"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
Kaitsevägi ja PPA hakkasid piirile ajutisi piiritõkkeid rajama (2)
20. november 2021
Pealinn

Laupäeval hakkasid kaitseväelased ja PPA ametnikud ajutisi piiritõkkeid rajama Narvas Kuivajõe sängis ja Kagu-Eestis Meremäel ning Piusa jõe kaldal.

Ida prefektuuri operatiivstaabi juht Urmas Elmi sõnul on Ida-Virumaal Eesti-Vene piir enamjaolt tõkestatud loodusliku veetõkkega.

„Seetõttu tugevdavad politseinikud ning kaitseväelased täna siinset ainsat kuiva lõiku endises Narva jõe sängis, kus risk ebaseaduslikuks piiriületuseks kõige suurem. Tööd algasid täna hommikul kella 9 paiku ning kestavad kuniks jagub päevavalgust. Kaitsevägi töötab sellel lõigul kaks päeva,“ ütles Elmi laupäeval pressiteate vahendusel.

Lõuna prefektuuri operatiivstaabi juht Vallo Koppeli sõnul oli politsei peamine ülesanne varahommikul juhendada kõiki piiriribale liikuvaid reservväelasi.

„Andsime neile võimalikult põhjaliku ülevaate, et neil oleks kindlus ja teadmine, kuidas piiriribal paigaldada lõiketraati nii, et ei astutaks tahtlikult ega tahtmatult üle piiririba. Tõkete paigutamisega on praegu alustatud näiteks Vinski küla lähedal, aga ka Koidula kandis, mida on kasutatud nii ebaseaduslikuks piiriületuseks kui salakauba vedamiseks. Ettevalmistused ja koostöö kaitseväega on praegu sujunud ning töö piiril käib,“ sõnas Koppel. 

PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitševi sõnul annab lisaõppekogunemise ajal tehtav harjutus piiri kaitseks väärtusliku kogemuse.

„Ainult reaalse tegutsemise kaudu saame teada, milline on kaitseväe ja PPA ühine võimekus piirile ajutisi tõkkeid püstitada ja millist logistilist tuge ja inimressurssi selleks vaja on. Praegu ei ole Eestis rändesurve suurenenud, kuid kui see peaks muutuma, siis on ajutiste tõkete kiire paigaldamine oluline komponent massilise ebaseadusliku sisserände tõkestamisel ja kogu piirikaitse operatsioonis,“ ütles Belitšev.

PPA on kaardistanud kuni kümme lõiku, kuhu saab reservväelaste abi ja kaitseväe antud 120 kilomeetri lõiketraadiga kokku rajada kuni 40 kilomeetrit tõket. Üks kaardistatud lõik on Narvas, ülejäänud Kagu-Eestis maismaapiiril. Ehitus algab kõige prioriteetsematel lõikudel, kus ebaseadusliku piiriületuse oht kõige suurem.

Kuna tööd toimuvad piirialas, kus liikumine toimub kindlate reeglite järgi, saadavad reservväelasi ja kaitseliitlasi piirivalvurid.

Kuni 25. novembrini liigub piiri lähistel teede kaitseväe tehnika. Liikvel on ka tavapärasest rohkem politseinikke ja piirivalvureid. Kuni 26. novembrini kehtivad idapiiril ka lennupiirangud – seda nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukitele.

Peaminister käis idapiiril tõkketraadi paigaldamist vaatamas

Peaminister Kaja Kallas väisas laupäeval Narva kandis idapiiri, kus kohtus lisaõppekogunemisel Okas osalevate reservväelaste ja kaitseliitlastega ning tutvus tõkestustraadi paigaldamise protsessiga Narva jõe sängis.

Kallas tänas reservväelasi valmisoleku eest osaleda lisaõppekogunemisel ning sellega panustada regiooni julgeoleku tugevdamisse.

“Siit Narvast algavad Eesti, Euroopa Liit ja NATO. Eesti kaitsevõime on tulemuslik vaid ühtsena toimides ja mul on hea meel tõdeda, et Eesti elanike kaitsetahe on kõrge,“ ütles Kallas. “Ma tänan kõiki, kes meie julgeoleku nimel lisaõppekogunemisse panustavad – nii reservväelasi kui ka nende pereliikmeid ja tööandjaid.“

Peaministrile andsid Narvas lühiülevaate olukorrast idapiiril ja lisaõppekogunemise käigust kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu ja Ida prefektuuri prefekt Tarvo Kruup.

„Õppus Okas on ilmekas näide Eesti riigikaitse tugevusest, kiirusest ja paindlikkusest, sest vaid loetud tundidega läks märkimisväärne hulk Eestist üle rahuaja rütmilt sõjaaja ülesannetele,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. „Tänavune Okas on seda erilisem, et reservväelased saavad harjutada päris keskkonnas ja panustada otseselt Eesti tänasesse ning homsesse turvalisusese.“

Peaminister Kallas kiitis samuti kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti suurepärast koostööd.

„Hübriidkonfliktide lahendamisel mängib koostöö teiste riigiasutustega ja liitlastega väga suurt rolli. Lisaõppekogunemistel harjutatakse Eesti kaitsmist ning on eriti praktiline, et seekordse õppuse käigus saab koostöös paigaldada ajutised piiritõkked,“ märkis Kallas.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri sõnul harjutab PPA igal aastal kaitseliidu ja kaitseväega koos tegutsemist ja ka tänavu on mitmed väiksemad õppused juba toimunud.

“Varasemalt oleme harjutanud kaitseliidu ja kaitseväe kaasamist avaliku korra tagamisele, massiohje ülesandele ja piirivalvesse. Lisaõppekogunemise Okas käigus harjutame esmakordselt ajutiste piiritõkete rajamist, et olla valmis kiirelt reageerima juhul, kui rändesurve Eesti piiril peaks suurenema,” ütles Vaher.

Kallas nentis samuti, et otsest ohtu Eesti piirile pole ja Eesti aitab Aleksandr Lukašenka režiimi korraldatud hübriidrünnakule vastupanu osutada seal, kus on parasjagu kõige rohkem abi vaja – nii Leedus ja Poolas kui ka diplomaatilisel rindel.

Idapiirile aitavaid tõkkeid paigaldada ka kaitseliitlased

Lisaõppekogunemisel Okas osalevad kaitseväelased koostöös Kaitseliidu ning politsei- ja piirivalveüksustega alustasid laupäeval piiritõkete rajamisega Kirde ja Kagu-Eestis.

„Kohal on kaitseliitlased ja reservväelased, kes teavad, mida nad teevad,“ ütles Narvas töödega tutvunud kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. „See on ülitähtis, et kõik mehed ja naised kohale tuleksid, sellega me näitame võimalikule agressorile, et see läheb neile kalliks maksma.“

Alanud töödega käis Narvas tutvumas ka peaminister Kaja Kallas, kes kuulas kaitseväe juhataja ülevaadet lisaõppekogunemisest Okas ning sai piiril töid teostavate reservväelaste ja kaitseliitlaste käest nende seniste kogemuste kohta arvamust küsida.

„Esmamuljed on väga positiivsed. Seda õppust on mitmel põhjusel vaja, kui me vaatame mis Valgevene piiril toimub, tekitab see ärevust,“ ütles peaminister Kaja Kallas ja lisas, et kuigi Eesti piiridele otsest ohtu ei ole, tuleb olla valmis vajadusel piiri tugevdama.

Kaitseliidu toetatud kaitseväeüksused tegutsevad piiril tihedas koostöös politsei- ja piirivalveametnikega, kelle ülesandeks on jälgida, et piiritõkked saaksid õigesse kohta ja selle käigus ei rikutaks riigipiiril kehtivaid reegleid.

„Koostöö ja kommunikatsiooni koha pealt olen väga rahul. Tempo on hea, oleme ajagraafikus,“ ütles Ida prefektuuri piirivalve büroo juht Urmas Elmi seniste tööde käigu kohta.

Valitsus otsustas kolmapäeval kutsuda 1684 reservväelast lisaõppekogunemisele Okas. Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti lisaõppekogunemisele 17. ja 27. pioneeripataljoni ja 191. ning 291. luurekompanii koosseisu arvatud reservväelased.

Lisaõppekogunemise Okas eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine. Lisaks harjutatakse koostööd politsei- ja piirivalveametiga, keda toetatakse ajutise piiritara rajamisel. Vahetu julgeolekuoht Eestile puudub, lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja eelnevalt planeeritud.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nagu diktaator
20. nov. 2021 22:15
Merkel rikkus Dublini konventsiooni leppeid. Lisaks ei kooskõlastatud migrantide tulekut Saksa parlamendiga. https://lenta.ru/articles/2021/11/03/migrant_crisis/ (Не обсудив это с членами парламента, Меркель открыла въезд в страну для всех сирийских беженцев — вне зависимости от того, в какой стране ЕС они изначально оказались. Так Германия стала первым членом Евросоюза, нарушившим Дублинскую конвенцию 1990 года, согласно которой беженцы могли просить убежища только в той стране ЕС, границу которой пересекли первой.)
lisa
20. nov. 2021 22:51
https://garygindler.com/#jp-carousel-157 Hitler: ainus religioon mida ma aktsepteerin on islam. Ainus prohvet, keda ma imetlen, on Muhammed.