"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
Pilving: riigikohtu määrusi ei saa pidada litsentsiks sundpookimisele (0)
25. november 2021
Pealinn

Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving märkis pressikonverentsil kaht neljapäeval halduskolleegiumis tehtud määrust vaktsineerimata tegevväelaste kaebustes kommenteerides, et neid määruseid ei saa pidada mingil juhul litsentsiks sundvaktsineerimisele.

Pilvingu sõnul on oluline, et kohtutel tuleb kaitseväes kehtestatud vaktsineerimisnõude peale esitatud kaebused sisuliselt läbi vaadata. “Kui kohus leiab, et kaebust on vaja arutada sisuliselt, siis see ei anna aga vekslit, et kaebus rahuldatakse. Samuti otsustab kohus ise, kas on vaja rakendada ajutisi abinõusid või mitte,” selgitas ta.

Pilving lisas, et ka riigikohtu neljapäevaste määruste põhjendused on esialgsed, sest kohtud peavad hakkama selle teemaga alles detailselt tegelema.

“Seda laadi vaktsineerimisnõudeid peab saama vaidlustada ja ka ennetavalt ehk ametnik või ka kaitseväelane, kellele laieneb avaliku teenistuse seadus, ei pea ootama ära enda vallandamist, vaid saab vaidlustada juba ennetavalt,” kinnitas Pilving.

Pilving selgitas, et riigikohus kujundas seisukoha kahes määruses senise riigikohtu praktika põhjal. “Kõiki neid vaktsineerimisnõudeid ei saa ka panna ühte patta. Meelelahutus või trennis käimine on üks kategooria ja näiteks meditsiinitöötajad või kaitseväelased teine kategooria,” tõdes ta.

“Oluline on, et ükski vaktsiin ei ole täiuslik ja ei hoia ära 100 protsenti haigestumist. Kuid on alust eeldada, et koroonavaktsiinid aitavad ära hoida teatud määral haigestumist ja eriti raskeid haigestumisi ja surmasid,” ütles Pilving.

Pilvingu sõnul leidis riigikohus oma esialgses hinnangus, et kaitsevägi ei pidanud ilmtingimata kasutama mingit muud mõistlikumat viirusetõrjumise vahendit – näiteks kodutööd või testimist.

“Samas neid kaht määrust ei saa kindlasti lugeda üldlitsentsiks sundvaktsineerimisele. Need puudutavad ainult kaht konkreetset kaebust,” kinnitas Pilving.

Riigikohus selgitas kahes neljapäeval avaldatud määruses, et kohtutel tuleb kaitseväes kehtestatud vaktsineerimisnõude peale esitatud kaebused sisuliselt läbi vaadata. Samuti arutas riigikohus ühe kaitseväelase esialgse õiguskaitse taotlust teenistusest vabastamise vastu, kuid jättis selle rahuldamata, sest kaebuse eduväljavaated on pigem väikesed ja riigikaitseline huvi on kaalukam.  

Kohtusse jõudnud kaebused puudutasid kaitseväe juhataja Martin Heremi 31. augusti käskkirja, milles teenistujaid kohustati kahe nädala jooksul esitama tõendit koroonaviiruse vastu vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise kohta. Pärast tähtaja möödumist alustati keeldujate teenistusest vabastamist.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.