"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
KAASAV EELARVE Kakumäe elanik Kaja Pirnpuu: väike paviljon ergutaks inimesi kohalikku rannaparki kasutama aasta ringi (0)
29. november 2021

Kakumäe elaniku ja Lions klubi liikme Kaja Pirnpuu sõnul ergutaks väike paviljon inimesi kohalikku rannaparki kasutama aasta ringi. Suured rahvakogunemised, mürarikkad sündmused ja suurehitused ohustaksid ainulaadset keskkonda, mida rand praegu pakub, küll aga saab randa Pirnpuu sõnul planeerida tegevusi, mis sobivad loodusesse, kõrkjate ja kibuvitsade vahele.

“Suurt rannahoonet meie kena looduslik rand ei vajagi. Tegime oma klubiga kaasavasse eelarvesse ettepaneku rajada randa mõõduka suurusega avalikult kasutatav paviljon, kus oleks riietusruumid, tualetid ja duširuumid ning ema ja lapse tuba,” lausus ta. “Väga palju käiakse ju rannas just pisikeste beebidega. Väljas võiksid olla kraanid ja välidušid, et joogivett võtta ning käsi ja jalgu liivast puhtaks pesta. Seega väike kompaktne teenustejaam, mille ühes küljes võiks olla ka koht rattahoidjatele ja varikatuse alla mahuksid lukustatavad hoiukapid. Eesmärk on luua loodussõbralik ja keskkonda sobiv paik, et randa saaks mugavalt kasutada aasta ringi.”

Kaaslinlased soovivad näiteks rannapaviljoni Kakumäele, putukahotelle, luuleradu ja mänguplatse noorukitele. Tänasest saab valida ideede seast oma lemmikuid, et üks või teine asi kodulinnaossa kerkima hakkaks. Kokku läheb hääletamisele 132 ideed, millele linna annab miljon eurot.

Tahvlid rannalindude nimedega

Paviljon vajaks näiteks vee- ja kanalisatsiooniühenduste pikendusi, mis tõenäoliselt on ka projekti suurim kulu. Samas võiks areneda randki paviljoni ümber. “Rannaparki võiks üles panna väikesed tahvlid viitega, mis linnud siin pesitsevad ja millised pisiloomad liiguvad,” lausus Pirnpuu, kes klubiliikmena ka ise rannapargi korrashoiu eest hoolt kannab. “Oleme koos Rocca Al Mare klubiga mitmel kevadel käinud rannatagust parkmetsa mahakukkunud okstest ja prügist puhastamas. Suurte hunnikutena oli randa kottidest raputatud näiteks aiajäätmeid. Neid andis päris mehiselt ära vedada! Metsaalust võsa vajavad samal ajal väikelinnud. Kui meie idee käiku läheb ning ka istepingid ja laste mänguväljakud värskenduse saavad, võiks ju Kakumäe rand keskkonnamärgisena sinilippu taotlema asuda. Suvel piisab randa hooajaliste kohvikute avamisest, näiteks teisaldatavate konteinerite laadis. Arvestada tuleks ka platsidega kogukonnaürituste jaoks.”
Tallinna 2022. aasta teise kaasava eelarve ideekorje tõi linnaelu edendamiseks kokku 389 elanike ideed, millest ekspertkomisjon omakorda realistlikumad välja valis. Kõige enam ideid esitasid elanikud linnakeskkonna parendamiseks – kokku 164 ehk 43% kõikidest ettepanekutest. “Kaasava eelarve ideid esitades ja endale meelepäraste poolt hääletades saavad Tallinna elanikud tõhusalt teada anda, missugust elukeskkonda nad soovivad ja mida selle saavutamiseks ette võtta tuleks,” ütles Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet. “Nii jõuavad meieni head ideed, milliseid arendusi linnaruumis vaja oleks. Samuti saame paremini märgata kitsaskohti ja leida lahendusi nende parandamiseks.”

Elanike ideedele miljon eurot

Linlased soovisid ka metsateid ja luuleradu, kogukonnaaedu ja putukahotelle ning veelgi rohkem puid. Rohkelt said tähelepanu laste ja noorte vajadused ning kultuur ja vaba aeg, mille jaoks saabus vastavalt 55 ja 51 ideed. Linnahalli juurde sooviti talisupluskohta ja paljajalu jalutamise väljakut, Lasnamäele Ümera tänavale lugemispaviljoni. Nõmmel pakutakse ideed luua linna mesilad, Piritale tahetakse valgusteraapia haljakut. Mustamäelane Mariaana Ivanov pakkus välja, et laste seas populaarne kelgunõlv Lamekas Sütiste metsas saaks valgustuse, et seal oleks ka pimedas mõnus liugu lasta. “Praegu on nõlval pime,” lausus Ivanov. “Samas paljudes maapiirkondades valgustavad vussipeatusi päikesepaneelidega laternad, kus on küljes ka mingi aku, kuhu päikeseelekter pimedaks ajaks salvestub. Arvan, et selline lahendus sobiks ka siia.”
Kadrioru elanik Anu Vahtra-Hellat tegi ettepaneku rajada piirkonda tänavakorvpalli väljak. “Sain selle idee oma teismeliste laste vaba aja veetmist jälgides,” lausus Vahtra-Hellat. “Korvpalli mängimiseks tuleb praegu sõita ühistranspordiga Snelli tiigi juurde, kus korralik korvpalliplats olemas, või Piritale. Olen ärgitanud lapsi Lasnamäelegi mängima sõitma, sest näiteks Pae pargis on samuti head spordivõimalused. Mõtlesin siis, et aga miks peaksid poisid üldse kuskile sõitma, kui kodu lähedal on roheala. Kadrioru pargi tenniseväljakute lähedase parkla ääres jaguks ruumi ka tänavakorvpalli platsile.”
Kokku esitati 47 spordiideed. Näiteks rajada välijõusaale ja rulaparke, terviseradu ja talisupluskohti, paigaldada lauatennise- ja õuemale laudu.
Vladimir Sveti sõnul arvestavad hääletusele läinud ideed kõigi vanuserühmade vajadustega.
“Kaasava eelarve reeglite järgi lähevad igas linnaosas hääletusele just selle piirkonna kohta esitatud ideed,” ütles Svet. “Kõige rohkem ideid – 26 – läheb hääletusele kesklinnas, ning kõige vähem – 11 – Põhja-Tallinnas.” Sveti sõnul on linnaelanike huvi kaasava eelarve vastu jätkuvalt väga suur. Kuigi esimesele, 2021. aasta kaasava eelarve ideekorjele esitati kokku 420 ideed, läbis neist ekspertkomisjoni vaid 99. “Esitatud ideede kvaliteet on oluliselt tõusnud. Kõige rohkem ettepanekuid tuli tänavu linnaruumi, rohekeskkonna ja vaba aja veetmise võimaluste parendamise kohta. Nende seas praktilisi ja käegakatsutavaid ettepanekuid mänguväljakutest spordiväljakute ja jõulinnakute rajamiseni. Terve rida ettepanekuid uute puhkealade loomiseks ja tänavate turvalisemaks muutmiseks. Tuli rida täiesti uudseid ettepanekuid nagu nt talisupluskoht kesklinnas linnahalli juurde, Haaberstisse soovitakse rajada putukahotelle ja paljajalu jalutamise väljakuid. Lasnamäelased soovivad Ümera tänavale lugemispaviljoni, Põhja-Tallinnas soovitakse luua põnevat liikluslinnakut, Kristiine elanikud tunnevad puudust jalgratta hooldusjaamadest ning Mustamäel soovitakse korda teha tuntud lamekas ehk Mustamäe mägi, kus elanikud kelgutamas käivad ja mis võiks saada turvalisemaks. Nõmme elanikud pakuvad linna mesila loomise idee ja Pirita elanikud valgusteraapia haljakute rajamist.”

Tallinna kaasava eelarve ideede elluviimiseks on järgmisel aastal esialgu kavandatud üks miljon eurot. Täpse summa kinnitab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisel. Kogusummast kolm neljandikku jaotatakse linnaosade vahel võrdselt ning ühe neljandiku jaotamisel võetakse arvesse linnaosa elanike arvu jooksva aasta 1. juulil.

Hääletada saab kahe idee poolt
• Kaasava eelarve ideede hääletusel saab tänasest 12. detsembrini osaleda vähemalt 14-aastane ametlik tallinlane. Iga hääletusel osaleja saab hääletada kuni kahe endale meelepärase idee poolt oma linnaosas.
• Digitaalselt saab hääletada keskkonnas https://taotlen.tallinn.ee/ Paberil hääletamiseks saab külastada linnakantselei teenindusbüroodhttps://www.tallinn.ee/est/teenindusburoo (Vabaduse väljak 7) või oma linnaosa valitsust.
• Linna kaheksas linnaosas läheb hääletusele kokku 132 kaasava eelarve ideed, mille aktiivsed linlased ise on esitanud. Haaberstis 20, Kesklinnas 26, Kristiines 14, Lasnamäel 15, Mustamäel 14, Nõmmel 14, Pirital 18 ning Põhja-Tallinnas 11 ideed.
• Kõigi esitatud ideedega saab tutvuda veebilehel https://www.tallinn.ee/est/kaasaveelarve/Kaasava-eelarve-haaletamine-2
• Igas linnaosas enim hääli saanud projekt saab 2022. aasta eelarvest raha ja linn viib selle järgmisel aastal ellu. Kaasava eelarvega valmib vähemalt üks soovitud asi aastas, mille linnaosa elanikud on ise välja pakkunud ja ise valinud.

Näited ideedest, mis linlased välja pakkusid:
• Haaberstis
Rannapaviljoni Kakumäele, kus oleks riietusruumid, tualetid ja duširuumid ning ema ja lapse tuba, Ratta õpperada Järveotsa tee 15a, putukahotelli.
• Kesklinnas
Talisupluskohta linnahalli juurde, paljajalu jalutamise väljakut, tänavakorvpalliväljakut Kadriorgu.
• Kristiines
Noorteparki ja uisuväljakut aadressile Tulika 33b, kaunist kibuvitsaalleed Kibuvitsa tänavale, rattahoolduse iseteeninduspunkte Lillekülla, Tondile ja Järvele.
• Lasnamäel
Ümera tänavale lugemispaviljoni, muusikainstrumente Pae parki, puuviljaaeda Läänemere teele.
• Mustamäel
Kelgutamiseks korrastada tuntud Lamekaks kutsutav mägi Sütiste teel, rattamaju kõikjale Mustamäele, raamatuvahetuskappe Mustamäe parkidesse.
• Nõmmel
Linna mesilaid, Nõmmet sümboliseeriv käbi kujulist lava Vabaduse parki, Tallinna luulerada.
• Pirital
Valgusteraapia haljakut, USB laadimispesadega pinke jm tänavamööblit, hoiukappe Pirita randa.

JULIANA: Linnahalli taga võiks olla talisuplejatele riietuskabiin
Talisuplusega tegelev Juliana Valmra unistab, et populaarne talisuplemiskoht linnahalli taga saaks korraliku riietumiskabini. “Siin käib päeva jooksul suplemas kindlasti üle saja inimese,” lausus ta. “Esimesed tulevad siia end karastama juba kell 6.45 hommikul ja rahvas käib siin pimedani välja. Soovime, et siin oleks vähemalt riietumiskoht.”

KADRI: Uus Maailm vajab väikest kogukonna kohtumispaika
Uue Maailma asumi elanik ja seltsi liige Kadri Klementi soovib, et kogukonnal oleks õues oma kohtumispaik. Praegu aetakse kogukonnaasjad ära püstijalu tänavanurgal või kohvikutes. Uus kohtumispaik võtaks ruumi vaid parkimiskoha jagu ja seda saaks vajadusel ka teisaldada. “Seal saaks istuda või seista ja sõna sekka öelda käimas olevates aruteludes,” rääkis Klementi. “Samuti näpud mulda pista ehk taimi kasvatada, kui aastaaeg seda soosib. Seal oleks infotahvel, kus kogukonnateavet vahetada.”

Uus kaasamiskeskus loob tulevastest rajatistest virtuaalse pildi

Keskuses saavad linnaplaneerijad elanikele virtuaalreaalsuse abil näidata, kuidas hakkab välja nägema üks või teine hoone ja selle haljastus. See aitab elanikel linna tulevikuplaane paremini mõista ning arutelul kaasa lüüa.
Kaasamiskeskus on mõeldud arutelusündmuste ja ja näituste jaoks, kus tulevikuplaane tutvustavad Tallinna linnaplaneerijad, arhitektid, strateegid jt linnaametnikud, kellele on kaasamine igapäevatöö osa. Keskus on kavas avada näituseruumina 2022. aasta septembris ja demokeskusena 2023. aastal. “Iga elanik on linna planeerija, ja üks selle praktiline väljendus ongi kaasav eelarve,” tõdes abilinnapea Andrei Novikov. “Linna jätkuv küsimus on, kuidas planeerimisprotsessi paremaks muuta ning inimesi rohkem kaasata. See idee on nüüd arenenud nii kaugele, et omandab varsti füüsilise kuju ja võimaldab linlastel osaleda planeerimises.”
Keskuses saab virtuaalreaalsuse abil näha, kuidas hakkab välja nägema üks või teine hoone ja selle haljastus. Novikov lausus, et kui muidu tundub linnaplaneerimine elanikele keeruline, siis uus keskus aitab seda näitlikustada. Nii mõistvad elanikud toimuvat paremini ning on paremini valmis ka aruteludeks ja otsuste langetamiseks. “Kaasamiskeskus soodustab kindlasti sisukat diskussiooni linna, arendajate, erialaspetsialistide ja elanike vahel,” ütles abilinnapea. “See aitab edaspidi luua kõigile paremat linna.”
Kaasamiskeskus võib Novikovi sõnul kujuneda kohaks, kus muuhulgas ka kaasava eelarve ideed leiavad rakenduse algul virtuaalselt ja paberi peal. “Võib-olla saab kaasamise keskus koos tehnikaga käia ka linnaosades,” lisas Novikov. “Näeme, kuidas hakkab välja nägema üks või teine hoone või tänav – selle kõige visualiseerimiseks on olemas tehnika, ja see on uus planeerimise viis.”
Sedalaadi kaasamiskeskused toimivad Skandinaavia riikides laiemalt ja sealt eeskuju võetigi. Taolise koosloomeruumi rajamine on Eestis ainulaadne, kuid neid leidub näiteks Stockholmis ja Aalto ülikoolis Espoos. Pealinna kaasamiskeskus hakkab paiknema linnavalitsuse kõrval, Kaarli pst 1. “Niisiis on järgmise aasta teises pooles – suve lõpus – praegu veel kujundatavates ruumides võimalik tuua otsustamine ja mõistmine uuele tasandile,” märkis Novikov. “Tulevasi hooneid saab siis piltlikult öeldes katsuda. Ühtlasi saab langetada otsuseid, selgitada, mida üks või teine otsus kaasa toob, ning mõista nende tagajärgi linnaelanikele.”
Keskuse välimus, tehnilised vajadused ning sündmuste programm sünnivad rahvusvahelises koostöös. Selle nimel näevad vaeva Tallinna ja Helsingi linnavalitsus, Tallinna tehnikaülikool ja Aalto Ülikool. Projektimeeskonda kuuluvad teadlased ja valdkondlikud eksperdid. Kaasamiskeskus on ühtlasi osa Tallinna kui rohelise pealinna programmist.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.