“Mitmetes Eesti piirkondades puudub aktiivne kohalik ajakirjandus, mis tõmbaks kohaliku aruteluruumi, kohaliku debatti käima ja annaks inimestele hääle ning annaks tunnetuse, et nad saavad nende kohtade arengus kaasa rääkida,” tõdes Tallinna ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus.
Hiljutises uuringus üritati välja selgitada, mis on kohaliku ehk munitsipaalajakirjanduse roll ja millised on lugejaskonna ootused sellele.
“Kohalik ajakirjandus on mõneski mõttes suuremate ajakirjanduslike organisatsioonidega suuremate väljaannete, kanalite ja platvormidega võrreldes kõige enam löögi all. Põhjused on ju ka laias laastus teada, see on seesama reklaamiraha ära liikumine sinna nendele platvormidele, mis on mõnes mõttes monopoliseerinud suhte kasutajate ja tarbijatega,” selgitas Ibrus.
“Samal ajal suunab üldiseid trende laiem linnastumise protsess – inimesed liiguvad maapiirkondadest ära. Ja samal ajal on meediakeskkond mitmekesistunud, nii, et võib-olla inimestel jätkub seda tähelepanu ja ajaressurssi kohalikule ajakirjandusele ka seetõttu vähem,” lisas ta.
Samas on kohaliku ajakirjanduse näol Ibruse sõnul siiski tegu valdkonnaga, millel on palju potentsiaali – seda näitab ka Äripäeva plaanitav investeering ja suundumine kohaliku ajakirjanduse turule.
“Me teame samasuguseid näiteid Põhjamaadest, sest et ilmselt on see ka just oma probleemide tõttu kõige nii-öelda innovatsioon küpsem valdkond, ehk on põhjust uurida, mida saaks paremini teha. Samal ajal peab tundma muret demokraatia arengu pärast ja praeguse pandeemia valguses küsimuse pärast, kas inimestele jõuab alati kõige asjakohasem, kõige tõenduspõhise informatsioon,” rääkis Ibrus.
Vajalikud kohaliku debati käivitamiseks
Nii Eesti erinevates paikades kui loomulikult mujal maailmas leidub uudiskõrbeid ehk piirkondi, mille kohta ei toodeta süstemaatiliselt läbi sõltumatu perspektiivi uudiseid, millega kaasneb meediaprofessori sõnul piirkonna elanikele oma elukeskkonnaga kaasneva osas teadvustamatuse risk.
“Eesti mitmetes piirkondades puudub selline aktiivne kohalik ajakirjandus, mis tõmbaks kohaliku aruteluruumi ja kohaliku debatti käima ning annaks inimestele hääle ja annaks tunnetuse, et nad saavad nende kohtade arengus kaasa rääkida,” nentis Ibrus.
“Me räägime tihtipeale ajakirjandusest kui neljandast võimust poliitilise protsessi võtmes, et ajakirjandus on see, mis aitab kaasa demokraatia toimimisele läbi selle, et annab erinevat laadi jõududele võimaluse kaasa rääkida avalikus debatis. Ja samal ajal muidugi annab kodanikele teada, et mis kõik olulised arengud on piirkonnas või siis laiemalt Eesti riigis toimuvad, et nad saaksid teadlike valijatena otsuseid teha,” kirjeldas Ibrus.
Lugejad tahavad lehes näha rohkem kogukonnaliidreid
Oma uuringus üritasid meediateadlased, kelle hulka kuulus ka Ibrus, uurida, kas meedial on mängida mingisugune roll kohaliku elu dünaamika võimestamises.
“Meil oli kvantitatiivne küsitlus, keskendusime kahele maakonnale: Ida-Virumaale ja Pärnumaale. Rääkisime nii sealsetes maakondades niinimetatud oluliste inimestega kui ka laia lugejaskonnaga. Küsitlusele vastanud tõdesid muuhulgas, et kohalike väljaannete maine on kohtadel küllaltki kõrge, ära märgiti ka nende suhteline objektiivsus ja poliitiline tasakaalustatus, seega lähtepunktid on küllaltki head,” kirjeldas Indrek Ibrus.
Küsitlused tõendasid Ibruse sõnul, et lugejad ootavad nendest väljaannetest ennekõike kohalike kogukonnaaktivistide ja ettevõtjate hääli, palju vähem huvitasid neid poliitikute arvamused, kes niigi domineerivad täna kohalikes ehk munitsipaallehtedes.
“Ehk siis selline alternatiivsetele häälte esiletoomine, debati pidamine on see, mida kohalikud inimesed ja ka kohalikud ettevõtjad ootavad,” tõi Ibrus välja.
