"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
JUHTKIRI Kas Eesti e-tiigril on veel piisavalt indu? (0)
29. november 2021
Krista Kiin Foto Stanislav Moshkov

Koroonakriis on tõstnud päevakorda nii mõnedki probleemid Eesti e-arengus. Kuigi digitaalsete avalike teenuste poolest asume seniajani esimesel kohal, ei ole me teps mitte esirinnas oma hariduse e-lahendustega. Läbi mitme õppeaasta kestnud distantsõpet kõrvalt vaadanud vanemate peas süveneb aina enam küsimus, miks ei ole riiklikult valmistatud e-õppematerjale, mille abil lapsed saaksid põhiasjad endale kiiresti selgeks teha.
Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi on avaldanud arvamust, et e-kooli võiks arendada loengukeskkonnaks, et saada üle õpetajate puudusest. Paarisajaeurose palgatõusuga enam õpetajaks ei meelita. Parimad aine asjatundjad võiksid esialgu kasvõi matemaatika, keemia ja füüsika ainetunnid n-ö arvutisse lugeda. See oleks tõhus lisa tavapärastele ainetundidele – seda enam, et eri põhjustel, kasvõi haiguse tõttu, jäävad õpilased mõnes kursuses sageli maha.
Samamoodi on arvanud teisedki. E-kool vajaks juba ammu sisuga täitmist. Millises kanalis seda teha, on juba tehniline küsimus. Lisaks kooli õppeaineid puudutavatele loengutele võiks e-koolist saada lihtsalt põnevat silmaringi laiendust. Muuseumitest ja elamuskeskustest leiaks küllaga asjatundjaid. E-kooli loengud hoiaksid ka õpetajate taset.

  1. kooli direktor Meelis Kond märgib, et tema toetab samuti e-kooli sisuga täitmise ideed, sest paberõpikud jäävad paratamatult järjest enam tagaplaanile ja tuleks kasutada kaasaegsemaid lahenmoodsamaid. Kui e-kool oleks sisukas õpiplatvorm, mitte vaid päevik nagu praegu, toetaks see tõhusalt muuhulgas distantsõpet. Pluss oleks seegi, et õpilane saab ise otsida koolis õpitule lisa, kui mõni aine teda sügavamalt huvitab.
    Koolijuhid on rõhutanud ka vajadust kohandatavate keskkondade järele, mis pakuksid personaliseerimisvõimalusi ehk individuaalset õppekava. Et leida head veebitööriistad, tehnilised seadmed ja sobiv metoodika, ootavad koolid mõistagi ka riigi tuge. Pelgalt õpetajakoolitusest ja tahtest ei piisa, vaja oleks reaalseid investeeringuid tehnilistesse vahenditesse ja keskkondadesse, sest nutikad lahendused paraku maksavad.
    Lausdistantsõpe ja pikalt koolist eemal olemine ei mõju laste vaimsele tervisele hästi, see nähtub enamikust uuringutest. Aga kui rääkida 21. sajandi õppevormidest, on ilmne, et distants- ja hübriidõpe on tulnud selleks, et jääda, sõltumata koroonapandeemia lainetamisest. Õppetöö tulevik liigubki suunda, kus selles osalemist ei takista füüsiline asukoht ning virtuaalsus on normaalne olek. Ja vaevalt soovivad õpilased pärast mitmendat õppeaastat kestnud osalist distantsõpet tagasi pöörduda pelgalt paberõpiku ja töövihiku juurde.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.