"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
Kuuldustega võitlemine on libe tee (0)
15. november 2021
Foto: Pixabay

Veebikonstaabel Maarja Punak tõdeb Eesti Päevalehes, et vaktsiinide ja nende mõju kohta levib sotsiaalmeedias palju valeinfot. Tavaline on näiteks, et keegi teab kedagi, kelle sõber või sugulane olevat vaktsineerimise tõttu surnud. Kui aga uurima hakata, puuduvad kuulujutul seosed tegeliku eluga. Punaku tõdemusele võib lisada, et eksivad need, kes arvavad, et kuuldused levivad eriti kiiresti just praegusel sotsiaalmeedia ajastul.

Varem omasid need samuti väga suurt mõju, sest kasvõi telefon on ju ammune leiutis – inimesed suhtlesid küll teisi kanaleid pidi, kuid mitte vähem kui praegu. Hordide viisi psühholooge on murdnud ajast aega pead kuuldustega võitlemise osas. Ja mainekas väljaanne The Economist on kirjutanud näiteks nn Coca-Cola sündroomist – nimelt avas suurkorporatsioon lausa spetsiaalse veebikülje, kummutamaks Araabia maailmas levivaid kuuldusi, nagu tähendaks nimi Coca Cola prohvet Muhamedi vihkamist.

Psühholoog Derek Rucker on öelnud, et see kaasus näitab, et kuulujuttudega ei tohi võidelda. Lugude vastu võitlemise asemel levitatakse neid antud juhul hoopis ise edasi. Inimestele ei meenu hiljem enam loo kontekst ega loo eitamine, vaid lugu ise. Pigem tasub endal luua positiivseid lugusid. Selles mõttes on ka Eesti politsei koroonakuulujuttude suhtes õige taktika valinud. Üldjuhul takistavad ümberlükkavat infot vastu võtmast psühholoogilised tegurid, mistõttu politsei sellega ei tegelegi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.