"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
Haridustorm 2021 tõstatas küsimuse, milles seisneb hariduslik ebavõrdsus (0)
19. november 2021
Svetlana Aleksejeva/Pilt on illustratiivne

Täna arutleti kogukonnakonverentsil “Haridustorm 2021” teema üle mida ühiskonnas tihti ei tõstatata – hariduslik ebavõrdus. Küsimustele milles see seisneb ning kuidas seda vähendada, täna vastuseid otsitigi.

Haridusliku ebavõrduse taga võib näha Matteuse efekti ehk esialgu väikesed erinevused hakkavad lumepallina suurenema. Seda ilustab näide- rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks. Sama mustrit on näha ka Eesti haridussüsteemis.

“Hariduslik ebavõrdus on see kui õpilaste haridustulemused sõltuvad nende taustateguritest,” selgitas Praxise haridusanalüütik Sandra Haugas. “Näiteks sotsiaalmajanduslikust taustast, emakeelest või elukohast. Ehk siis sellistest teguritest mida noor ise mõjutada ei saa.”

Üks neist võib olla näiteks keele erinevus. Pisa tulemused on näidanud, et Vene koolide õpilaste tulemused jäävad mõnevõrra alla Eesti koolide õpitulemustele. Huvitaval kombel väljendub see eriti matemaatika tulemustes, miks see nii on täpselt ei teata. Haridus ei peitu aga vaid teadmistes.

“Mida me haridussüsteemi väljundina täna mõistame on, et me mõõdame riiklike eksamitega väga selgelt õppimise tulemusi,” ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld. “Kuid muutuse vajadus on kõige rohkem seal, et lisaks akadeemilisele tulemustele on väga palju eluks vajalikke oskusi mida me täna ei mõõda aga mida peaks koolisüsteem suutma õpilastes arendada.”

Selle alla kuulub õpilase väärtustamine tema annete ja tugevuste põhjal. Neid tuleks rõhutada ning seeläbi aidata kaasa tema edasiõppimisele ning tööelus hakkama saamisele. Kuigi ebavõrsuse küsimuses on oluline roll ka keskkonnal ja majanduslikul olukorral on näiteks sotsiaalsete oskuste parandamisel õpetajal suur roll, seetõttu tuleb teemat arutada.

“Ebavõrduse probleem koosneb paljudest aspektidest nagu poisid ja tüdrukud, maakoolid ja linnakoolid, neid tasandeid on mitmeid,” sõnas Noored Kooli koolitusjuht Joosep Norma. “Kõige olulisem on sellest rääkida ja seda teadvustada.”

Sotsiaalsete oskuste arendamisele saab õpetja kaasa aidata luues näiteks õpisituatsioone kus õpilased peavad tegema koostööd, aga ka teemade üle loovalt arutledes ehk iseseisvat mõtlemist arendades.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.