"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
Tallinna uus haigla ravib ka mujalt pärit inimesi ja kaunistab linna (0)
15. november 2021

“Meil on väga tublid arstid ja meditsiinipersonal, aga kui me ei anna neile tänapäevaseid tingimusi, siis on nende võimalused ja ressursid piiratud,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart. “Ja juba kümne aasta pärast poleks meil hooneid, kus saaks tervishoiuteenuseid pakkuda.”

Möödunud nädalal sõlmis linn Itaalia firmade ATIproject srl ja 3TI Progetti esindajaga Tallinna Haigla projekteerimise lepingu, mille väärtus on ilma käibemaksuta 17,8 miljonit eurot.

Kõlvart nentis, et leping on oluline teetähis sajandi suurprojekti – Tallinna Haigla – valmimiseks.
Kõlvart tõi välja neli punkti, mis rõhutavad rajatava Tallinna Haigla vajadust. “Kõige tähtsam on iga haigla puhul tegelikult patsient,” rääkis ta. “Ja kui me soovime pakkuda meie inimestele ka tulevikus tasemel teenust, siis meil tegelikult valikut ei ole. Peame hoolitsema selle eest juba praegu. Meil on väga tublid arstid ja meditsiinipersonal, aga kui me ei anna nendele kaasaegseid tingimusi, siis ka nende võimalused ja ressursid on piiratud. Ja juba kümne aasta pärast meil ei ole hooneid, kus saaks neid teenuseid pakkuda, selleks ajaks on need juba täielikult aegunud.”

Kõlvarti sõnul tuleb aru saada, et juba praegu ei vasta praegused haiglad tänapäeva nõuetele ja arusaamadele. “Meditsiinitehnoloogiate areng on võimalik ainult koos füüsilise ruumi arenguga,” nentis ta. “See on küll väga suur, unikaalne ja väga kallis projekt. Aga kui me räägime meditsiini tulevikust Tallinnas, siis see projekt on eksistentsiaalse tähendusega, see lihtsalt tuleb ellu viia.”

Haigla pole pelgalt tallinlastele

Linnapea tunnistas, et teda kurvastab, kui on tunda sellist lähenemist, nagu oleks tegemist ainult Tallinna projektiga. “Uues haiglas saavad arstid kaasaegsed tingimused, nad on motiveeritud Tallinnas ja Eestis töötama ning meil tekib mitte ainult teenuste, vaid ka teaduse ressurss,” lausus ta. “Siin oleks koos nii pädevus kui ka andmed ja tehnoloogiad – see omakorda tähendab teaduse arengut. Patsiendid tulevad eri paikadest, mitte ainult Tallinnast. Kas see on lihtsalt Tallinna projekt? Ma arvan – ja see peaks olema arusaadav ka riigi tasandil –, et tegemist on üleriigilise tähendusega projektiga, mida tuleb igal juhul ellu viia.”

Kõlvarti sõnul ootab linn toetust ka riigilt. “See on meie jaoks prioriteet ja me oleme otsustanud, et viime selle projekti igal juhul lõpuni,” märkis ta. “Aga oleks õige ja õiglane Tallinna suhtes, kui saaksime toetust ka riigi poolt.”
Kõlvart toonitas, et kaasaegne arusaam linnaruumist ja linna elust üldse tähendab, et me ei saa ehitada lihtsalt hoonet kuskil linnaosas või kvartalis. “See peab olema osa ühisest linnaruumist. Meil on unikaalne keskkond, unikaalne loodus, ja me soovime seda kindlasti säilitada. Selline suur objekt peab olema osa linnaruumist, see peab olema keskkonnasõbralik. Ja see peab tekitama ka positiivset emotsiooni. Esiteks on see tähtis ravimiseks. Teiseks on see nii suur haigla, nii suur territoorium, seal lähedal käib ju ka elu. Ka inimesed, kes kunagi haiglasse satuvad, peavad tundma, et see hoone kaunistab linna.”

ATIproject srl on enam kui 300 töötajaga rahvusvaheline arhitektuuri- ja inseneribüroo, kelle töödest moodustavad ligi 70% avalikud hooned. Viimase kümne aasta jooksul on projekti juhtpartner ATIproject projekteerinud 17 haiglat, nende seas näiteks Taanis Odenses asuva Nyt Ouh ülikooli haigla, mis on üks Euroopa suurimaid.
Tallinna Haigla projekteerimishanke võitja ATIproject srl ja 3TI Progetti esindaja Branko Zrnic ütles, et haigla projekteerijad on Itaaliast, Pisa büroost. Edaspidi aitavad kaasa veel Belgradi büroo inimesed aga seda alles tehnilises staadiumis – 90% tuleb Pisa büroost.

Zrnic, kes on teist korda Tallinnas, ütles, et talle meeldib Skandinaavia ja ka siinne vaimsus. “Kui ma eelmisel korral käisin tulevast ehitustandrit üle vaatamas, siis see oli väga huvitav. Meie siinsed partnerid aitavad meid ja oleme selle eest väga tänulikud. Ootan kannatamatult tööde jätkumist.”

Zrnic tõdes, et haiglate projekteerimisel on alati vaja valmis olla probleemideks. “Siin võivad nendeks olla ilmastikutingimused – küll on liiga soe, siis liiga külm,” selgitas ta. “Me peame haigla funktsioneerima panema sel viisil, et nii patsientidel kui meditsiinitöötajatel oleks hea. Oleme enne haiglaid projekteerinud ja tuleme sellega toime.”
Branko Zrnic tõdes, et esialgne visualiseering projekteerimise käigus kindlasti muutub. “Tellija ja tulevaste kasutajatega koostöös võib asi järgmiste kuude jooksul tublisti muutuda. See puudutab ka esialgset plaani katuseaedadega. Tuleb leida siinsele kliimale sobiv haljastus. Aga looduse kohalolek arhitektuuris – see jääb.”

Seitse etappi, millest peab kinni pidama

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi sõnul on eesmärgiks seatud jõuda 2026. aasta suveks haigla ehitusega nii kaugele, et sellele on võimalik taotleda kasutusluba, lõplik sissekolimine on planeeritud 2027. aastal.
Saat ütles, et töö algas juba sellest, kui koostati Tallinna Haigla funktsionaalne arengukava, lähtudes kogu Eesti haiglavõrgu arengukavast.

“Vahepeal on olnud nii detailplaneeringu kinnitamine kui meditsiinitehnoloogia eelprojekti koostamine,” rääkis ta. “Meditsiinitehnoloogia eelprojekt on olnud sisend täna allkirjastatud lepingu tööde teostamiseks, sest annab raamistiku hoone eelprojektile ja vajaliku sisendinfo. Ajakava on küll pingeline, aga me oleme teinud kõik selleks, et ajakavas püsida eelkõige sellepärast, et väga oluline rahastus tuleb ka Euroopa Liidu poolt. Sealt on ette nähtud seitse etappi. Ja nendest me oleme kogu ajakava planeerimisel lähtunud.”

Saat meenutas, et tegu on ühispakkumisega, kus on Itaalia poolelt pealt kaks pakkujat. “Aga nad on kaasanud ka Eesti partnereid, kes teevad teatud eriosasid, ning suhtlus on kokku lepitud või täpsustumas. Kuidas Eestis hakkab olema läbirääkimiste ja igapäevase tööga – see kindlasti saab nüüd lähipäevade ja nädalate jooksul ka täpsemalt üle räägitud.”

ATIproject on kohaliku konsultandina kaasanud projekteerimisse Eesti projekteerimisettevõtte Esplan.
Kava kohaselt alustatakse nüüd kohe projekteerimistöid ning eel- ja põhiprojekt saab valmis 2024. aasta alguses. Praegu on planeeritud läbi viia kolm ehitushanget: eeltöödeks 2023. aastal ja seejärel, kui on tehtud süvendi ja betoonihange, põhitöödeks 2024. aasta kevadel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.