"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Uudse uuringu tulemused: Eesti süstivad narkomaanid tarvitavad kõige enam amfetamiini (2)
18. november 2021
Foto: Pixabay

Tänavu kevadel viidi Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes läbi uuring, kus analüüsiti kogutavate süstalde narkootikumide jääke ning selgus, et kõige rohkem tarvitavad narkomaanid amfetamiini.

Tegu on esimese katsetusega kasutada Eestis süstitavatest narkootikumidest piirkondliku ülevaate saamiseks kromatomassispektromeetrilist meetodit. Uuringu koordinaator, algataja ja rahastaja on Tervise Arengu Instituut (TAI). Uuringu koostööpartneriks keemilise analüüsi tegemisel on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), vahendab BNS.

„Narva ja Tallinna analüüsitud süstalajääkide põhjal saab väita, et lisaks piirkondlikele erisustele esinesid erinevused ka sama piirkonna kahjude vähendamise keskuste vahel. Erinevalt Tallinnast oli Narvas valdav enamus ehk 92 protsenti analüüsitud süstaldest ühe narkootilise ja psühhotroopse aine leidudega. Ainult üks narkootiline aine süstaldes võib viidata nii korralikumale steriilsete süstalde kasutamisele kui ka väiksemal määral eri ainete segamini tarvitamisele,“ kommenteeris TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse teadur Katri Abel-Ollo.

Amfetamiini enam kui pooltes analüüsides

Narvas domineeris süstaldes narkootilistest ainetest amfetamiin 52 protsendiga, millele järgnesid buprenorfiin koos naloksooniga 34 protsendiga ja metadoon 12 protsendiga. Mõlemad viimatinimetatud ained on tuntud eelkõige opioidisõltuvuse ravis kasutatavate asendusravimitena ja nende süstimine viitab ravimite kuritarvitamisele.

Narva süstaldes leidus vähem erinevaid aineid kui Tallinnas. Narvas ei leidunud erinevalt Tallinnast metamfetamiini, kokaiini ega MDMA-d. Tallinnas oli samuti domineerivaks aineks amfetamiin 64 protsendiga, 22 protsenti Tallinna süstaldest sisaldas ka metamfetamiini, mis enamikel juhtudel oli koos amfetamiiniga.

Tallinna analüüsitud süstaldes leidus MDMA-d neljal protsendil ja sünteetilist opioidi isotonitaseeni 13 protsendil juhtudel. Narvas sisaldas isotonitaseeni vaid üks süstal. Narva ühest süstlast leitud MAM-i, morfiini, atsetüülkodeiini kombinatsioon viitab heroiini tarvitamisele.

Uuring kinnitas fentanüüli ja selle analoogide vähest levimust Eestis 2021. aasta kevadel. Fentanüüli leidus kahel korral Tallinna süstaldes. Tallinna süstaldes leidus võrreldes Narvaga oluliselt enam alfa-PVP-d, mida peetakse turult kadunud fentanüüli üheks niinimetatud aseaineks.

Kasutatud uuringumetoodikal oli ka piiranguid: on võimalik, et ained võivad süstimisel sattuda süstlasse inimese vere kaudu; ei ole teada, kas mitut ainet tarvitati koos või on süstalt kasutatud korduvalt; analüüs ei erista, kas korduvkasutatud süstalt kasutas üks või mitu inimest. Samas hindavad keemiaeksperdid süstlajääkide analüüsimeetodit suhteliselt täpseks. Suure tõenäosusega selgub analüüsis süstla sees olnud aine, mitte kokkupuutel verega süstlasse sattunud aine. 

Tallinna mitme ainega süstalde hulgas pidas EKEI enamikel juhtudel tõenäoliseks pigem süstla korduvkasutust kui ainete koostarvitamist.

Uuring annab ülevaate narkoturust ja kahjude vähendamise keskustes klientidest

Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2021. aasta Narva ja Tallinna süstlajääkide uuring õigustas ennast ja sellist uuringumetoodikat on otstarbekas rakendada ka järgnevatel aastatel. Uuring on tõhus narkootiliste ainete turu seiremeetod, mis annab hea ülevaate nii kahjude vähendamise keskuste klientidest kui ka piirkondlikest erinevustest ainete tarvitamisel.b

Süstaldes sisalduvate narkootikumide jääkide keemilist analüüsimist on teistes Euroopa linnades edukalt kasutatud 2017. aastast. Võrreldes tarvitajate seas läbiviidavate rahvastikupõhiste uuringutega on selle metoodika eeliseks vähene ajakulu, lihtne valimi moodustamine ja keemilise analüüsi objektiivsus. Uuringu tulemusel saadakse hea ülevaade narkootiliste ainete turu hetkeolukorrast valitud piirkonnas. Korrektne teave tarvitatavatest ainetest on oluline nii tarvitajate varajaseks hoiatamiseks kui ka korrakaitse, kahjude vähendamise ja raviteenuste valmisolekuks võimalike ainespetsiifiliste probleemide ja eripäradega toime tulekuks.

Kokku analüüsiti uuringu käigus 185 kasutatud süstalt. Süstlad valiti välja 2021. aasta aprillis ja mais juhusliku valiku alusel. Oluline oli, et need oleksid visuaalselt terved ja tunduksid hiljuti kasutatud.

Uuringu „Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes kogutavate süstalde uuring narkootikumide jääkide suhtes 2021“ tulemustega on võimalik tutvuda täismahus TAI kodulehel.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
19. nov. 2021 20:27
https://www.osta.ee/vladimir-bogomolov-neljakumne-neljanda-augustis-97332304.html Selles raamatus kirjeldatakse, kuidas Saksa spioone ja diversante jahtinud Šmerš'i ohvitserid tarvitasid amfetamiini, et väsimusest mitte kokku kukkuda ja olla võimelised öösel tegutsema. Loa amfetamiini kasutamiseks andis üldjuhul rindejuhataja, kelleks oli tavaliselt marssali auastmes olev sõjaväelane.
lisa
19. nov. 2021 20:40
https://et.wikipedia.org/wiki/wiki/SMERŠ