"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
VIDEO JA FOTOD Mari-Anne Härma: Eestis väheneb haigestumine praegu üsna kiires langustempos (1)
24. november 2021
Ilja Matusihis

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma sõnulEestis väheneb haigestumine praegu üsna kiires langustempos. „See kajastub ka haiglaravi koormuses. Euroopa nakatumise tase seevastu on praegu kõrge ja jätkuvas kasvutrendis, samamoodi kasvavad ka surmajuhud.“  

Vaata galeriid (16)

Härma ütles, et Eesti liigub prognoositud tempos, mis näeb ette, et keskelt läbi 100 patsienti on iga nädal vähem haiglas kui möödunud nädalal. Sellise optimistliku prognoosi jätkudes võime uue aasta alguses jõuda olukorda, kus plaaniline ravi on sajaprotsendiliselt taastunud, lisas ta.  

Härma tõdes, et reaalsuses võime näha, et järgmise-ülejärgmise nädala jooksul nakatumiskordaja (praegu 0,8) võib tõusta 0,9 peale aga sellest hoolimata langustrend tõenäoliselt ei pöördu, lihtsalt pikeneb aeg, millal me soovitud eesmärgini jõuame.  

Härma sõnul hetkel kehtivad soovitused ja meetmed, mida meil rakendatakse, on tõhusad. „Neid Terviseamet toetab. Samal seisukohal on ka Euroopa Nakkustõrje keskus, kes prognoosib Euroopale väga rasket talve ja alanud neljandale lainele tõsiseid tagajärgi. Ta soovitab ka kõrge vaktsineerimise tasemega riikidel koheselt rakendada tuntud mittefarmatseutilised meetmed, milleks on kaugtöö rakendamine, ürituste ohutu korraldamine, neile piirarvude seadmine, tõhusa ventilatsioonii tagamine, maskide kandmine ja hajutavuse tagamine.“  

Härma ütles, et meie meetmetest on Eesti inimestele kõige valulisem olnud maskide kandmine. „Teistes Euroopa riikides pole see nii valuline olnud. Üha rohkem tuleb teadusuuringuid, mis näitavad, et maskide kandmisel ligi poole võrra väiksem tõenäosus nakatuda.“ 

Härma kinnitas, et arvestades jätkuvat leviku riski laste seas, tuleb koolides endiselt tagada hajutatus, lükata edasi mitte hädavajalikud koolisisesed tegevused nagu jõululaadad, kontserdid, aktused ja rakendada ka paindlikke koolivahetunde, head hügieeni ja valvsat suhtumist nakatumistesse ja isolatsiooni. „See on nii Terviseameti kui ka Euroopa Nakkustõrje Keskuse soovitus. Jätkuvalt tuleb ka tõhustada vaktsineerimist ja lisadooside manustamist sest pidevalt vaktsineerimisandmed selle kasust täienevad ja on vaieldamatult selge, et vaktsiinist on kasu haiguse raskest vormist ja surmast päästmisel.“  

Härma ütles, et Euroopa riikides on surmade arv selgelt madalam nendes riikides kus vaktsineerituse tase on kõrge. Eestis on samuti surmade arv hakanud langema, kuid enamus surmajuhtudest on vaktsineerimata inimeste seas, lisas ta.  

Härma sõnas kokkuvõtlikult, et Terviseamet toetab suures pildis sarnaste meetmete ja järelevalve jätkamist sest see on taganud meile covid haigestumise langustrendi ja hädavajaliku haiglakoormuse leevenemise. „Arvestades, et Euroopas plaanitakse sellel talvel väga rasket covid lainet, siis on oluline, et Eesti oma strateegiat väga oluliselt ei muudaks, selleks, et tagada haigestumise stabiliseerumine kontrollitaval tasemel.“  

Terviseamet: nakatumiskordaja R on jälle tõusnud

Terviseameti andmetel on nakatumiskordaja R tõusnud 0,75 pealt peaaegu 0,8 peale ning sellel nädalal saab oodata keskmiselt umbes 600 nakatunut päevas ja veidi üle 4000 nakatunu nädalas. 

Möödunud nädalal osutusid positiivseks 12,9 protsenti testidest, ülemöödunud nädalal oli see 14,1 protsenti. Terviseameti andmetel on kõrgeim positiivsete testide osakaal Valgamaal (22 protsenti), Põlvamaal ( 20,2 protsenti), Viljandimaal (19,9 protsenti) ja Järvamaal (19,2 protsenti). 

Viimase 14 päeva haigestumus vähenes kõikides maakondades keskmiselt 29 protsendi võrra. Maksimaalne langus oli Lääne-Virumaal 41,7 protsendi võrra ja Hiiumaal 37,3 protsendi võrra. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase kõrge.

Nakatamiskordaja R on tõusnud 0,75 pealt peaaegu 0,8 peale. “Järgmistel nädalatel võib oodata kerge languse jätkumist. Sellel nädalal saab oodata keskmiselt umbes 600 nakatunut päevas ja veidi üle 4000 nakatunu nädalas. Haiglaravi vajavate inimeste arv peaks langema alla 400,” prognoosis terviseamet. 

Suurim haigestumus 100 000 elaniku kohta on vanuses 5–9 ja 10-14. Lapsed (kuni 19-aastased) nakatusid peamiselt perekonnas (47 protsenti) ning õppe- ja lasteasutustes (33 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata 10 protsendil juhtudes. Tööealised (20–69-aastased) nakatusid peamiselt kodus (40 protsenti), tööl (14 protsenti), tervishoiu- ja hoolekandeasutustes (2,3 protsenti) ning välismaal (5 protsenti). Nakatumispaik on jäänud teadmata 25 protsendil juhtudes. Eakad (70+) nakatuvad peamiselt perekonnas (28 protsenti), tervishoiu- ja hoolekandeasutustes (19 protsenti), samuti tutvusringis (5 protsenti) ja tööl (3 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata 29 protsendil juhtudes. 

Eelmisel nädalal nakatus 81 hoolekandeasutuse elanikku: 16 elanikku hospitaliseeriti ning surmajuhtumeid ei esinenud. Hoolekandeasutuste elanikud moodustasid 1,6 protsenti kõigist eelmine nädalal nakatunutest, 6,3 protsenti kõigist möödunud hospitaliseeritutest ning 0 protsenti kõigist eelmise surmajuhtumitest.

Esmaspäevaste andmete järgi oli haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 71 aastat (ei muutunud võrreldes eelmise nädalaga), 60 ja vanemate isikute osakaal moodustab 79,3 protsenti (15.11 oli 78,9 protsenti).

“Võrreldes eelmise nädalaga ei muutunud märgatavalt haiglaravi vajanud isikute vanus: üle 80-aastased moodustavad endiselt ühe kolmandiku (35 protsenti) ja üle 70-aastased poole haiglaravil patsientidest. Võrreldes eelmise nädalaga on suurenenud haiglaravil viibivate patsientide osakaal vanusrühmas 0–29 aastat ning vähenenud 50-59-aastaste patsientide osakaal,” selgitas terviseamet. 

Eelmisel nädalal suri 53 inimest vanuses 52–95 aastat, keskmine vanus 76,4 aastat ning langusetrend võrreldes nädal varasemaga 27,3 protsenti. Neist vaktsineerimata 44 inimest; vaktsineerimise kuur lõpetatud 9 inimesel vanuses 57–87 aastat. Kõik olid vaktsineeritud Pfizeriga. 

Pooleli vaktsineerimiskuuriga oli kolm inimest. “Kõikidel inimestel olid kaasuvad haigused,” rõhutas terviseamet. 

Keskmine päevane surmajuhtude arv viimase 7 päeva jooksul on 7,6. Pandeemia algusest hospitaliseeritud isikute seas on surmaga lõppenud 13,8 protsenti juhtudest. 80 protsenti surmaga lõppenud juhtudest on vanuses 70+ aastat. Noorim oli 11-, vanim 101-aastane. Keskmine vanus on 78,3 aastat. Mehi oli 881 ehk 50,3 protsenti, naisi 869 ehk 49,7 protsenti. Esimene koroonasurm oli Eestis eelmise aasta 25. märtsil.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
24. nov. 2021 16:57
Kummalisel kombel jõudsin DELFI-s oma arvamuse valmis kirjutada kui kommenteerimine keelati. Delfis saab oma arvamust avaldada vaid kui see klapib artikli autori ootusele. Tanel Kiik: praegu piiranguid ei leevendata. Selleks peaksime olema veendunud, et viiruse leviku langustrend püsib . . . * Kas midagi on muutumas? Varasemelt kui viiruse levik vähenes, tekitati seda kohe juurde, et ikka püsiks ja vacciiniäri edeneks.