"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
Juhan Kangilaski: Volta kvartalit iseloomustab vähem uut betooni ja rohkem liikuvust (0)
15. november 2021

Endoveri seni suurim Volta elu- ja ärikvartali arendus kujuneb arhitekti ja linnaplaneerija Juhan Kangilaski sõnul oluliseks osaks Kopli poolsaarele kerkivast nn Silicon Valley’st.

„Vähem uut betooni, vähem parklaid, kuid selle asemel rohkem liikuvust, mikromobiilsust ja sõidujagamist,“ iseloomustas Juhan Kangilastki Tallinna kõige uuenduslikumat kinnisvaraarendust.

Endover muudab Volta endise tööstuspiirkonna moodsaks nn 15 minuti linnaks, kus elu-, töö ja teenuste kohad jäävad inimesele veerandtunnise jalutuskäigu kaugusele. „Luuakse kõrge elukvaliteet, kus kõik eluks vajalik on käe-jala juures nö 24/7. Arhitektuuriline lahendus räägib samal ajal palju nii ajaloo kui ka tuleviku kohta, pakkudes vaheldusrikast tegevust kõikidele vanusegruppidele lastest kuni vanuriteni,“ rääkis Juhan Kangilaski.

Uudse linnatüübi arendamise sunnib peale asjaolu, et põllumaadele rajatud elamurajoonid jäävad liikuvusele jalgu, ummistades olemasolevad teed ja tänavad sõidukitega. „Valglinnastunud piirkondadesse ühistransport ei ulatu ja auto ei taga inimestele soovitud mugavust,“ tõdes Juhan Kangilaski.

Põhja-Tallinn arenes kunagi välja ennekõike tänu tööstusele ja uuenduslikule tehnoloogiale ning praegu avaneb võimalus ajaloolist edulugu korrata.

„Kopli poolsaarele tuldi kunagi oma aja tugeva innovatsiooniga ning Põhja-Tallinnast kujuneb taas uus arengukeskus, mida saab võrrelda Silicon Valley’ga,“ lisas Juhan Kangilaski.

Andrus Kõresaar: Volta kvartali arhitektuur on inspireeritud vahvlimasinast

Andrus Kõresaar Koko arhitektuuribüroost ütles, et tema jaoks iseloomustab industriaalarhitektuuri kõige paremini kunagi Voltas toodetud ja kõigile tuttav vahvlimasin.

Volta kvartali tänastest arhitektuurilistest lahendustest rääkides sõnab Andrus Kõresaar, et tema jaoks võtab kogu kontseptsiooni hästi kokku Volta vahvlimasin. „Industriaalarhitektuur on ratsionaalne, millel on kindel võrgustik – seda näeme vahvlimasina ruudustiku näol. Kergelt ümarad nurgad on inimestele ohutud ega tee haiget ning kokkuvõttes on tegemist üdini praktilise asjaga. Just see andiski noodi kätte, kuidas teha tööstusarhitektuurist uut arhitektuuri. Volta kvartalist leiab ka ümarate nurkadega majad, mis on inspireeritud just Volta vahvlimasinast,“ lisas Kõresaar.

„Põhja-Tallinnas on aluseks tugev militaarne arhitektuur, millest me korjasime kokku peamise, kuidas uut arhitektuuri edasi viia. Materjalidest on kasutatud soojatoonilisi metalle, sooje ning külmi telliskivistruktuure, naturaalset puitu ja jõulist kollast värvigammat. Nii jõudsimegi Volta järgmiste eluhoonete mõttepunktide allikateni, millest need majad hakkasid vormi ja esteetikat leidma,“ rääkis arhitekt.

„Kuus maja, mil nimeks Volta Residentsid, on rohelise elukeskkonnaga, materjalide liigendus ja rütmid jätkuvad tööstusarhitektuurile iseloomulikult,“ kirjeldas Kõresaar. „Hoonetel joonistuvad välja suured aknad, mis on industriaalarhitektuurile omane, et naturaalne päevavalgus jõuaks tootmishallides igale poole. Meile võib küll tunduda, et aken võiks energiatõhususe mõttes olla väike, kuid arvan, et elanik on väärt iga viimast kui valguskiirt, mida päike meile annab. Akende pakettide soojapidamine on läinud palju paremaks kui 10 aastat tagasi,“ märkis ta.

Tööstusarhitektuurile on omane pidevas muutumine

„Tööstusarhitektuurile on olnud reeglina omane, et see on pidevas muutuses: kui tehaste hoonetele oli vaja uusi osi, liideti need jooksupealt ning hooned muutusid teistsuguseks, mis andis sellise nihestatud elemendi, just sellise mõttega ongi projekteeritud näiteks metallist rõdukandurid. Kvartali tänavavalgustid on aga inspireeritud elektrimootoritest, mida Voltas toodeti,“ rääkis Kõresaar.

„Kõigi kortermajade puhul on üks iseloomulik joon: Volta kortermajad on külalislahked ning kutsuvad, sissepääsualad on eriliselt võimendatud ja esimene korrus kõrge. Igaüks, kes läheb sinna külla, tunneb ennast oodatult. Kasutatud on Londonist tuntud sadamaäärsete ehitiste värvigammat: soe tellis tekitab hubasust.“

Kõresaar märkis, et kui arhitektuur kõrvale jätta, siis kahtlemata on Volta kvartalis peamine elanikukesksus, energiatõhusus ja kergliikluse võimalus, mis on omaseks muutunud juba Kalamajale ja Balti jaama ümbrusele. „Elanik võib ka üle poole aastast hakkama saada jalgrattal või tõukerattal liikudes.“

Volta kvartali lansseerimisel esinesid ettekannetega Endoveri juhatuse liige Robert Laud, Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, KOKO arhitektuuribüroo arhitekt Andrus Kõresaar ja arhitekt ja linnaplaneerija Juhan Kangilaski.

Üle 11 hektari suurune ajalooline Volta tööstuspiirkond Kalamaja mereäärses osas saab uue elu, sest kinnisvaraarendaja Endover rajab sinna vana ja uut arhitektuuri siduva kaasaegse elu- ja ärikvartali. Endoverhttps://endover.ee/endover/ on 25 aastase tegutsemiskogemusega Eesti kinnisvaraarendaja, mis loob väärtust linnaruumi ning rajab terviklikke elu- ja ärikeskkondasid. Ettevõtte portfellist leiab 70 maja ja 2840 korterit kogupinnaga 368 000 m².

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.