"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit tähistab konverentsiga sünnipäeva (0)
09. november 2021
Toomas Sepp Foto Rene Suurkaev

“Oleme kolmekümne aasta jooksul ühendanud sadu eesti peresid, kus kasvamas kuulmispuudega lapsed,” ütles Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu juhatuse esimees Toomas Sepp. “Algusaastatel õppisime palju meie lähinaabritelt soomlastelt ja rootslastelt, palju uusi ideid saime liikmeksolekust üle-euroopalises kuulmispuudega laste vanemaid ühendavas FEPEDA liikumises, eriti meie Suurbritannia kolleegidelt.”

Sepp ütles, et liit koos toetajatega saanud kaasa aidata Eesti puuetega laste ja täiskasvanute probleemidele lahenduste leidmisele ka laiemalt.

Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit tähistab neljapäeval haridusteemalise konverentsiga 30. sünnipäeva.

Kuulmispuudega laste haridusküsimustele pühendatud konverentsil on kõne all erivajadustega laste haridus nii lasteaias kui koolis ning õppimise ja koolikorralduse muutumine ajas. Lisaks haridusvaldkonna spetsialistidele saavad sõna kuulmispuudega noored, kes vaatavad tagasi oma kooliaastatele ja räägivad tehtud elukutsevalikutest.

Päeva teises pooles tänatakse kõiki kaasaelajaid, toetajaid ja sponsoreid.

Lapsevanemad tahtsid kurtidele lastele arengut soosivamaid õppimistingimusi

Koostöös teiste kuulmispuudega inimesi ühendavate organisatsioonidega on liit regulaarselt koostanud ka kuulmisrehabilitatsiooni programme, mille uut valmivat varianti järgnevateks aastateks tutvustatakse ka konverentsil.

Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu (EKLVL) kutsusid 1991. aasta sügisel ellu ettevõtlikud emad-isad, kes soovisid oma kurtidele lastele arengut soosivamaid õppimistingimusi ja koolikeskkonda, kui see toona Eestis oli. Olid ajad, mil lastevanemad vajasid infot oma õiguste kohta, tahtsid saada oma lastele paremaid kuulmisaparaate, leida neile paremad võimalused elus hakkama saamiseks.

Järgnevate aastate jooksul oleme huvikaitseorganisatsioonina seisnud kuulmispuudega laste ja nende perede õiguste kaitsel, aktiivselt osalenud nii hariduse, sotsiaalvaldkonna kui ka uute kommunikatsioonivõimaluste eest.

EKLVLi asutajaliige ja juhatuse esimees Toomas Sepp peab ühingu olulisemaks missiooniks aidata kaasa kuulmispuudega laste parematele haridusvõimalustele ning tõhusale rehabilitatsioonile, samuti võrgustiku- ja huvikaitsetööd.

Kurdi lapse kaasamist tuleb alustada võimalikult vara

“Kurdi lapse kaasamist tuleb alustada võimalikult vara. Kui meie ühenduse algusaastatel oli probleemiks, et kurtus kui nähtamatu puue diagnoositi suhteliselt hilja, keskmiselt pooleteise-kahe, isegi kolme-nelja aasta vanustel lastel, siis praegu avastatakse võimalik kuulmispuue õigeaegselt, esmane kuulmisuuring tehakse vastsündinutele juba sünnitusmajas. Seetõttu saab ka rehabilitatsiooniga alustada varakult – sobitada kuulmisabivahendid ja asuda koos spetsialistidega kõnet ja keelt arendama. Kuulmispuudega laps vajab erihoolt ja tuge kogu oma haridusteel: lasteaiast kõrg- või kutsekoolini,” ütles Sepp.” See kõik eeldab head koostööd haridus- ja sotsiaalsüsteemi vahel nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, aga kindlasti paneb ka suure rolli laste vanematele.”

Statistika näitab, et umbes iga tuhandes laps sünnib kurdina. Kuulmispuudega laste erikoolides õpib sel õppeaastal 93 kuulmispuudega õpilast. Tallinna Heleni Koolis toimub õppetöö viipekeeles ning Tartu Hiie Koolis kasutatakse nii kõne- kui viipekeelele tuginevat metoodikat.

Tavakoolides ja -lasteaedades õpib üle 450 kuulmispuudega lapse, sealhulgas kergema kuulmislangusega lapsed. Tavakoolide kuulmislangusega õpilased õpivad kõnekeelses keskkonnas ja kasutavad kuulmisabivahenditena kuuldeaparaate või sisekõrva implantaate.

Eesti viipekeelt kasutab emakeelena umbes 1500 Eesti kurti.

11.11.2021, Radisson Park Inn Meriton Hotell, Toompuiestee 27, konverentsisaal Jakobson

12.30 -13 osalejate kogunemine, pakutakse kergeid suupisteid

13.00 – 13.05 avamine

13.05 – 13.15 sissejuhatus päeva, Toomas Sepp

13.15 – 13.45 tervitused:

  • Haridus- ja teadusminister Liina Kersna videotervitus
  • Sotsiaalministeeriumi videotervitus – minister Signe Riisalo
  • Tallinna abilinnapea Betina Beškina tervitus
  • Sari Paloposki (FEPEDA ja Soome KLVL) videotervitus
  • Valdo Kalm, pikaaegne toetaja videotervitus
  • Enn Leinuste – nii see algas (EPLVLiit)

13.45 – 14.05 laste tööde võistluse Minu parim päev võitjate väljakuulutamine ja autasustamine, Marilin Prants ja Tauno Kangro

14.05 – 14.20 Kuulmisrehabilitatsiooni programm 2021 – 2025, Epp Müil

II, sh kohvipaus

14.20 – 17.00 Kuulmispuudega laste haridus muutuvas maailmas

  • Haridusvõimalused kuulmispuudega lastele Eestis, Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja
  • Tartu Hiie Kooli esindaja kuulmispuudega laste haridusest
  • Tallinna Heleni Kooli vaade kurtide õpetamisest
  • KLÕPS (Kuulmispuudega laste õpetajate selts), kuulmispuudega laste õpetamise eripärast, Raili Loit
  • Kuulmispuudega laps lasteaias, Mari Reilson
  • Minu lugu. Paneelarutelu kuulmispuudega noortega.
    Osalevad Tanel Visnap, Marek Kõllo, Marko Uripea, Ellen Müil ja Janne Oja.

17.00 – 17.10 kokkuvõtted päevast

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.