"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
Keskpank: tunamullu langes kaardipettuse ohvriks ligi 20 000 inimest (0)
22. november 2021
Dmitri Povilaitis

Eesti Panga teatel tehti Eestis väljastatud pangakaartidega 2019. aastal üle maailma 19 900 kaardipettust koguväärtusega 1,3 miljonit eurot – see tähendab iga 100-eurose kaarditehingu kohta ühe eurosendi suurust kaotust petistele.

Euroopa Keskpank avaldas ülevaate 2019. aasta kaardipettustest, millest selgub, et Euroopas väljastatud pangakaartidega oli aasta jooksul 24 miljonit petutehingut. Petutehingute tõttu kaotati 1,87 miljardit eurot. Võrreldes 2018. aastaga suurenes petutehingute arv 15 protsenti ja kelmidele kaotatud rahasumma 3 protsendi võrra.

“Kaarditehingute pettuste kasv oli seejuures mõnevõrra kiirem tehingute kasvust. Siiski on meie pankade välja antud pangakaartidega pettuseid võrreldes muu Euroopaga väga vähe – koguni viis korda vähem kui Euroopa riikides keskmiselt. Koos Rootsi, Hollandi ja Soomega eristumegi selle poolest, et samal ajal, kui meie inimesed kasutavad pangakaarte väga aktiivselt, on kaardipettuste osatähtsus kaarditehingutes väga väike,” kirjutas Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna ekspert Airi Uiboaid keskpanga blogis.

2019. aastal langes keskpanga andmetel tuhandest Eesti inimesest kaardipettuse ohvriks 15, Euroopa riikides keskmiselt aga 43. Kõige enam pettuseid oli Inglismaal, kus iga tuhande inimese kohta koges pettust 134 inimest.

Eesti pangakaardipettused pannakse keskpanga sõnul toime enamasti teistes riikides, ligi kaks kolmandikku Euroopas. Eesti-siseseid pettusi on väga vähe, kolmandik pettuseid tehakse väljapool Euroopat. Euroopa-välistes riikides on pettuste osakaal küll langemas, kuid siiski on see ligi kolm korda suurem kui Euroopas. 

Kui jagada pettused kolme peamise kanali vahel, siis pandi Eesti Panga andmetel 93 protsenti ehk 1,2 miljoni euro väärtuses pangakaardi pettusest toime internetis, 5 protsenti pettusest ehk 52 000 euro väärtuses on seotud sularahaautomaadi kasutamisega ja 2 protsenti ehk 45 000 euro väärtuses makseterminali kasutamisega.

“Kui alustada positiivsest, siis sularahaautomaatide ja makseterminalide pettused on vähenemas. 2019. aastal vähenesid need 2018. aastaga võrreldes vastavalt viiendiku ja 40 protsenti. Nii suure languse taga on pankade ja kaardiorganisatsioonide ühised pingutused kaardimaksete turvaliseks muutmisel: kogu maailmas on kasutusele võetud turvalisem kiibitehnoloogia ja sularahaautomaatidele on paigaldatud seadmed, mis takistavad kaardiandmete kopeerimist ning tehinguid võltsitud kaartidega,” märkis Uiboaid.

Küll on aastatega suurenenud internetipettuste arv – 2019. aastal tehti keskpanga andmetel internetis 18 400 pettuslikku kaarditehingut ehk 38 protsenti enam kui 2018. aastal. Kui makseterminalis oli üks pettus iga 600 000 tehingu kohta ja sularahaautomaadis üks pettus iga 30 000 tehingu kohta, siis internetis tehti üks petutehing iga 1444 ostu kohta.

“Kuigi internetipettuste kasv on suur, tuleb silmas pidada, et internetis tehtud kaarditehingute arv on samal ajal kasvanud veelgi kiiremini ja nii ei ole pettuste osakaal suurenenud, vaid isegi vastupidi,” toonitas Uiboaid.

Eesti pangakaartidega tehtud internetipettused on enamasti toime pandud välismaistes e-poodides. “Üks võimalus on see, et tegu on “ühepäeva poodnikega”, kellelt ostes jääb kaup saamata, või on petturid kaardiandmed oma valdusesse saanud ja teevad veebikeskkonnas tehinguid, eeskätt kaupmeestelt, kes ei ole turvameetmeid võtnud ja kus ostmiseks ei ole vaja kliendi tugevat autentimist,” selgitas Uiboaid.

E-ostleja saab tema sõnul pettuste vähendamisele ise kaasa aidata, kui ta täidab kõige elementaarsemaid hoolsusnõudeid: ei jaga oma kaardiandmeid telefoni või e-kirja teel mitte ühelegi küsijale ning veendub enne ostu sooritamist ja kaardiandmete sisestamist, et kaupa pakkuv e-pood on ka tegelikult olemas ja tema taust laitmatu.

Eesti pangad ja enamik kaupmehi võtsid tugeva autentimise protokolli kasutusele juba mõned aastad tagasi. Tänavu 1. jaanuaril hakkas tugeva autentimise nõue kehtima kõikidele pankadele ja kaupmeestele kogu Euroopas.

“See on märgiline samm riigipiire ületavate internetipettuste tõkestamisel. Seega peaks see meede kaasa aitama turvaliste e-ostude tegemisele ja loodetavasti avaldab positiivset mõju ka petunumbrite vähenemisele,” lisas Uiboaid.

Eesti pangakaardipettuste analüüsimise aluseks on Euroopa Keskpanga kaardiskeemidelt üle Euroopa kogutud andmed kaardipettuste kohta. Kuigi nii on võrreldavad andmed olemas kogu Euroopa kohta, on info liikumise kiirus keskpanga sõnul olnud murekoht. See muutub 2022. aastast, mil kõik Euroopa pangad hakkavad pettustest raporteerima otse oma riigi keskpangale.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.