"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
video Pajula: Tallinnas on nakatunud õpilaste arv teinud olulise languse, kuid kolded on endiselt suured (0)
17. november 2021

„Kui me vaatame neid trende koolide vaatevinklist, siis terviseameti andmetele 12. novembrist on koolides jätkuvalt 57 kollet,” ütles Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula, kelle sõnul on koroonakolded piisavalt suured ning nakatumine pole kuhugi kadunud.

“Kuigi nakatunute arv on 1160 pealt langenud 919 peale ja koolides on nakatumine kuni 40% languse teinud, siis tuleb ikkagi tõdeda, et nakatumine pole kuhugi kadunud ja paljudes koolides on koroonajuhtumid sees,” rääkis Pajula. “Kolded on piisavalt suured, et me ei tohi täna kindlasti mõelda veel sellele, et kõik on hästi.” 

Pajula ütles, et eilse kohtumisel koolijuhtidega andis linna koroonaennetusnõunik Ester Öpik ülevaate COVID olukorrast Tallinna linnas ja see oli oluliselt positiivsem ettekanne võrreldes eelnevatega, kuna on näha positiivseid trende.

Selle nädala seisuga on  919 nakkusjuhtumist 767 õpilast ja 152 töötajat – aga vaatamata nendele hirmuäratavatele numbritele on Pajula hinnangul positiivne see, et nädalaga lõppes üheksa koroonakollet, millest üle poole moodustasud  4-9. klasside lapsed. „See on järjekordne näide sellest, et kui haigusahel kaheks nädalaks katkestada, on võimalik haigusele piir panna,” lausus ta. “Kindlasti on see tõestus selleks, et need meetmed olid vajalikud.“

Kõige rohkem oli nakatunuid 1.-4. klassis

Tema sõnul lisandus viis uut koolikollet, millest kaks lisandus 1.-4. klassis, kus koduõpet polnud rakendatud, ning kaks 10.-12. klassis, kus on vaktsineerituse määr kõige kõrgem. 

“Kõige murettekitavam möödunud nädalast olid see, et kõige rohkem oli nakatunuid 1.-4. klassis,” ütles Pajula.

Pajula sõnul toimus koolijuhtidega avatud ja avameelne arutelu ning koolijuhid jõudsid järeldusele, et hajutamist ja distantsõpet tuleb jätkata.

„Koolijuhid suhtuvad distantsõppesse kui ühte õppevormi, nad ei näe selles midagi häirivat või laste hariduse kvaliteedi langetajat, vaid ühte õppevormi, õppesuunda,“ märkis Andres Pajula. „See haigus ei kao ise kuhugi, sellega tuleb süstemaatiliselt ja järjepidevalt tegeleda“.

Seega jäädakse Tallinnas varem sõlmitud kokkulepete juurde ja ka järgmisel nädalal jätkub plaanipäraselt õpilaste hajutamine ja distantsõpe kõigis koolides, kus see on ka seni toimunud.

Terviseamet: distantsõpe viis nakatumiskordaja alla

Mari-Anne Härma Terviseametist nentis, et distantsõppele osaline üleminek on mõjutanud nakatumiskordaja allaminekut Tallinna kontekstis tervikuna.

“Tallinn on epidemioloogiliselt üks olulisemaid piirkondi. Lapsed olid huvitegevusest eemal, olid kontaktõppest eemal,
ei saa eirata ka seda osa,” lausus Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari Anne Härma. “Selle ja järgmise nädala nakatumise arvud peaksid meile näitama, mis oli koolide meetme efekt.”

Pelgulinna Gümnaasiumis on sel nädalal distantsõppel teised ja kolmandad klassid, järgmisel nädalal lähevad kümnendad ja üheteistkümnendad klassid. Igas vanuseastmes on ka nö juhtumipõhiseid distantsõppele saatmisi. Koolijuht Tõnu Piibur ütles, et distantsõpet ei pea võtma kui karistuspataljoni, vaid kui ühte võimalikku õppevormi, kus tuleb anda koduseks tegemiseks sobivaid ülesandeid.

“Ei ole maailm must-valge, et koolis saab kõik asjad selgeks ja distantsil jäävad kõik väga rumalaks. See on ikka igal ühel väga individuaalne ja kui tuleb teade, et tuleb jääda koju, siis tuleb lihtsalt ülesanded ümber planeerida,” leidis Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.