2021 13:43
Niikaua kuni autoliiklust ja jalakäijaid - rattureid eri tasapindadele ei viida, ei muutu midagi. Tallinnas ei ole jalakäijate tunneleid ehitatud viimased 20 aastat. Vanasti kardeti tunnelis vargaid ja röövleid aga nüüdsete vahenditega saabki tunnelis kurjami kiirelt kätte.