"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
Ligi 90 protsenti inimestest järgib maskikohustust (1)
20. november 2021
Ilja Matusihis/Pilt on illustratiivne

Kuigi nakatumiste vähenedes on inimeste ohutunne veidi langenud, väitis 65 protsenti küsitletuist, et järgib kõiki meetmeid viiruse leviku pidurdamiseks, 89 protsenti aga kinnitas, et kannab selleks maski, selgub riigikantselei tellimusel valminud küsitlusest.

„Elanike ohutunnetus on viiruse leviku olukorraga kooskõlas ning inimesed järgivad tervise hoidmiseks vajalikke juhiseid. Võrreldes teise laine tipuga, kui vaktsineerida veel laialdaselt ei saanud, on siiski märgata, et kontrollimeetmetest kinni pidamise soov on langenud,“ kommenteeris Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu äsja valminud küsitlust.

Kriitiliseks hindas olukorda 62 protsenti elanikest, samas kui oktoobri lõpus oli nii arvanud vastajaid 72 protsenti. Võrreldes oktoobriga on kasvanud nende osakaal, kelle arvates on terav kriis möödas, kuid valvsuse säilitamine ja ohutusabinõude järgimine siiski jätkuvalt oluline – oktoobri lõpus arvas seda 8 protsenti vastajatest, nüüd aga 20 protsenti. Inimesi, kelle arvates on olukorrale üle reageeritud, oli oktoobri lõpus 13 protsenti ja novembri keskel 11 protsenti. Neist, kes end koroona vastu vaktsineerida ei plaani, arvab  48 protsenti, et olukorrale on ülereageeritud. Aasta kõige madalamal tasemel oli elanike ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes juunis, mil olid ka kõige madalamad nakatumisnäitajad. Ohtlikuks hindas olukorda sellal vaid 10 protsenti vastajatest, augusti keskpaigas aga juba 39 protsenti. 

Elanike hinnang viiruse leviku pidurdamiseks antud ametlike juhiste järgimisele püsib samal tasemel nagu oktoobris: küsitletutest 65 protsenti märkis, et järgib kõiki ametlikke juhiseid (oktoobris 63 protsenti), 22 protsenti järgib enamikku juhiseid (oktoobris 24 protsenti), 8 protsenti järgib mõningaid reegleid (oktoobris 6 protsenti) ning 4 protsenti ei järgi juhiseid (oktoobris 6 protsenti). Kõige levinumad tegevused nakatumise vältimiseks on maskide kandmine, mida enda kinnitusel teeb 89 protsenti vastajatest, ning regulaarne kätepesu, mille tõi välja 81 protsenti. Kõrgeim oli elanike hoolsus juhiste järgimisel käesoleva aasta märtsi keskel, mil ka nakatumisnäitajad olid väga kõrged ning vaktsineerimine alles hiljuti alanud. Tollal proovis kõiki juhiseid järgida 80 protsenti elanikest.

Võrreldes oktoobriga on pisut vähenenud piirangute karmistamist toetavate inimeste osakaal, oktoobris oli see 55 protsenti, nüüd aga 48 protsenti. Kasvanud on kehtivate meetmetega rahul olevate inimeste osakaal – oktoobris oli nendega rahul 19 protsenti vastajatest, nüüd 28 protsenti. Piirangute leevendamist pooldavate inimeste osakaal püsib 18 protsendi juures.

Elanike informeeritus koroonaviiruse leviku piiramiseks sisse viidud meetmetest on suhteliselt kõrge – kehtivate meetmetega on hästi kursis 44 protsenti ja üldjoontes kursis 45 protsenti elanikest. Elanikest 65 protsenti kasutab koroonateabe saamiseks allikaid, mida peab kindlaks ja usaldab, 27 protsenti aga tunneb, et usaldusväärse info leidmine on keeruline. Aasta jooksul on kasvanud arvamus, et koroonaviiruse kohta levib palju ebatäpset infot. Jaanuaris arvas nii veel 70 protsenti, aga novembris juba 83 protsenti. Et viiruse kohta levib palju petlikku ja sihilikult eksitavat infot, arvas jaanuaris 53 ning novembris 72 protsenti. Et väärinfot levitatakse eesmärgiga inimesi kahjustada, arvas jaanuaris 39 protsenti ning novembris 52 protsenti.

„Arvestades seda, et koroonaviiruse ning vaktsineerimise kohta levib palju vastuolulist infot, on ootuspärane, et inimeste suhtumine vastavasse infosse on muutunud kriitilisemaks,“ kommenteeris tulemusi Vainu. „On näha ka seda, et eestlased suhtuvad koroonaviiruseteemalisse infosse keskmiselt kriitilisemalt kui muukeelsed elanikud. Siiski on hea meel tõdeda, et kõige usaldusväärsemateks infoallikateks vaktsineerimise teemal peetakse eelkõige Eesti arste ja teadlasi, perearste ning riigiasutusi.“

Positiivset suhtumist koroonat ennetavasse vaktsineerimisse väljendas 83 protsenti elanikest – 78 protsenti küsitletutest oli juba vaktsineeritud ning 5 protsenti plaanis lasta end vaktsineerida. Vähemalt ühe süsti saanud vastajatest 21 protsenti oli saanud juba ka tõhustusdoosi. Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga vastajatest, kes veel tõhustusdoosi saanud polnud, soovis 64 protsenti saada tõhustusdoosi kohe, kui viimasest vaktsineerimisest on möödas soovitatud aeg. Kokku plaanis tõhustusdoosi teha 75 protsenti vastajaist, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud, kuid kes veel tõhustusdoosi saanud pole. Enda vaktsineerimise vastu oli 15 protsenti vastajatest. 

Küsitluse tellis riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS 10.–15. novembrini. 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
20. nov. 2021 10:57
Mis mõtet on kanda maski kui nina väljas, nagu pildil näeb?