"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
Musta reede nõuanded: kuidas tunda ära netipettust? (0)
25. november 2021
Scanpix

Koroonaajal hüppeliselt kasvanud e-poodlejate hulk on valmis agaralt ära kasutama musta reede allahindlusi, kuid samal ajal on aktiviseerunud ka internetis tegutsevad petised, kes omakorda proovivad ära kasutada e-poodides soodustusi jahtivaid kliente.

Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik ütles, et suurte allahindluste ja juba ka jõulukinkide varumise aega kasutavad ära mitte ainult tarbijad, vaid ka erinevad petturid. „Kelmide digioskused on pidevalt kasvanud ja praegu pole nende jaoks enam mingi probleem teha kiiresti täiesti viisaka väljanägemisega veebileht, sotsiaalmeedia sait või reklaam, mille abil potentsiaalseid ohvreid püüdma hakata,“ rääkis Kiik.

Loomulikult lubavad sellised leheküljed eriti suuri allahindlusi ja uskumatult soodsana tunduvad pakkumised võivad paljud inimesed sellesse lõksu meelitada. „Alati tasub meeles pidada seda lihtsat tõde, et kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis reeglina seda see ka pole,“ märkis Kiik. „Netis osteldes tuleb olla väga tähelepanelik ja veenduda, et see, kelle juures ostu sooritad ning kelle lehele oma pangakaardi andmeid sisestad, on päriselt olemas ja usaldusväärne teenusepakkuja.“

Ohu märgid on näiteks mõne väga kalli luksuseseme või elektroonikaseadme – ehte, käekella, nutitelefoni või eksklusiivse parfüümi – pakkumine tavapärasest kordades madalama hinnaga. Kui muidu 1000 eurot maksev ese on ühtäkki müügis 200 euroga, siis võiks see muuta ostja ettevaatlikuks ja müüja tausta tuleb tähelepanelikumalt uurida.

Arvestama peab, et petturid on aina osavamad ning lisaks üsna korraliku väljanägemisega veebilehtedele oskavad nad kopeerida VISA ja Mastercardi silte, lisada oma lehtedele erinevaid turvalisusele viitavaid märke ja nii on võltslehekülgi järjest raskem eristada usaldusväärsetest ostukohtadest. Samuti on suurenenud sotsiaalmeedias levivad pettused, kus inimesi meelitatakse mõne auhinna loosimisega postitusele klikkima, kuid selle taga on pahavara, mis kogub inimeste andmeid.

Andmeõngitsus jätkub sellisel juhul ka hilisemalt. Nimelt võivad petturid saata inimestele pahavaraga linke kullerfirmade nimel, mis justkui pakuvad võimalust jälgida oma ostu teekonda, kuid tegelik eesmärk on jällegi inimeste isiklikele andmetele ligipääs.

Kuidas end selle kõige vastu kaitsta? Kiige sõnul tuleb eelkõige olla ohtudest teadlik ja tähelepanelik ning võimaluse korral kasutada ostude sooritamiseks vaid juba tuntud ja usaldusväärseid veebipoode. Kiik soovitab ühe enda kaitsmise võimalusena teha näiteks e-poodides ostlemiseks eraldi maksekaart, millel hoida vaid ostuks vajaminev summa. Nii on võimaliku pettuse ohvriks langemise korral kahju väiksem kui näiteks terve kuu krediidilimiidi kaotsi minekul. Kui aga äpardus on siiski juhtunud, tuleb sellest kohe teavitada nii oma panka kui politseid.

Millised on levinumad ohumärgid?

  • Veebileht pakub väga hea hinnaga populaarseid tooteid, mida on raske mujalt leida ehk tegelikkuses on need juba läbimüüdud.
  • Erakordselt suured allahindlused. Kui allahindlus tundub liiga hea, et olla tõsi, siis võibki see olla pettus.
  • Sulle laekub link kullerfirmalt, mis kutsub jälgima ostu, mida sa ei tea end olevat sooritanud.
  • Veebileht ei tööta korralikult, näeb kummaline välja, raske on leida kontakte ja infot selle e-poe või ettevõtte kohta.
  • Veebileht on äsja registreeritud. Seda saad kontrollida näiteks aadressilt www.whois.com.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.