"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
Meediavahi podcast Pealinnas Eesti riiklus ületab ekvaatori (0)
24. november 2021

Meediavahi Pealinna podcastis käsitlesid Celal Yildirim, Mihhail Vladislavlev ja Allan Alaküla kurdide rännet Euroopasse, linnavalitsuse rahvuslikku koosseisu, tuulikute talumistasu kava ja Eesti riikluse ekvaatori ületamist.

Türgi Karsi piirkonnast pärit kurdina on Yildirim Iraagi rahvuskaaslastega suheldes saanud kinnitust, et kurdide peamiseks kodumaalt lahkumise põhjuseks on ikkagi reaalne hirm Islamiriigi ees, kes pole ka praegu päriselt kadunud. „Te võite ju imestada, et inimesed maksavad kümneid tuhandeid eurosid, et ükskõik kuidas Euroopasse jõuda, aga rahal ei ole mingit tähtsust inimestele, kelle elu on kaalul,” rääkis soravas eesti keeles ligi kolme aasta eest Eestisse asunud mees. Yildirim õpetab praegu Lasnamäel Laagna gümnaasiumis põhikooli-astmes eesti keeles matemaatikat enamuses vene peredest pärit lastele, kelle eesti keel on sageli konarlik.

Vladislavlev peab põhiliselt Türgi, Iraagi, Süüria ja Iraani vahel jagunenud kurdide küsimust lahendamatuks, kuni neil ei õnnestu luua oma riiki. Alaküla võrdles eestlaste meeleolusid 80-ndatel ja 90-ndatel aastatel kurdide tänase seisuga. „Me mäletame ju hästi seda laialt levinud pessimismi, mille tulemusena piiride avanedes Eesti kaotas ca 150 tuhat inimest, seda lisaks Vene sõjaväega koos lahkunud 100 tuhandele.”

Rääkides neljapäeval volikogus ametisse kinnitatava linnavalitsuse rahvuslikust koosseisust pidas Alaküla probleemiks, et Keskerakonna esindajad linnavalitsuses on eranditult venekeelse taustaga ja sotsid ainult eesti omaga. „Partnerid oleks pidanud omavahel siiski suutma tagada, et kummagi poole esindus poleks monoetniline,” arvas Alaküla, kelle meelest olukord, kus Keskerakonna poolt on pukis venelased ja sotsidel eestlased on pikemas vaates kindlasti oht kodurahule.

Vladislavlev avaldas lootust, et Mihhail Kõlvart on sellist meeskonda koostades asjad hästi läbi mõelnud. „Ees on talv ja siis näeme tegelikult, mida see linnavalitsus tegelikult suudab. Ma siiski arvan, et abilinnapeade rahvusel pole seejuures erilist tähtsust,” arvas Vladislavlev.

Majandusministeeriumi kava hakata tuulikuprojektidele kohaliku vastuseisu murdmiseks maksma põhiliselt valdadele tuulikutasu on Alaküla meelest kurikaval ja alatu plaan, millega omavalitsustele hakatakse maksma oma hõredalt austatud alade vähemuste huvidest üle sõitmise eest. „Vallakeskuste ja alevike häältega valitud kohalik võim makstakse kinni tema territooriumil elava ning tuulikutest reaalselt kahju kandva vähemuse vägistamise eest. Kirsina tordil kiidetakse seda veel ka kogukonna kaasamise ja kohaliku kasuna,” pahandas Alaküla. Vladislavlev pidas oluliseks, et kapitalistlikus süsteemis hüvitaks ülikasumlik tuulikuarendus nende tegevuse tulemusel ümbruskonnas langeva kinnisvara väärtuse nii elanikele kui maaomanikele.

Saate lõpuks meenutas Alaküla, et järgmisel nädalal ületame Eesti riikluse ajaloos ekvaatori. „Sõltuvalt, millist sündmust 1918. aasta novembris lugeda Eesti riigi käivitamiseks ja mida 1940. aasta juunis uue okupatsiooni alguseks, möödub nüüd novembri lõpul või detsembri alul ikkagi piir, mil vaba Eesti riiki on olnud de facto kauem kui vangipõlve,” rääkis Alaküla. „Seda omamoodi tänupüha võiksime ka laiemalt ja ka riiklikult tähistada. Pidasime ju suurelt 100 aasta juubelit, millest suurem osa oli olnud okupatsioon. Nüüd aga oleme tasa,” rääkis Alaküla

„Ekvaatori, või ükskõik kuidas me seda piiri nimetame, ületamine on kindlasti sündmus mis vääriks riiklikku tähistamist,” nõustus Vladislavlev. „Praegusel pimedal ja rõskel ajal võiksime küll meie saavutusi rohkem esile tõsta ja üheskoos rõõmustada oma riigi pärast.”

Yildirim võttis teema kokku: „Millal täpselt (seda tähistada) ehk pole nii oluline, aga tähtis on, et meil oleks see riik ja vabadus ka tulevikus!”

Alaküla reklaamis lõpuks Tallinna Ülikooli ajalookonverentsil laupäeval, kus käsitletakse muistset vabadusvõitlust, mille järel uuemate käsitluste järgi säilitasid paljud eesti soost ülikud oma juhtpositsioonid ja rahvas isiklikud vabadused. „Loodan, et me ei jõua oma ajaloo ümberkirjutamisega sinna, et okupatsioone ei peetagi enam rahvuslikuks katastroofiks,” lõpetas Alaküla.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.