"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
Prokuratuur ei tuvastanud Vooglaiu ja Martin Helme tegevuses kuritegu (0)
23. november 2021
Pealinn/Pilt on illustratiivne

Prokuratuur ei alustanud kriminaalmenetlust Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhataja Varro Vooglaiu ja EKRE esimehe Martin Helme suhtes Tallinnas Vabaduse väljakul 23. oktoobril toimunud meeleavaldusel kõlanud sõnavõttude pärast.

Riigiprokuratuuri saabus 1. novembri Eesti Arstide Liidu volikogu liikme, Lääne-Tallinna keskhaigla kirurgiakliiniku juhataja Andres Korgilt kuriteokaebus, milles paluti alustada kriminaalmenetlust Varro Vooglaiu ja Martin Helme suhtes seoses nende sõnavõttudega 23. oktoobril Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel  “Põhiseaduslike õiguste ja 
vabaduste kaitseks” ja ka sotsiaalmeedia kanalites.

Kaebaja Korgi hinnangul on Vooglaid ja Martin Helme oma sõnavõttudega toime pannud kuriteod ehk massilise korratuse organiseerimise ja ettevalmistamise ning kutsunud selles osalemisele, samuti katses kutsuda esile Eesti vabariigi vastu vägivaldset tegevust ning teibnud üleskutse Eesti vabariigi vastu toime kuritegu.

Kork märkis on kuriteoavalduses, et mitmetuhande inimese osalusega meeleavaldusel kutsus Varro Vooglaid 
üles “massilisele kodanikuallumatusele” ning Martin Helme kutsus üles Eesti vabariigi korraldusi eirama ning skandeeris “maha Kaja Kallase valitsus”.

Korgile ei meeldinud Vooglaiu sõnavõtt, milles too avaldab avalikult arvamust vaktsineerimiskohustuse ja vaktsiinipassi kohta, öeldes, et nende sundlus peab lõppema. “Vooglaid annab hinnangu selliste kohustuse mõjudest inimeste töökohtadele, muudele õigustele ja vabadustele. Ta peab seda valitsuse poolseks kuritegelikuks tegevuseks ning apartheidi režiimiks. Ta viitab õiguskantsleri seisukohtadele ja leiab, et see on vastuolus põhiseadusega. Kõnes kutsub ta inimesi üles kodaniku allumatusele, kuid sealjuures rõhutab, et on teadlik karistusõiguslikust vastutusest ning ei kutsu seetõttu kedagi üles rahutustele, korratustele ega vägivallale, vaid rahumeelsele ja väärikale, ent kompromissitule suhtumisele valitsuse korraldustesse seoses sundvaktsineerimisega. Sõnavõtu on võtnud kokku ka väljaanne Objektiiv,” sedastab Kork kuriteoteates.

Kork pole ka rahul Martin Helme sõnavõtuga meeleavaldusel. Kork kirjeldab kaebuses, et Martin Helme hinnangul rikub valitsus inimeste põhiseaduslikke õigusi ja võtab endale õigusi, mis ei ole seadusega lubatavad. “Ta (Martin Helme-toim.) ütleb, et 
selline valitsus ei saa jätkata ning korrutab koos rahvaga: “Maha Kaja Kallase valitsus!”. Viimast korrati mitu korda. Samad Martin Helmed seisukohad on kajastatud ka teistes avalikult kättesaadavates allikates,” kirjutab kaebaja.

Prokuratuur kuriteotunnuseid ei tuvastanud 

“Kuriteokaebusest ja selle lisadest ei nähtu ühtegi asjaolu, millised annaks aluse kahtlustada kaebaja poolt välja toodud kuritegude toimumist. Kaebuses mainitud isikutel puudub kuriteokaebuse lisaks olevate materjalide põhjal tahtlus sooritada kaebaja välja 
toodud kuritegusid, mida kinnitavad kaebaja viidatud materjalid,” märkis prokuratuur.

“Tegemist on Martin Helme ja Varro Vooglaiu poolt meeleavaldusel avaldatud isiklike seisukohtadega, milledest pole prokuratuuri hinnangul mingil viisil tajutav kuriteoavalduses kirjeldatud tegude toimepanemise tahtlust. Nõnda pole mõeldav, et 
kõnealustel sõnavõttudel oleks riigi sisemise julgeoleku, põhiseadusliku korra või avaliku korra jämeda rikkumise potentsiaal, kuivõrd mõlemad isikud on oma sõnavõttude raames selle ka otsesõnu välistanud,” tõdes prokuratuur.

Prokuratuur lohutab kaebajat, et mõnikord tõesti ei saa karistusõigusliku tahtluse hindamisel lähtuda ainult inimese sõnadest, vaid seda tuleb sisustada muuhulgas ka läbi tema tegude. “Praegusel juhul oli aga nii Martin Helme kui ka Varro Vooglaid käitumine kooskõlas nende öeldud sõnadega,” kinnitas prokuratuur.

Prokuratuur kinnitas kaebajale, et prokuratuur ei anna erinevatele kogunemistele ja sõnavõttudele moraalseid ja eetilisi 
hinnanguid. “Eesti Vabariigis kehtib vastavalt põhiseadusele sõna- ning kogunemisvabadus ning isikutel, kes osalesid meeleavaldusel, on õigus väljendada oma meelsust ja seisukohti ka olukorras, kus sellised seisukohad ei pruugi teistele inimestele olla meelepärased,” sedastas prokuratuur.

“Olukorras, kus pole tuvastatav isikute tahtlus sooritada kaebuses märgitud kuritegusid, vaid nähtub sõna- ja kogenemisvabaduse teostamine, pole prokuratuuril seadusest tulenevat õigust alustada kriminaalmenetlust. Eelpool toodust lähtuvalt tuleb kriminaalmenetlus jätta alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu,” märkis prokuratuur.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.