"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
ÜHISTUJUHT: Tänu osalemisele toetuse saamise "võidujooksus" säästame nüüd 70% küttekulust (1)
15. november 2021
Aleksandr Gužov

“Võrreldes renoveerimise eelse ajaga säästame küttekuludelt kuni 70%,” ütleb korteriühistu juht Anvar Kima. Taolisi täielikult soojapidavaks renoveeritud kortermaju leidub siiski vaid 10%. Võimaldamaks elu “uues energiareaalsuses”, peaks renoveerimiste toetusi vähemalt kahekordistama.

“See maja sai raha võidujooksus,” kirjeldab Anvar Kima 2017. a alanud liikumist ideest teostuseni. Südaööl, kui Kredexi taotlusvoor avati, ootasid kümned ühistujuhid, Kima nende hulgas, higine sõrm arvutiklahvil, et saaks taotluse teele läkitada. “50 ühistut sai toetust, meie olime kolmeteistkümnendad,” ütleb Kima.
See toob meelde lendlause ühest kultuskomöödiast: “Kiirustage, seltsimehed unetud!”

Kes ees, see mees

Asi on aga muidugi naljast kaugel, sest maja kulukas renoveerimine soojapidavaks on üks väheseid võimalusi kasvavate küttekuludega toime tulla. Kredex toetab ühistuid 30%-ga renoveerimismaksumusest. Päris õige võidujooks toetussumadele aga alles algab. Inimesteni on juba jõudnud kasvanud küttearved, sest kallinenud on elekter ja gaas ning peatselt tõstab Tallinnas jm üle 60% hinda kaugkütteettevõte Utilitas.

Nagu möönab Anvar Kima, ja muidugi veel paljud ühistujuhid, on KredExi toetussummad ühistutele, et maja soojapidavaks renoveerida, olnud aastate lõikes väga ebaühtlased. Kõikumine on olnud viimasel viiel aastal kahest miljonist aastas 37 miljonini ja siis jälle tagurpidi tagasi – kuue miljonini (2019).

Igal juhul – kes ees, see mees. Kõigile pole jätkunud. Legendaarseks on saanud 2019. aasta, kui toetused lõppesid 1,3 minutiga. Kes ilma jääb, on pidanud ootama uut vooru, aga KredExi jutule pääsemine üksi tähendab rasket ja põhjalikku ettevalmistustööd. Nüüd aga juba lubatakse KredExist stabiilset ühistute toetamist 50 mln euroga aastas.
Kalda 64 elumaja rekonstrueerimine on paljuski tänu just ühistujuht Anvar Kima visale tööle tõeline edulugu. Kokku kulutas ühistu maja kordategemiseks päris suure summa, 2,3 miljonit, millest KredEx kattis tavapäraselt 30% ja ülejäänu tuli pangast.

Selle raha eest tehti korda fassaad ja katus, paigaldati uued aknad ja ventilatsioon, ning lõpuks sai paika ka maja peamine au ja uhkus: uus soojussõlm ja katusele päikesepaneelid. Vahetati uksi, ehitati sadeveesüsteem.

Päikesepaneelid annavad kokkuhoiu

Tegemist on liigendatud ja keeruka, 5-7-korruselise hoonega. Seda keerulisem oli renoveerida, et tegemist polnud nõukogudeaegse tüüpprojektiga. Kunagi 80ndatel ETKVL-i ehk tarbijate kooperatiivide liidu töötajatele mõeldud kortermaja on ehitatud vahvalt nõlva sisse nõnda, et kolmanda korruse aknast on võimalik nõlva pool ohutult välja hüpata.

Kui KredExilt saadi toetust 2017. a, siis kogu renoveerimisega jõuti ühele poole lõppenud suvel. Kogu see maja kallal tehtud töö sobib õigupoolest kaasaegse renoveerimise näidiseks.
Hoonet kütab gaasikatlamaja. Aga kuna gaasi hind on enam kui poole võrra kasvanud, maandab seda kulu 35 kW võimsusega päikesepaneelide park katusel. Isegi sombusel novembripäeval, kui neid vaatamas käime, nad midagi siiski toodavad.

Samamoodi avaldab muljet keldris asuv soojussõlm. “Ega sooja õhuga pole ju mõtet maailmaruumi kütta,” ütleb Anvar Kima soojustagastusega süsteemi kohta.
Korterite ventilatsioon on nimelt korraldatud nii, et korteritest välja imetav “ära kasutatud” toasoe õhk suunatakse veel omakorda maja soojatootmisesse, näiteks vee kütmiseks – enne, kui sellest on “viimane välja võetud” ja umbes 7-8-kraadisena õue juhitakse.

“Võrreldes renoveerimise eelse ajaga säästame küttekuludelt kuni 70%,” lausub Anvar Kima, silmitsedes peremehe pilguga katlamaja torude rägastikku. Elanikele lisab võetud laen arvele juurde 2,4 eurot ruutmeetrilt.

Suurem osa ootab renoveerimist

Selliseid terviklikult ja viimase vindini läbimõeldult korda tehtud kortermaju leidub Tallinnas – nagu kogu Eestis – siiski kahetsusväärselt vähe ehk ümmarguselt 10% ringis.

“Kui kusagil 1500 korterelamut on kogu Eestis terviklikult renoveeritud ja 14 000 ootab renoveerimist, siis see proportsioon on Tallinnas sarnane,” ütleb TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski. “Paraku enamus praegusest hoonefondist ei ole energiatõhus. Tallinnas on renoveerimisaktiivsus kujunenud selliseks Eesti keskmiseks. On olnud mõned üksikud väikelinnad, mis olnud aktiivsemad. Mustamäel on tehtud kõige enam maju korda. Teisalt Lasnamäel on renoveeritud vähesed korterelamud ja KredExi toetusi pole seega millegipärast eriti usaldatud, kuigi neid on olnud saadaval.”

Ajaline piir, alates millest on tarvis elamut energiasäästlikuks renoveerida, jookseb 2000. aasta juurest. Sellest peale valminud hooneid loetakse uuemapoolseteks ja energia osas kokkuhoidlikeks, sest n-ö eelmise ajastu ehitusstiil oli juba läbi.

Tallinnas ja Harjumaal paikneb seejuures üle 8000 korterelamu, mis valminud enne aastat 2000, ehk 36% Eesti korterelamute arvust. Arvestades, et ehk umbes kümmekond protsenti neist on terviklikult renoveeritud, paistab siit ühtlasi ees ootava töö maht.

Ligikaudu aasta varem, kui me jõudsime praegusesse energiakriisi, ehk 2020. a suvel sai valmis hoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegia. Selles on paika seatud kava, kuidas me jõuaksime 2050. aastaks renoveerida kõik vanemad hooned – büroopindadest kuni kortermajade ja eramuteni – energiatõhususe C-klassile vastavaks.
Üldiselt tuleks praegusega võrreldes tõsta renoveerimiste tempot mõnedel aastatel umbes kuni viis korda. Teisisõnu, rekonstrueerida tuleks umbes 2,3 mln m2 aastas.

Rekonstrueerimiseks kuluks aastas miljard?

Summad, mida selle eesmärgini jõudmiseks järgmise 30 aasta jooksul vajaksime, on samuti muljet avaldavad.
Kokku kuluks Eesti vanemate hoonete – kortermajadest büroodeni – ümberehitamiseks kaasaegsele energiasäästlikule kujule 24 miljardit eurot. Veidi vähem kui kaks meie riigieelarvet. Tallinna eelarve on näiteks ümmarguselt miljard. Kui aastal 2025 peaksime kulutama selleks suureks eesmärgiks pool miljardit eurot, siis 2030-40 juba keskeltläbi terve miljardi aastas.

Mõistagi eeldavad need suured numbrid, et meie kõik – korter- või eramajade elanikud jm kinnisvara omanikud – suurema osa sellest summast ise välja käiksime. Riigi panusena nähakse ette KredExi toetuse fondi järk-järgulist suurendamist umbes 400 mln euroni aastas, et sellega katta umbes 30-40%.

Kui palju see Suur Plaan on tegelikkuses elluviidav – selle peale osatakse täna vaid õlgu kehitada. Ei saa eitada, et see tundub utoopiline. Aga lõpuks sõltub kõik järgmiste riigivalitsuste poliitikast ja otsustest, mis sõltuvad omakorda olukorrast globaalmajanduses jne.

“Elu on veenvalt tõestanud, et isegi mitte sooduslaen, vaid otsene toetus on ühistutele vajalik,” viitab tehnikateadlane Jarek Kurnitski, et suund on siiski õige. “Praegusel ajal on 30% toetus Tallinnas ja Tartus ikkagi absoluutne miinimum. Muidu ei saa korteriühistud lihtsalt piisavalt laenu. Teisalt saab riik maksude kujul tagasi 32% – nii tööjõumaksude kui tulumaksuna. Seega annab riik ühe käega toetust ja teise käega võtab sellest osa uuesti eelarvesse. Selles suhtes väga mõistlik, et ei koorma üleliia eelarvet.”

Korteriühistute liidu nõukogu esimehe Raimo Jõgeva sõnul algab renoveerimise otsus ühistu üldkoosolekust. Seda peab toetama üle poole ühistu liikmetest.

“Ühistute juhatustel on päris raske olnud varem selgeks teha renoveerimise tähtsust, aga need, kes on olnud vastu, hakkavad seda pärast esimeste suurte energiaarvete saamist kindlasti pooldama,” räägib Jõgeva muutunud paradigmast ja uuest energiareaalsusest.

Jupitamine on raiskamine

“Kindlasti tuleb pooldada hoone terviklikku renoveerimist, nagu KredEx seda toetuse andmiseks praegu nõuab,” lisab Jõgeva.

“Üle kümne aasta tagasi, kui tehti niimoodi, et toetusega soojustati küll otsaseinu või ehitati uus katus – taoline jupitamine oli raha raiskamine. Kui saad majale ringi peale, teine ots laguneb. Kui ikka teha, siis korraga. Paljud on kortermajades pannud omaalgatuslikult plastaknad ette, nii et õhk enam ei liigu. Midagi pole parata. See tuleks kõik ümber teha. Terviklahenduse puhul nähakse aga ette ventilatsioonisüsteem, et igas eluruumis õhk ikkagi vahetuks. Mida oleks vaja teha – toetussummasid suurendada, et need otsa ei lõpeks enne, kui kõik taotlejad on saanud.”
Jõgeva möönab, et mõistagi on toetussummade taga poliitilised otsused, mis sõltuvad riigieelarve võimalustest ja kujunevad valitsuse aruteludel. Muuhulgas vahendatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondi raha. KredEx on siin lihtsalt täidesaatja.

Nii Jõgeva kui ka paljud teised ühistujuhid möönavad, et absurdsed on olukorrad, kus näiteks 2019. a kortermajade renoveerimistoetuseks eraldatud 17,5 mln eurot sai taotlejatega täidetud vähem kui paari minutiga. Ühe keskmise korterelamu ettevalmistus toetuse tingimustele vastavaks – sest on vaja ju igasuguseid ekspertiise –, võtab aega kaks kuni kolm aastat ning toetusest ilma jäämine nullib selle töö.

Juba 2019. a möönsid korterühistute liidu liikmed oma avalduses, et toetuse mahtu tuleks tõsta vähemalt 50 mln euroni aastas. Veidi hiljem ehk 2020 jõuti TalTechi teadlaste ja riigiametnike koostöös valminud riiklikus hoonete rekonstrueerimise strateegias samale tõdemusele. Ise asi, kas jätkub poliitilist tahet seda liini ka hoida.
KredEx ise säilitab oma kommentaarides igal juhul positiivse noodi.

“Edaspidise osas võiks märksõna siin olla “stabiilsus”,” möönab KredExi kõneisik Joonas Kerge rahastamise hüplikkust. Teisalt näeb ta tunneli lõpus valgust: “Hetkel prognoosimegi, et igal aastal suuname korterelamute korrastamise toetamiseks vähemalt 50 mln eurot aastas. Nii saavad korteriühistud oma plaane rahulikul meelel teha ja ellu viia. Positiivne on see, et inimesed on üle Eesti mõistnud kodumaja korrastamise ja energiatõhususe suurendamise olulisust.”


Ühistute liit: me januneme toetuste järele

2019. aasta, mis korteriühistute liidul harja punaseks ajas, jäeti 72 taotlust raha lõppemise tõttu rahuldamata. Enamus esitas uue taotluse 2020. aastal. Tuleb muidugi märkida, et siis astus juba mängu koroonaviirus – näidates ühtlasi, et pole olemas absoluutset halba ilma mõne hea küljeta. Kortermajade renoveerimist toetati nimelt märksa suuremas mahus, et kriisi vaevlema sattunud majandust elavdada.
Nii toimus 2020. aastal lausa kaks taotluste vooru, millele ühistud said tormi joosta. Kes esimesse ei mahtunud – neid oli 93 –, esitasid uue taotluse.

Eelmine aasta oli eriline ka selle poolest, et vähemalt raha lõppemise tõttu keegi negatiivset otsust ei saanud. Kes ilma jäid, neil jättis asjaajamine või vormistus soovida.

Kokku maksti 2020. a toetusteks 106,4 mln eurot, ja see on absoluutne rekord. Meenutagem taas, et 2015. a oli ühistutele laiali jagatud vaid ligi 3 mln eurot. Tõsi, mõne aastaga tõusis see 37 miljonini, aga kukkus siis, enne koroonakriisi, kuuele miljonile eurole. Kui 2019. a oli positiivseid otsuseid 22, siis 2020 tervelt 356. Tänavu, 2021 on aga nullimäng.

“Sel aastal vooru ei tule, kuna eelmisel aastal läks rekordiline summa toetusteks – mitte kunagi varem pole ühe aasta jooksul korraga nii palju toetust jagatud,” põhjendab KredExi kõneisik Joonas Kerge.

Korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on aga praeguse energiakriisi taustal ainus võimalus hoida kinni 2020. a tasemest. Aastas oleks vaja ühistuid aidata suurusjärgus 90 mln euroga. Seega, kui KredEx lubab järgmistel aastatel stabiilset 50 mln eurost toetust, siis tema arvates jääb sellest ilmselgelt väheks. Ühesõnaga – mis enne energiakriisi näis unelmana, tundub praegusi küttehindu vaadates väga vähesena.

“Ühistud janunevad toetuste järele,” ütleb Mardi. “Ehitushinnad kallinevad ja sel taustal võiks ühistute toetus olla 90 mln eurot aastas. See oleks optimaalne summa, et ei tekiks samas ka ehitusturu moonutusi.”

Maakler Christel Blaubrück: kulude suurus huvitab koduostjaid vägagi

Kinnisvaramaakler Christel Blaubrücki sõnul muutuvad koduostjad üha targemaks – uuritakse, kui suured on korteri pidamise kulud ja mis töid on vaja kortermajas ära teha.

“Ühistu laenukoormust uuritakse näiteks alati, ja ka seda, et milline on hoone energiaklass,” ütleb Blaubrück.
Tema sõnul tuleb ühistul maja renoveerimides leida mõistlik tasakaal, et energiatõhusust püüdes ei aetaks laenukoormust liiga suureks. Siis võib see kinnisvara oodatud hinnatõusu asemel seda hoopis kahandama hakata. “Leidub ka selliseid korteriühistuid, kes on üle pingutanud. Kõik on viimase peal uhkelt remonditud, aga päeva lõpuks pole enam vahet, kas sa maksad kütte eest või remondifondi.”

Blaubrück ütles, et kuna ostjaid on palju, jääb energiatõhusus kohati siiski ostjate huvide seas tagaplaanile. Seega mainimisväärset hinnavõitu ei pruugi täisrenoveeritud kortermajas asuva korteri müük esialgu anda. Ennekõike hinnatakse asukohta jm näitajaid. Osa kliente ostab kortereid korda tegemiseks ja edasi müümiseks.

KredEx: pärast rekonstrueerimist väheneb energiakulu kuni 70%

Leidub maju, kus igakuine soojusenergia kasutus on pärast terviklikku rekonstrueerimist vähenenud 60-70%. Keskmiselt väheneb soojusenergia kasutus aga 55%.
Kuigi ventilatsioonisüsteemi lisamine kasvatab elektrikulu, teeb ta seda siiski marginaalsel määral ehk kolm protsenti. KredExi kõneisiku Joonas Kerge sõnul rajanevad need arvud säästu kohta 330 rekonstrueeritud maja energiakasutuse uurimisel enne ja pärast.

Lisaks on üha tavapärasem, et maja katusele paigaldatakse päikesepaneelid, mis omakorda elektrit ja tulu tagasi toovad. Eurodes on kokkuhoidu keeruline välja tuua, sest see oleneb, mis kütet kasutab maja põhiliselt.
“Oleme viimase viie aasta jooksul pannud kõvasti rõhku elanike teadlikkuse parandamisele,” ütleb Joonas Kerge. “Sõnum on just viimastel aastatel selgelt kohale jõudnud – kodumaja tuleb korda teha ja kõige otstarbekam on seda teha ühe korra ja rekonstrueerida korralikult ehk terviklikult. Valdav osa rekonstrueerimistest ongi just terviklikult korda tehtud. Edaspidise osas võiks märksõna siin olla stabiilsus. Praegu prognoosimegi, et igal aastal suuname korterelamute korrastamise toetamiseks vähemalt 50 mln eurot aastas.”

Täpsemat infot KredExis pakutavate võimaluste kohta vaata www.kredex.ee Tegemist on sihtasutusega, mis tegutseb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Lisaks inimeste kodudega seotud toetustele pakutakse ettevõtetele arengu- ja välisturgudele laienemise laene jm finantslahendusi.

Energeetikaekspert Jaan Tepp: rekonstrueeriks küll, kui ehitaja leiaks

“Ma ise maadlen 11 korteriga elumaja renoveerimisega, ja no ei tule pakkumisi,” räägib energiaspets Jaan Tepp. “Ei jää muud üle, kui teha muudkui kordushankeid, kuni lõpuks ehitaja leiad.”

Teppi tööks on energiaauditid, energiamärgised, hoonete soojapidavuse ülevaatamine, energeetika alaseid uurimused jmt. Mees, kes teab suurepäraselt, kuidas ühte maja tuleb soojapidavaks muuta, ei leia aga nüüd ise ehitajat. Ta pole oma murega üksi, sest ehitusfirmad on tööga ülekoormatud.

Tema sõnul ei ole ehitusfirmadel kasulik väiksemate objektidega jännata olukorras, kus riik on ehitusturule paisanud seoses kriisiga lisaressursse ja iga teine hange tuleb n-ö avalikult sektorilt. “Eelise saavad riigi objektid,” ütleb ta.
Maja tervikrekonstrueerimine on üsna ajakulukas. Kui KredExilt saadakse 30% toetusotsus, käib sellega ühtlasi kaasas asjaajamine pangaga, kes peaks ülejäänud osa rahastama. Kuni lõpuks ehitaja otsimise ehk hankeni jõutakse, võib kuluda enam kui pool aastat. Hanke endaga võib minna veel juurde kolm kuud, selle ajaga aga ehitushinnad muudkui tõusevad ja lisandub üldine inflatsioon. Lõpuks ei jäägi muud üle, kui halastavat ehitusfirmat oodata. KredExi enda seisukoht on, et nad praegu juba püüavad toetusotsuseid tehes arvestada tõusvate ehitushindadega.

Teppi sõnul on aga areng selles mõttes ilmne, et enam ei saa renoveerimise puhul rääkida kõikuvast kvaliteedist. Enne otsust tehakse väga põhjalikud ehituslikud ekspertiisid, kusjuures KredExi enda eksperdid vaatavad väljapakutud lahendused väga põhjalikult läbi. Kui väiksemgi viga leitakse, põrgatatakse projekt KredExist kohe tagasi.
Ühelt poolt tähendab see ühistute juhtidele kõva närvikulu. Teisalt aga võib olla kindel, et tulemus on pingutust väärt – muidugi juhul, kui ka ehitaja on vähegi tasemel.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Rein Mark
16. nov. 2021 14:20
Tegemist 5 korruselise, 6 trepikojaga paneelelamuga , mis etappide kaupa on varem pangalaenuga renoveeritud ja rekonstrueeritud- lähtudes tollasest inimeste maksevõimest.Viimase etapina oleks praegu käsil lõplikud tööd ja seda õnneks Kredexi toetusega. Just selline olukord on KÜ-s Sütiste 36, kus Juhatus on tehnilise konsultandi Anvar Kima eestvõttel tellinud Täisrenoveerimise Projekti eirates eelnevalt teostatud töid, mis kas lammutatakse,asendatakse või tehakse täielikult ringi , selle asemel et olemas olevad üle kontrollida ja vajadusel kordades odavama hooldustööna teostada.Teatavasti maksab ühistu 2023 aasta alguseni eelmist pangavõlga , kus uue võla sisse on arvestatud ka juba teostatud tööd.See on põhjuseks miks tööde eelarve ületab 1,5 milj.euri, mis on võrdne teiste analoogiliste elamute eelarvega, kus tööd algfaasis.Sellisel juhul ei saa juttu olla 55-70% energia kokkuhoiust meie ühistus, sest uus küttesüsteem , katuselae soojustus ning soojustatud otsaseinad seda juba annavad, sellisel juhul ettenähtud 2.02/m2 palju alla ei tule kus elanike maksevõime on küsitav. Eelmainitu oleks mõtlemise kohaks eriti praeguses töö ja materjalide hinnatõusus. Kü Sütiste 36 endine Juhatuse esimees.