"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
Meediavahi podcast Pealinnas Lukašenko-Lääs: 2-0 ning Savisaar jälle Kallase valitsuses (0)
18. november 2021

Meediavahi Pealinna podcastis käsitlesid Allan Alaküla ja Toomas Alatalu üleilmset migratsioonikriisi ja keskkonnaministri vahetuse puhul ka Eesti rohepööret.

Vastates küsimusele, miks on liikvele läinud ka Lähis-Ida ühe heaolu oaasi Iraagi Kurdistani inimesed tõi Alatalu välja Iraagi ebastabiilsuse kasvu seoses Ameerika vägede lahkumisega aasta lõpuks. Samuti mõjutab olukorda Tigrise jõele kurdi aladele Türgi poolt rajatud veehoidlakompleks, mis on palju inimesi koduta jätnud. „Ja me ei pea ka väga imestama, et tulijate hulgas on paljud arstid, insenerid jt kõrgharidusega inimesed. Neil on oidu ja ka raha, et püüda oma peredega ebaselge tulevikuga maalt lahkuda. Nad ei käitu aga nii meeleheitlikult, nagu Kabulis lennukite külge klammerdunud afgaanid,” rääkis Alatalu.

Alaküla meelest on tragikoomiline, kuidas Eestis pandi väga pahaks, et Merkel Lukašenkole helistas ja veelgi rohkem ärrituti, kui Saksamaa Eesti välisministrile telefonikõne sisust koheselt ette ei kandnud. „Algul keelasime rääkimise ja nüüd nõuame selle jutu sisu välja,” ütles Alaküla.

Lukašenko saavutas oma peamise eesmärgi

Alatalu prognoosis, et kriis laheneb nii, et osa iraaklasi viiakse Saksamaale. Osa pöördub koju tagasi ja võimalik, et osa jääb ka kahe Vene liitriiki.

Alaküla resümeeris, et sellega on Lukašenko oma peamise eesmärgi saavutanud – ta on jällegi vähemalt de facto ka Lääne poolt tunnustatud liider.

Alaküla nentis, et ka meedialahingus jäi seekord peale Valgevene. „Poola keelutsoon ajakirjanikele tingis, et ka Lääne kanalite peamine pilt tuli Valgevene poolelt ja Poolat esindasid ainult lipsudes poliitikud ja mundris ametnikud. Aga selline oli Poola valik,” pahandas Alaküla.

Euroopa ja NATO kuulutavad ametlikult üksmeele tähtsust Poola toetamises. Samas Poola ise pole sisemiselt kriisi lahenduse suhtes kuigi ühtne. „Mitte ainult samariitlased, kes Poola metsas piirist läbi imbunud inimesi katavad ja toidavad. Ka näiteks Seimi komisjonis olnud omamoodi eriolukorra seaduse hääletuse suhe 16-13 näitab, et opositsioon valitsusele on väga tugev. Eemalt vaadates on valitsusele antavad volitused tõesti kummastavad – ministri otsusega võidakse kehtestada suvalise suurusega määramata ajaks piiritsoon, kuhu sisenemise üle hakkab otsustama kohalik piirivalvejuht. Sealhulgas mõistagi ka ajakirjanike tegevuse üle,” refereeris Alaküla Poola opositsiooni uudiseid.

Rääkides kolmapäeval avaldatud uue keskkonnaministri kandidaadist nentis Alaküla, et Kallase ja Savisaare valitsust pole juba mõnda aega Eestis olnud.  Alatalu märkis, et ministrite puhul kipub sageli nii hariduslik kui kogemuspagas jääma valdkonna jaoks tagasihoidlikuks.

Alaküla üllatab, et uue ministri nimi pole Ratas

„Rohkem kui et ministri nimi on Savisaar, üllatab, et uue ministri nimi pole Ratas. Mitmekordse kõrgharidusega, Euroopa rohelise pealinna idee algataja, aga peamiselt muidugi koalitsioonierakonna esimees,” põhjendas Alaküla Ratase sobivust valitsusse.

Koalitsioonierakondade vahel puhkenud talumistasutüli võiks olla just selline koht, kus Ratas erakonna juhi ja keskkonnaministrina võiks end kehtestada. „Praegu on Taavi Aasa (KE) ministeerium valmis kirjutanud seaduskava uute tuuleparkide juurde jäävatele omavalitsustele ja elanikele talumistasu maksmiseks. Maris Lauri (RE) on oma ministeeriumiga sellele aga pannud blokkpiduri. Mille tagajärjel ei tule niipea tulemustasu ega tuuleparke,” nentis Alaküla.

Alaküla märkis, et Norra kohus on tunnistanud sealse suurima tuulepargi kahjulikkust meie hõimurahva saamide põhjapõdrakasvatusele. „Näiteks Taanis on reeglid selged. Tuulepargi arendaja peab kompenseerima ümbruskonnas kinnisvara hinna languse sõltumata sellest, kas seda põhjustab reaalne müra, vibratsioon või lihtsalt tuulikute lähedus. Samuti on ümbruskonna elanikele pidevalt makstav hüvitus Taanis seotud tuulikute toodetava elektri hinnaga. Omavalitsusele minev summa on aga vaid ühekordne. Eestis millegipärast on omavalitsuste rahakott seatud lähiümbruse elanike ja maaomanike huvist ettepoole,” rääkis Alaküla.

Alatalu arvas, et Eestis on rahvaga rääkimise kultuur siiski väga nõrgalt arenenud. „Šveitsi stiilis rahvaküsitluste rakendamisega võiks rahva kaasamist ja seega ka otsuste legitiimsust oluliselt kasvatada,” lausus ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.