"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Arstide liit: meedikute puudus on ka ilma kriisideta suur ning süvenev (4)
27. november 2021
Albert Truuväärt/Pilt on illustratiivne

Arstide liidu üldkogu võttis laupäeval vastu avalduse, milles nentis muuhulgas, et ka ilma kriisideta on meedikuid Eestis järjest rohkem puudu, Skandinaaviast aitaks talente aga tagasi meelitada parema töökorralduse ja asjakohasema palgaga.

BNS avaldab arstide liidu üldkogu avalduse täismahus:

“Koroonakriis tõi nähtavale meie tervishoiu tugevused ja nõrkused. Pandeemia õppetunde tuleb kasutada meditsiinisüsteemi parandamiseks, et sellest võidaksid patsiendid ja oleksime valmis ka tulevasteks kriisideks.

Tervishoiutöötajate ülekoormus muutus kriisi ajal ülikoormuseks. On ime, et haiglad koroonapatsientide tulvale vastu pidasid, kuid imedele ja vabatahtlike abile lootma jääda ei saa. Kui vaktsineerimata inimeste hulk ei vähene, siis on varsti haiglad taas ülekoormatud, plaaniline ravi peatatud ja riik lukus. Riigijuhtide ülesanne on leida võimalused ja tõhusad motivaatorid vaktsineerituse suurendamiseks.

Lahendamist vajab õdede, aga ka arstide puudus. Kolmandik arstidest on üle 60-aastased. Esmatasandil ei ole oma perearsti 50 nimistul, kuhu kuulub ligi 60 000 patsienti. Haiglatöö on ilma kriisidetagi piiramatu intensiivsusega, sest patsientide arv arsti kohta pole määratud. Arvestades ületunde ja lisatööd teeb üks arst ära keskmiselt 1,5 arsti töö. Hädavajalik on kehtestada koormusnormid, et kaitsta tervishoiutöötajaid läbipõlemise ja patsiente väsimusest tingitud eksimuste eest. Kui tavaolukorras töötaksid arstid ja õed normaalse koormusega, poleks raske kriisi ajal ajutiselt rohkem töötada.

Tervishoiutöötajaid kiiresti juurde ei saa. Eriarsti väljaõpe kestab üle kümne aasta. Juba praegu ei kata õppivate arstitudengite arv arstide vajadust lähemal kümnel-viieteistkümnel aastal. Osa ülesandeid peaks arstide asemel täitma mittemeditsiinilise ettevalmistusega assistendid ja tööd lihtsustaks nutikad e-lahendused. Kui meie töökorraldus ja palgatingimused läheneksid Põhjamaade tasemele pikemate sammudega, siis saaks sinna suundunud meditsiinitalente koju tagasi kutsuda.

Arstide, haiglate, eri piirkondade ja naaberriikide koostöö on aidanud pandeemia ajal raskustega toime tulla. See peaks jäämagi tervisevaldkonna heaks tavaks, kuid lisaks on vaja tervishoiu riigipoolset pädevat ja sihikindlat juhtimist ning tervikpildist lähtuvat arendamist. Arstkond leiab, et meie patsiendid väärivad parima korralduse ja rahastusega arstiabi.”

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

olukord
28. nov. 2021 12:15
https://tervise.geenius.ee/rubriik/uudis/eestis-on-perearstita-ule-21-000-inimese/ Eestis on ilma perearstita 21000 ravikindlustatud inimest, nende hulgas 1200 väikelast. Perearstile registreerumist ja vahetamist haldav Terviseamet selles probleemi ei näe — perearsti nimistusse kuulumine on võimalus, mitte kohustus. Aastakümnetega on perearstimaastikul situatsioon absoluutselt muutunud ja tänaseks on perearstiabist saanud Eestis defitsiit. Täna elame situatsioonis, et hea, kui sul üldse perearst on. Ravikindlustamata on umbes 64000 isikut.
Minu Arvamus
28. nov. 2021 03:55
Selleeest oleme uhked, et koolitame tasuta ehk rahva raha eest välismaailmale arste.
paneuroopa
28. nov. 2021 11:45
See vastab igati tööjõu vaba liikumise ning rahvuste ja riikideta Euroopa põhimõtetele.
Minu Arvamus
28. nov. 2021 22:20
See vastab igati tööjõu vaba liikumise ning rahvuste ja riikideta Euroopa põhimõtetele . . . Seda tõesti, sest Euroopa on nagu läbikäigu hoov. Iga liikmesriik peab millegipärast ise oma haigete põetamisega hakkama saama, pole Euroopa mure ja riigipiir on samuti iga liikmesriigi oma mure.