"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
TÕNU KALJUSTE UNESCO TIITLIST: Meie väike rahvas on muusikaliselt väga rikas (0)
15. november 2021

“Väike rahvakild siin väikese mätta otsas vajab sidet kogu maailma kultuuriga. Seetõttu on UNESCO muusikalinna tiitel Tallinnale tohutult oluline,” ütleb dirigent Tõnu Kaljuste, tuues esile Eesti muusikaelu tugevuse: “Meil on tugev ja rikkalik valik folkloorist jazzini.”

Tõnu Kaljuste on üks neist, kes Tallinna muusikalinnaks saamise taga seisab. Erinevalt näiteks kultuuripealinna või rohelise pealinna tiitlist annab UNESCO muusikalinna tiitli alatiseks ning see toob meile kohustuse pakkuda maailmale oma parimat muusikat parimal moel.

Mille poolest siis Eesti ja eriti Tallinna muusikaelu maailmas silma paistab?

Väikesel rahval on niivõrd palju erinevaid muusikakultuuri väljendusi.

Paistab silma just oma mitmekesisuse poolest. Siin on hästi tugev baas folkloorist kuni džässini. On tugevad tegijad ja tugevad festivalid. Vaatame näiteks džässi ja popp-rokki, mida esitatakse Tallinn Music Week´il, see on suur ja mitmekesine pilt. Vaadake, milline tore tegevus on Eesti Kontserdil klassikalise muusika poolel.

Ja lisaks veel tohutult väiksemaid tegijaid oma väikeste festivalidega. Väikesel rahval on niivõrd palju erinevaid muusikakultuuri väljendusi. Osa juurikaid jõuab praegu Viljandisse välja. Ja Viljandi mõjutab jälle omakorda Tallinna muusikaelu. Mõnes mõttes on kogu Eesti nagu üks suur-suur linn.

Minu meelest on siin kultuuri, ja just muusikakultuuri, oma väga erinevates väljendustes väga palju ja väga huvitavat. Selles mõttes ma ei kahelnud hetkegi, et see UNESCO muusikalinn meile sobib ja et me selle saame.

Kui väärtuslik on meile see muusikalinna tiitlit?

Uudis teeb rõõmu muusikutele ja väärindab meie linna üldisemalt.

Iga tiitel, mis on seotud rahvusvahelise kogukonnaga ja rahvusvahelise eluga, on niisugusele linnale nagu Tallinn tohutult väärtuslik. Ja mitte ainult linnale, vaid kogu Eesti kultuurile, sest meie kultuuri sidususest maailma kultuuriga sõltub alati hästi palju. Niisugune väike rahvakild siin väikese mätta otsas vajab niisuguseid rahvusvahelisi ühendusi. Ja UNESCO on üks nendest, mis on tõesti väärt. Igasugune rahvusvaheline tunnustus on igale muusikule kui pisike annus kiitust, mis teeb meele heaks ja annab jõudu edaspidiseks. Loodan, et samamoodi mõjub see ka linnale, milles elame, mängime ja laulame. UNESCO muusikalinn annab tunnustust meile kõigile korraga.

Uudis teeb rõõmu muusikutele ja väärindab meie linna üldisemalt. Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu. Ega ise muusikat tehes nendele asjadele suurt ei mõtle. Otsid lihtsalt uusi ja põnevaid võimalusi selles otsatult rikkas muusikamaailmas.

Millised võimalused kaasnevad UNESCO muusikalinna tiitliga? Kas neid võimalusi tuleb juurde?

Ma arvan, et igal muusikul tuleb need endal valmis mõelda. Keegi mingit kandikut kusagil nurgas valmis ei tee. Et te olete nüüd nii ja saate esitada rohkem kontserte ja ma ei tea, mida veel. Ma arvan, et see on meie enda enesetundele rohkem oluline. Meis midagi ei muutu. Võib-olla on veidi lihtsam asju ajada nendes suundades, nagu me oleme siiani ka ajanud. Näiteks meie sümfooniaorkestril puudub oma kodu. Ja ka filharmoonia kammerkooril. Kõik need protsessid vast jätkuvad kuidagi ladusamalt.

Tegevuskavas on palju lubadusi, tekivad uued ühendused, nagu kammerfilharmoonia?

Eks näis. See kõik on meil keskustelu teemaks olnud pikka aega. Enne kui avalikkuse ette tulla, peame asjad selgeks rääkima. Praegu on veel vara selle kohta midagi öelda. Täna me oleme rõõmsad, et rahvusvahelise prožektori kiir on meie peale suunatud.

Kas klassikalise muusika koha pealt hakkab nüüd puhuma uusi tuuli ja tuleb juurde uusi võimalusi?

Ma ei seostaks neid tuuli üldse sellega, et muusikalinna tiitliga mingid salapärased väravad muusikutele avanevad. Muusikud peavad ikka tööd tegema ja harjutama ja mõtlema üha uusi ja uusi kavu. Võib-olla rahvusvahelised ühendused, mis on ka muusikalinnad, lisavad siia koostööde võimaluste ritta veel ühe. Ma arvan, et see on üks niisugune huvitav asi. Kui ma vaatasin seda muusikalinnade hulka, siis on väga erineva rakursi all neid vaadatud, ja väga erinevad kultuurid, väga erinevad muusikad on seal nendes kohtades. Koostöö väga erineva muusikalise kultuuriga linnadega on igati tervitatav.

Tallinnas toimub palju muusikasündmusi, kõige suurem neist on laulupidu. Milline on selle roll?

Seal on mitmeid rolle. Üks roll on puhtalt kultuuripoliitiline sisetunne oma pisikese rahvakillu koos viibimisest. Sellest on räägitud palju. See on nagu perekonna kokkutulek. See on ehk kõige tabavam ja intiimsem väljend, kuigi kokkutulek võtab mastaapsed mõõtmed. Me vaatame, et jääb väikeseks see koht, kus me koguneme. See on niisugune tore traditsioon. Laste laulupeol on see veel ühendatud muusikalise haridusega. Paljud koolid omavad lastekoore ja mitmeid muusikalisi kollektiive. See on ka üks punkt, mille suunas nad sätivad end esinema – laulupidu. See on üks võimalus täiendada repertuaari ja anda muusikalist haridust inimestele.

Mis seisus muusikaline haridus meil üldse on?

Ma vaatan noori – kui palju huvitavat nad endaga kaasa toovad!

Ma ei ole selle ala spetsialist, küll aga tunnen, et see on kogu aeg üles minemas. See on suund, mis ka meie muusikas näha on. Ma vaatan noori – kui palju huvitavat nad endaga kaasa toovad! Juba tänu sellele avatusele, mis praegusaja noortel on. Minu vaatenurgast mureks küll ei ole põhjust.

Räägitakse ka muusikaturismist. Kuidas tuua siia rohkem muusikaturiste?
Rahvusvaheline muusikaelu on sätitud igasuguste manageride ja agentuuride poolt, nemad liigutavad mööda maailma oma artiste. Meil on tarvis julgustada eraettevõtlust, et leiduks rohkem neid, kes meie muusikuid esindama hakkaksid ja oleksid võimelised läbi rääkima rahvusvahelises plaanis. Kes peavad ühendust maailma huvitavate artistide ja agentuuridega, kes aitaksid meil neid esinejaid siia tuua.

Mida teha, et Eesti maine muusika kõrgkultuuri maana säiliks ja isegi kerkiks?

Me ei pea rääkima, vaid tegutsema.

See kõlab ehk kantseliitlikult, aga haridus ja kõik see, mis muudab meie väikese kultuuriloo kuuldavaks, vajab hoolt. Me ei pea rääkima, vaid tegutsema. Peame nägema, kuidas muusika läheb järjest huvitavamaks ja ilusamaks, ilmub rohkem igasuguseid karaktereid ja koostöid, mis loob inimeste vahel terve õhkkonna. Muusika paljude kunstide ühendajana, alates filmikunstist kuni teatrini, on ju suurepärane sild.

Millal tuleb järgmine kontsert?

Me just hakkasime harjutama Klassikaraadio 25. sünnipäevaks. Tegime sel puhul ühe kava Eesti meeste muusikast alates Ellerist kuni tänapäevani. Aga väikeste miniatuuridega astume üles homme Klassikaraadios. Me oleme ühe kontserdi juba teinud, nüüd tuleb järgmine ja jõulude ajal kolmas. Juha Kangas Soomest tuleb ka varsti juhatama kammerorkestrit. Vahepeal püüame ka plaadistada ja lindistada.

Tiitel jääb alatiseks

• UNESCO peadirektor Audrey Azoulay teatas organisatsiooni uusi loovlinnu välja kuulutades, et Tallinn kannab alates 2022. aastast UNESCO muusikalinna tiitlit. Tallinna kandideerimisavaldus pälvis hindamiskomisjonilt kõrge, maksimumilähedase hinde.
• Eelkõige on UNESCO muusikalinna tiitel maine ja reklaam, millega loodetavasti kaasneb üksjagu rahvusvahelisi projekte ja muusikaturismi. Linnal on plaan selleks rohkem raha anda. “See tähendab, et siin Tallinnas hakkab olema rohkem rahvusvahelisi üritusi, aga ka seda, et meie muusikategijad ja -korraldajad hakkavad osa võtma rahvusvahelistest muusikaprojektidest välismaal. Ja kindlasti panustame rohkem muusika kättesaadavusse meie linnas ja riigis,” ütles abilinnapea Vadim Belobrovtsev.
• Muusikalinna tiitel on püsiv, mitte vaid aastaks mõeldud tunnustus. See toob linnale kohustuse anda endast parim siinse muusikaelu korraldamisel. Selleks on koostatud Tallinna muusikastrateegia 2022-2025, mille elluviimist asub juhtima linna kultuuri- ja spordiamet.
• UNESCO muusikalinnu on praegu üle maailma 47.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.