"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
Novikov: Põhja-Tallinn kasvab Lasnamäe suuruseks, endistes tööstuspiirkondades kerkivad elamud ja ärikeskused (0)
15. november 2021

„Tallinn ei ole valmis ja ei saa kunagi valmis ja igal asjal on oma elutsükkel. Näiteks täna me näeme, et Tallinna puhul kõige suurema potentsiaaliga alad ongi endised tööstusalad,“ märkis abilinnapea Andrei Novikov kinnisvaraettevõtte Endoveri poolt arendatava Volta kvartali tutvustamisel.

Endised Tallinna tööstusalad kujundatakse uuteks elu- ja töökeskusteks põhjusel, et suur osa tööstusest liikus tagasipöördumatult Hiinasse ja Indiasse. „Volta kvartali näol on tegemist Tallinna vanalinna kõrvale kerkiva uue miljööväärtusliku alaga, mis kujuneb justkui uueks vanalinnaks, kuhu saab tulla nautima nii vana kui ka uut arhitektuuri,“ lausus abilinnapea Novikov.

„Sellised alad, mis on täna kasutusest väljas, näiteks endised tööstused, nende uuesti ellu äratamine, nendele uue elu andmine on kindlasti linna seisukohalt väga oluline ja prioriteetne. Mitte ainult Tallinnas, vaid ma usun, et igas riigis ja igas linnas,“ lisas Novikov, tuues heade näidetena välja näiteks Noblessneri ja Rotermanni kvartaleid.

„Seal on tõesti koorunud välja see, see huvitav lahendus. Ka siin on see potentsiaal, kus on ühelt poolt võimalik renoveerida vana ja teiselt poolt luua uut. Luua seda uut sümbioosi, mida tullakse siia vaatama ja kus on meeldiv ja hea elada. Meeldiv elukeskkond ongi meie kõigi ühine eesmärk. Selle tekitamine ja sellest pärli kujundamine on ühelt poolt äri ja teiselt poolt kindlasti ka missioon,“ tõdes abilinnapea.

Jalutuskäigu kaugusel kesklinnast

Novikov ütles, et kui me vaatame Volta territooriumi üldiselt, siis hiilgeajal töötas seal rohkem inimesi, kui täna sinna kolib elama. „Nii et kunagi nad said ja liikuvusega selle poole pealt on kindlasti see kõik võimalik,“ lausus ta. „Tramm on olemas, buss on olemas. Küll aga siin ei saa arvestada, et peres on kaks autot ja nad liiguvad hommikust õhtuni üle linna. Kindlasti siin elanikke juurdekasvuga tekib suurem ajakulu autoga sõitmisele, samas ühistransport käib endiselt sama kiiresti ja võib-olla veel efektiivsemalt. Kui on rohkem inimesi, siis on rohkem nõudlust ja see tähendab, et me paneme veeremit juurde. Nii et selle koha pealt 15 minuti linna kontseptsioon on siin täiesti võimalik ja 15 minuti kontseptsioon eeldabki seda, et liigutakse peamiselt kas jalgsi, ühistranspordi või jalgrattaga. Ja see on paratamatult tiheasustusega alade tulevik.“ 

Volta kvartali eeliseks kujuneb Novikovi hinnangul asjaolu, et see jääb vaid jalutuskäigu kaugusele kesklinnast, kuid samal ajal on käe ulatuses nii bussi- kui ka trammiliinid. Naabruses asuva Balti jaama kaudu tekkib sujuv ühendus valgekraede olulise töölinnaku Ülemiste keskusega.

Samas avaldas Novikov skeptilisust idee suhtes tuua Kopli poolsaarele pendelrongide liiklus. „Inimesed vaatavad rongidele hirmuga, mõnel pool suhtutakse ettevaatlikult isegi trammiliiklusesse, ehkki uued trammid liiguvad üpris vaikselt,“ selgitas abilinnapea. „Kui me toome elukoha lähedale töökohad, sotsiaalse taristu koos tervishoiu ja haridusasutustega, vähendab see transpordivahendite liiklust.“

Suurim mure liikuvusega

Novikovi sõnul on üldiselt Põhja-Tallinna linnaosa ja ka kogu Tallinna üheks suuremaks väljakutseks liikuvus. Oluliseks küsimuseks on abilinnapea sõnul see, kuidas me liigume täna, kuidas me liigume homme ja kuidas me liigume siis, kui Põhja-Tallinn realiseerib kõik detailplaneeringud ja ka üldplaneeringutega elamuehituseks näiteks määratud alad saavad olla realiseeritud? Sest tegelikult tähendaks see, et Põhja-Tallinn oleks Lasnamäe-suurune linnaosa.

„Me kõik saame aru, et Lasnamäe suurune linnaosa ei saa rippuda vaid nende tänavavõrkude küljes, mis on täna,“ lausus ta. „Milline peaks olema see poliitika elamu- või üldse kinnisvaraarenduses, mis tagaks selle tasakaalustatuse? Kindlasti siin on märksõna elu- ja töökoha ühildamine. Sest kui on vähem liikuvust, elu- ja töökoha vahel, seda igapäevast rännet, siis sellega annab tihendada asustust, nii, et ei kaasneks ummikute juurdekasvu.“

Novikovi sõnul aitab tasakaalustatusele kaasa sotsiaalne infrastruktuur, eeskätt haridusasutused. „Transiitliikluse vähendamisele aitab kaasa näiteks koolibusside teenuse arendamine või kodulähedase haridusasutuse avamine,“ lausus ta.

Novikov tõdes, et Põhja-Tallinn on see koht, kus on suurim elanike tihedus. „Siin on ka kõige suuremad muudatused, olgu selleks siis mereääre täisehitamine või siis tööstusalade täisehitamine,“ lausus ta. „Siia tuleb paratamatult inimesi juurde ja kui me vaatame geograafilist asendit ja olemasolevat tänavavõrku, siis kindlasti on Põhja-Tallinnas need väljakutsed kõige suuremad. Aga kõigega saab hakkama. Kunagi käis nendel samadel aladel, olgu selleks siis Krulli, Volta, Balti laevaremonditehase alad, manufaktuuri samapalju veel rohkem rohkem inimesi hommikul tööle ja õhtul koju tagasi, nii et see liikus toona oli võimalik ja on võimalik ka tulevikus.“ 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.