"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
Eesti toetab Poolat inimeste ja tehnikaga (1)
18. november 2021
Foto Mats Õun

Kaitseminister Kalle Laanet ütles, et Eesti on valmis osutama Poolale abi, saatma tehnikat ja inimesi. “Kui meil võiks juhtuda, et meil on mure majas, on nemadki valmis meid aitama. Poola abistamine näitab solidaarsust. Abistame inimeste ja tehnikaga,” rääkis Laanet. „Kui algul ei vajanud nad midagi peale poliitilise toe, siis esmaspäevast vajavad nad tehnilist abi, mida ka osutatakse.“

Rääkides õppekogunemisest ütles kaitseminister, et julgeolek on üks tervik ning koostöö sise- ja kaitseministeeriumi vahel on järjest paranenud. „Kohale on tulnud 800 kutsutud reservväelast, kõik olid positiivselt meelestatud ja motiveeritud. Loodame, et see jätkub,” oli minister optimistlik.

Siseminister Kristian Jaani märkis, et täna on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev. “Igal aastal langeb ohvriks 500 noort, tähtis on märgata ja teavitada sellest,” kutsus ta üles hoolivusele.

Piirile rajatakse üle 100 kilomeetri tara

Ta kõneles ka õppekogunemisest nimetades sarnaselt Laanetile, et see on hea näide koostööst siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi vahel. Lisaks koostöö harjutamisele ehitatakse ka piiritara ja ajutisi tõkkeid 40 kilomeetri ulatuses, mille tulemusena on meil kokku üle saja kilomeetri tara. “See on reaalne tegevus, mida teeme koostöös kaitseväega. Juhendamisega tegelevad PPA ametnikud,” rääkisa ta.

Jaani andis teada, et lätlased on palunud, et oleksime 48 tunnise etteteatamisega valmis 30 inimest neile appi saatma, mida me ka tagame. Samuti on Leedus on meilt praegu abis 17 politseiametnikku. “Tähtis ongi olla seal, kus kriis on tekkinud,” ütles ta.

PPA on viinud läbi COVID piirangute järelevalvet, et piiranguid täidetaks ning on alustatud 250 menetlust, suur osa sellest puudutab maski mittekandmist.

Jaani puudutas ka Sparta spordiklubi ümber tekkinud probleemi. Ta kinnitas, et nende äritegevus on keelatud, kuid samades ruumides on alustanud teise nimega spordiklubi, kes nõuab külastajatelt tõendi näitamist. “Kui siiski ei peeta piirangutest kinni, tulevad järgnevad menetlused ning sunniga takistatakse ruumide kasutamist. Vajadusel kasutame äärmuslikke meetmeid,” lubas Jaani vastuseks vihjele, et seal tõendit siiski ei küsita.

Positiivse poole pealt tõi Jaani välja, et Päästeliiduga tehti koostöölepe, millega erinevad MTÜ-d on kogunenud katusorganisatsiooni alla, sest see on siseministeeriumile oluline, olgu tegu vabatahtlike päästjate, tuletõrje või teiste organisatsioonidega.

Täna öösel rünnati süütevedeliku pudeliga nii kaitsepolitsei kui ka riigikogu hoonet. Jaani kinnitas, et politsei kustutas ruttu tulekahju, kurjategija peeti ruttu kinni ning prokuratuur menetleb asja.

Põllumeestele antakse erakorralist rahalist abi

Maaeluminister Urmas Kruuse lubas 5,5 miljonit erakorralist toetust põllumajandussektorile, mis puudutab piima ja sealiha tootjaid.

“Kriis algas COVIDiga ja sellesse sektorisse koondusid kõik riskid, sisnendhinnad tõusid, jaemüügihinnad langesid. Tähtis on põhilise karja säilitamine, oluline on piimatootmise võimekuse säilimine,” rääkis maaeluminister.

Ta jätkas, et Euroopa komisjonile on esitatud riigiabi loa taotlus, maksimaalne abi on 225 000 eurot ühe ettevõtte kohta. Komisjon arutab isegi, kas seda piiri tõsta. Üks põhjus, miks just sealiha tootjad vajavad kriisiabi, on ka tema sõnul Hiina turu ärakukkumine. Ta kinnitas, et abiraha eraldatakse fokusseeritult.

Kruuse kinnitas, et põllumajandussektorile oli tänavu positiivne uudis, et diislikütuse aktsiisitõus jäi ära. “Sisendi mõttes on see neile suur abi ja leevendab nii palju, et kriis üle elada ja põhikari säilitada,” ütles ta. Tõuaretustoetus on kõige täpsemalt sihitud toetus.

Küsimusele põllumajandusmaa maksu tõstmisest vastas minister, et see ei saa jääda 2001. aasta tasemele, kus ta praegu on, sest maa hind on vahepeal kordades tõusnud. Ta viitas võimalusele, et kohalikul omavalitsusel on võimalik maksutõusu leevendada.

Peaminister Kallaselt küsiti, et kuidas ta kommenteerib Valgevene diktaatori Lukašenko ja Saksa kantsleri Merkeli telefonivestlust. Kallas kinnitas, et talle anti sellest eelnevalt teada. “Oluline on tegudega näidata, et hoiame Euroopa ühtsust, sanktsioonid teevad Lukašenko režiimile haiget ja panevad ta tegutsema. Kui rääkida lennufirmadest, avaldab seegi mõju,” rääkis peaminister. Ta jätkas, et humanitaarorganisatsioonid lastkase Valgevenesse põgenikke aitama ja koju saatma. “Valgevene kasutab inimesi relvana, tähtis on saada ligi, inimesi aidata. Tähtis on tegudes näidata ühtsust, tähtis on, et me pole lõhestanud, mida Putin ja Lukašenko sooviksid näidata,” rääkis Kallas.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas rääkis maantee paketist, mis tähendab, et Eestil on mõistlik see direktiiv oma seadusandlusesse üle tuua. “Kui me neid punkte üle ei võta, siis meie vedajad satuvad teistes Euroopa Liidu riikides raskesse olukorda.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
18. nov. 2021 21:40
https://www.postimees.ee/7388443/kriminoloog-juri-saar-hoiatab-migrantide-aitamise-eest Need, kelle hinges peaks tekkima soov aidata illegaalseid üle piiri tungijaid, pakkudes neile toitu, sooje riideid või ululaust, riskivad karmi karistusega, mis võib viia nad pikkadeks aastateks trellide taha. Huvitav on veel see, et 2014. aastal tühistati karistusseadustikus terve paragrahv 260, mis kriminaliseeris välismaalase ebaseadusliku viibimise Eesti territooriumil ja nägi selle eest ette kuni üheaastase vabadusekaotuse. Millegipärast on meie seadusandja teinud asju nii, et kui lood hakkasid Euroopa välispiiridel minema tõsisemaks, siis vahetult enne seda läks meil sanktsioonide koha pealt asi lahjemaks.