"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
SAA TUTTAVAKS Kes juhivad järgmisel neljal aastal linna? (0)
29. november 2021
Karli Saul

MIHHAIL KÕLVART: Meie tulevik peab olema roheline

“Olgu siis pensionilisa tõstmine, uued toetused või Tallinna Haigla ehitamine – linn peab rohkem osalema inimeste elus, kes vajavad abi,” lausus taas linnapeaks valitud Mihhail Kõlvart.
Kõlvart on sündinud Kasahstanis Kõzõlordas. Tema isa on eestlane ja ema korealanna. Kõlvartite pere kolis Eestisse, kui Mihhail oli kolmene. Ülejäänud elu on Kõlvart elanud Tallinnas, tema lapsepõlv möödus Koplis ja noorus Lasnamäel. Kõlvart on õppinud õigusteadust erakõrgkoolis Lex ning 2004. aastal lõpetas ta cum laude kõrgkooli I Studium majandusõiguse eriala. 12-aastaselt hakkas tegelema Korea võitluskunsti taekwondoga ning juba 15-aastaselt sai temast treener, 18-aastaselt aga Eesti taekwondo liidu juht. Kõlvarti õpilaste seas on Euroopa meistreid ja MM-i medalivõitjaid, kellele ta on üritanud olla moraalseks ja vaimseks eeskujuks. Kui enamik inimesi kella viie ajal hommikul alles magab, teeb Kõlvart oma igapäevast trenni.

  1. aastast on Kõlvart tütre isa, lapsega käib ta koos näiteks loomaaias. Linna keskkond ja rohelus on linnapeal südamel ja loomaaias on seda ehedalt näha. “Loomaaeda ehitame Pilvemetsa ehk troopilise vihmametsa, lisaks atraktsioonile on see ka ökoloogiline projekt,” lausus ta. “Samuti loodan, et tiigrid hakkavad end Tiigirorus tundma paremini kui praegu.”
    Loomaaialoomade elu parandamine on kirjas linna koalitsioonileppes, nagu ka siinseid rannaniite korras hoidvate linnaloomade projekt. “See on osa bioloogilisest mitmekesisusest, aga mõeldud ka selleks, et näidata, kui mitmekülgne on linnaelu,” lausus Kõlvart. “Tallinn on roheline pealinn nii sisuliselt kui ka tiitli alusel – Euroopa roheline pealinn. Aga tähtis on mitte selle konstateerimine, tähtis on soov kõiki eesmärke ellu viia. Tiitli saime ikka sellepärast, et meil on potentsiaali muutusi ellu viia. Me teeme seda, et parandada elukvaliteedi. Meie tulevik on ja peab olema roheline.”
    Kõlvart tahab näha Tallinna, mis on merele avatud, kus on rohkem ruumi jalakäijatele ning kaasaegn ühistransport. “Vajame rohkem liine ja marsruute, ühistransport peab olema jätkuvalt tasuta. Tuleb mõelda, kuidas suunata kasvavat transpordivoogu,” lausus ta. “Linnahall tuleb korda teha. See ei ole ainult kultuuri- ja konverentsipaik, vaid vanalinna merevärav. Linnahalli juurest ulatuks rannapromenaad Pirita teeni ja teises suunas Kopli liinideni, see avab mereäärt veelgi. Tallinnal on kliimastrateegia. Roheliste plaanide teostamisel peame arvestama plaanide sotsiaalse mõjuga, nagu praegu näiteks elektri hinna tõusuga. Samuti kuidas plaanid aitavad toime tulla maailma temperatuuritõusuga.”
    Kõlvart tõhutas, et kriisiajal on vaja pingutada, et meie arstid saaksid anda abi kõigile, kes seda vajavad. “Sõltumata sellest, kas see inimene on vaktsineeritud või mitte,” ütles Kõlvart. “Me mõistame sotsiaaldemokraatidega, et linn peab rohkem osalema inimeste elus, kes vajavad abi. Sellest lähtuvad ka meie teised lubadused. Olgu need siis pensionilisa tõstmine või uue toetuste rakendamine. Samuti ühine arusaam, kuidas arendada sotsiaalhoolekande teenuseid. Valmis tuleb ehitada ka Tallinna Haigla.”

MADLE LIPPUS: Koolitee peaks muutuma nii turvaliseks, et keegi ei too enam lapsi autoga kooli ukse ette

“Rattaga ja jala liikumine võiks olla lühikese maa läbimiseks arvestatav liikumisviis,” lausus linnaplaneerimise eest vastutama asuv Madle Lippus. “Tavapärased asjad ei tohiks olla erilised. Turvalise rattateede võrgustiku loomine on kindlasti üks olulisimaid eesmärke.”

Madle Lippus
Pilt: Foto Mats Õun

Lippus on olnud Uue Maailma Seltsi eestvedaja, löönud kaasa MTÜ Linnalabor tegevustes ja töötanud muinsuskaitseameti kommunikatsioonijuhina, viimased pool aastat algatuse “Elav tänav” tegevjuht: Lippus on õppinud Tallinna ülikoolis linnakorraldust ja kunstiakadeemias muinsuskaitset ja konserveerimist. “Minu elustiil ongi minu hobi,” lausus ta. “Inimestega suhtlemine ja vabatahtlik kogukonnatöö võtab päris palju minu ajast.”
Samas kui Lippus end maandada soovib, läheb ta loodusesse matkama.
Jalgrattaga sõitmist Lippus oma hobiks ei pea. “Jalgratas on minu jaoks igapäevane liikumisvahend,” lausus ta. “Ka mu laps sõidab iga päev rattaga kooli ja tagasi. Pikkade vahemaade jaoks on kõige mõistlikumad elektrijalgrattad, mis muutuvad ka aina kättesaadavamaks. Ma ei kujuta veel hästi ette, mida abilinnapea töö endast kujutab. Kuid ma siiski sooviks ajada ka uues ametis võimalikult palju asju jala või jalgrattaga.”
Abilinnapeana peab Lippus oluliseks tegelemist linnaruumi kui tervikuga, et muuta see inimeste vajadustele paremini vastavaks. “Vaja on näha üldpilti, ning eri vajadustega arvestamine on siin märksõna. Olulised on nii 8-, 16- 30-, 50- kui 80-aastaste vajadused, et nad saaksid liikuda turvaliselt ja mugavalt.”
Turvaline rattaga ja jala liikumine on Lippusel eriti südamel. “Nii vaimset kui füüsilist tervist toetav igapäevane rattasõit ja jala kõndimine peaks ka meil olema lühikeste vahemaade läbimiseks eelistatud liikumisviis,” lausus ta. “Me ei peaks kartma, et see on ohtlik. Näiteks kui mu teises klassis käiv poeg sõidab oma sõpradele rattaga külla, imestavad nende vanemad alati, kuidas ta ikka julgeb ja oskab linnas rattaga sõita. Aga tavapärased asjad ei tohiks olla erilised. Igal lapsel peaks olema võimalus käia iseseisvalt kodulähedases koolis, ja teha seda nii, et koolitee oleks turvaline. Praegu tekitab tänaval liiklemine konflikte. Autojuhile tundub, et tema ruumi võetakse ära, ja sama tundub ratturile, tõuksijuhile ning jalakäijale, kes kõik on surutud kitsale kõnniteele. Ning kõik on üksteise peale pahased. Turvalise rattateede võrgustiku loomise ja tänavaruumi korrastamise algus on kindlasti üks järgmise aasta eesmärke.”
Lippuse sõnul peaks vaatama, et koolide ümber oleksid olemas kõnniteed. Hommikuste ummikute leevendamiseks koolide ümbruses tuleks koolil jõuda lapsevanematega kokkuleppele, et lapsi ei tooda autoga otse kooli ukse ette, vaid pannakse nad kaugemal kõnnitee ääres maha. Nii saaksid lapsed vähemalt osaliselt minna kooli ise ja ära jääksid ohtlikud ummikud koolide lähedal.
Samas peab Lippus oluliseks tasakaalu eri liikumisviiside vahel, et inimestel oleks võimalus nende seast valida. “Mugavalt peaks saama liikuda nii jala kui vajadusel ka autoga,” lausus ta.

VADIM BELOBROVTSEV: Meie eesmärk on õnnelikud õpilased

Vadim Belobrovtsev
Pilt: Foto Ilja Matusihis

“Õnnelikud õpilased sõltuvad õnnelikest õpetajatest,” lausus hariduse, spordi ja integratsiooni abilinnapea Vadim Belobrovtsev. “Oleme juba 14 aastat hoolitsenud selle eest, et huvikoolide ja lasteaiaõpetajate palgad oleksid võrdsed riigi kehtestatud kooliõpetajate palkadega. Jätkame samas vaimus.”
Belobrovtsev on lõpetanud 2000. aastal Concordia rahvusvahelise ülikooli õigusteaduse eriala ning täiendanud end kümme aastat hiljem Eesti diplomaatide koolis. Praegu kasvatab ta töö kõrvalt kolme väikest last. Seepärast räägib abilinnapea, et tal ongi hobi ja pereelu ühes, sest kogu vaba aeg kulub lastele. “Enne käisin tihti kinos ja praegugi meeldiks teatris käia, aga vaba aega eriti polegi,” lausus ta. “Samuti on mul armastus jalgpalli vastu rohkem kui 35 aastat. Kunagi mängisin seda ise, nüüd olen vaadanud mänge telekast või staadionil, kui Eesti rahvusmeeskond mängib.”
Sport ongi olnud abilinnapea elus suurim kirg. “Poolteist aastat tagasi tekkis mul järsku huvi pikamaajooksu vastu, kuigi siiani polnud ma pikemaid distantse armastanud,” tunnistas ta. “Nüüd osalen igasugustel jooksudel. Alustasin 5 kilomeetriga, kuid nüüd suudan 11 km ära joosta. Hullud mõtted käivad mul peas, et võiks osaleda ka Tallinna maratonil, kuid ehk oleks siiski poolmaraton mulle sobivam. Millal ma selle ära joosta jõuan, ei julge ma praegu küll ennustada.”
Belobrovtsev on kindel, et Tallinna kooliharidus on parim Eestis. “Seda näitavad ka meie eksamitulemused,” ütles ta. “Eks oma osa on selles ka kordatehtud ja uutel lasteaedadel ja koolidel. Koolide ja lasteaedade kordategemise tempo on väga palju tõusnud. Minu missioon on, et kõik koolid ja lasteaiad oleksid kaasaegsed. Tähtis on samas vaimus jätkata.”
Uuenenud koolides ja lasteaedades peaks ka õpetamine olema Belobrovtsevi sõnul uutmoodi. “Ei saa olla nii, et laps istub vaid seitse tundi klassis, käib ainult söögivahetunni ajal lõunatamas ja läheb pärast koduseid ülesandeid lahendama,” ütles ta. “Õppimine peaks olema mitmekülgsem. Kui ilm lubab, korraldavad koolid õuesõpet või viivad lapsi muuseumitundidesse ja ekskursioonidele. Ka pärast koroonaaega võivad koolid vastavalt vajadusele korraldada ka kodusõpet.”
Belobrovtsev tõi välja Tallinna haridusstrateegia aastani 2035, mis ütleb, et Tallinnas peavad olema õnnelikud õpilased. “See sõltub ka õnnelikest õpetajatest,” lausus ta. “Oleme juba 14 aastat hoolitsenud selle eest, et huvikoolide ja lasteaiaõpetajate palgad oleksid võrdsed riigi kehtestatud kooliõpetajate palkadega.”
Abilinnapea sõnul tuleb üha rohkem õpetada hariduslike erivajadustega lapsi ning seetõttu peab koolides töötama rohkem tugispetsialiste.
“Viimased poolteist aastat on olnud spordimaailmale viiruse tõttu keeruline. Teatud mõttes aga oli see meile pluss, sest tänu sellele sai Tallinn mujal toimuma pidanud ürituste läbiviimise õiguse. Sporditegelased tulid ideedega välja ja meie toetasime neid. Neid üritusi on veel, mida Tallinn on toetanud. Samuti pole me rasketel aegadel vähendanud spordiklubide pearaha. Vastupidi, järgmisel aastal on kavas klubide pearaha kuni 10% tõsta, sest viimati tõsteti seda aastal 2017.”
Integratsiooni vallas on Belobrovtsevi sõnul oluline, et jätkuks 2008. aastal alguse saanud Kodurahu programm.

Betina Beškina: Aitame elanikel kriisi ajal toime tulla

Betina Beškina
Pilt: Foto Mats Õun

“Meie töös on oluline roll võitlusel koroonaviiruse levikuga ja pandeemia tagajärgedega,” ütles sotsiaalala abilinnapea Betina Beškina.
Beškina on juuditar, kes mõistab pisut heebrea keelt ning kelle kodus on juudi traditsioonid alati au sees olnud. Juba 17-aastaselt hakkas ta tegelema juudi kogukonnas lastega, näiteks aitas korraldada neile laagreid. “Meie kogukonnas olid lastele ja noortele mõeldud programmid, milles 4-5 aastat kaasa lõin,” meenutas Beškina. “Noortejuhtimist õppisin paljudel seminaridel ning sain seetõttu reisida näiteks Iisraelis, Ungaris, Venemaal ja Ukrainas. Lõpetasin selle vabatahtliku töö allaes siis, kui läksin oma esimesele päristööle.”
Tallinna ülikoolis õppis Beškina aga hoopis androgoogikat ehk täiskasvanute õpetamist. Nüüd abilinnapeana seisab ta elanike sotsiaalse heaolu eest. “Üks kriisi tagajärg on ennekõike linnaelanike vaesuse kasv,” ütles Beškina. “Ja selle tagajärjel löök vaimsele tervisele – enamasti täiskasvanutele, kuid paraku ka lastele. Teadlased ennustavad, et viirus ei taandu niipea. Seetõttu kavatseb linn teha tööd selle nimel, et põhilised hoolekandeteenused oleksid kättesaadavad, et hätta sattunud kodanikud saaksid abi.”
Vaktsineerimise korraldamisega näeb linn palju vaeva. Praegu on pealinnas avatud kaheksa koroonaviiruse ennetuskeskust, kus saab nõu ja soovi korral end ka vaktsineerida ilma eelneva registreerimiseta.
“Eelmisest kevadest hakkas Tallinn hüvitama haiguslehe esimest päeva 30 euro ulatuses,” jätkas Beškina. “Tänavu on laste ja perede psühholoogiliseks abiks eraldatud täiendavalt 107 888 eurot. Eelmisel sügisel käivitatud laste koduarsti brigaadid annavad ka vanematele kindlustunnet. Tallinn plaanib selle teenuse rahastamist ka edaspidi jätkata.”
Tallinn kaotas 2021. aasta septembrist alates teisest lapsest lasteaiakoha tasu ja hakkas esimese klassi õpilaste vanematele maksma 320 eurost ranitsatoetust ühe summana. “Tänu linna rahastusele on kõikides Tallinna lasteaedades lastele tasuta toitlustamine ja munitsipaalkoolide õpilastele tasuta toitlustamine,” nentis abilinnapea.
Linna partnerite hulgas on palju mittetulundusühinguid, mis pakuvad abi rehabilitatsiooniteenustest toiduabini. “Eluraskuste ees on kõik võrdsed – olenemata eluväärtustest või staatusest. Linn aitab aktiivselt hädadega toime tulla. See kajastub nii linnaeelarves kui ka teenuste kättesaadavuse parandamises,” rääkis Beškina.

KAAREL OJA: Väiksema sissetulekuga inimesi aitaks tasuta muuseumipühapäevad

Kaarel Oja
Pilt: Foto Mats Õun

“Erivajadused ei tohiks olla kultuurist osa saamisel takistuseks,” lausus kultuuri abilinnapea Kaarel Oja. “Teisalt ei tohiks olla kultuur kättesaamatu ka väiksema sisetulekuga inimestele.”
Oja on olnud Teater NO99 ja Telliskivi loomelinnaku endine tegevjuht ning kuulunud kultuurkapitali ja Vene Teatri nõukogusse. “Tõenäoliselt käin ma üle keskmise teatris ja püüan üle keskmise ka lugeda,” ütles ta enda kohta. “Hiljuti nähtud “Fundamentalist” von Krahli teatris oli üks mõjusaimaid viimase aja kultuurisündmusi minu jaoks. Hiljuti loetud raamatutest olen siiani Pierre Bayardi “Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud pole” mõju all.”
Oma abilinnapea töös lubab Oja kõigepealt seista kultuuri ligipääsetavuse ja kättesaadavuse eest. “Erivajadused ei tohiks jääda kultuurist osa saamisel takistuseks,” lausus ta. “Teisalt ei tohiks olla kultuur kättesaamatu ka väiksema sissetulekuga inimestele. Selleks on ka koalitsioonilepingus kirjas tasuta muuseumipühapäevad, mil pääseks piletiraha maksmata linnamuuseumi filiaalidesse.”
Samuti peab Oja hinnangul tegelema koos riigiga selle nimel, et koroonaajast räsitud kultuuriasutused ja loojad tuleksid viimasest kahest aastast võimalikult väikeste kadudega välja. “Kultuur on elav nähtus ja kui see seiskub, hakkab ta ühel hetkel paratamatult lagunema,” lausus ta. “Kaotatu uuesti üles ehitamine võib võtta aga väga palju aega. Seepärast ongi oluline viimaste aastate raskusi võimalikult palju pehmendada.”
Tallinn on küll maailma mõistes väike linn, kuid Oja sõnul on siin Eesti pealinnana mitmekesine kultuurielu. Ojal poleks midagi selle vastu, et see muutuks veelgi kirevamaks. “Tallinnas ei peaks üldse olema küsimus, mis kellele meeldib, siin peaks leiduma kõigile midagi,” lausus ta. “Mida elavam ja värvilisem siinne kultuurielu on, seda parem ja jätkusuutlikum on see meile kõigile.”
Kirju kultuurielu juures tuleks Oja sõnul siiski leida ka miski, millega maailmas eriti silma paista. “Me pälvisime hiljuti UNESCO muusikalinna tiitli nii, et kindlasti võiks üks valdkond olla muusika,” leidis Oja. “Aga tänu PÖFF-ile võiks olla ka filmimaailm meie tugevus. Filmilinnak Paljassaares võiks siin olla järgmine oluline käik.”
Kultuur mõjutab Oja sõnul meid igal päeval, see pole vaid muusika, kino või teater. “Kultuur on seotud ka hariduse ja ettevõtlusega ning need seosed on mind alati huvitanud,” märkis ta.
Üks teema, mis kindlasti kohe tähelepanu vajab, on kaasaegse ooperiteatri küsimus. “Olen aru saanud, et Estonia pakutud nägemuse vastu on mitmeid objektiivseid põhjuseid alustades vanalinna muinsuskaitsealast, ega istuks see arhitektide hinnangul kuidagi ka ümbritsevasse,” lausus Oja. “Samas pean ma väga oluliseks, et just kultuuriasutused ühes kvaliteetse avaliku ruumi ja läbimõeldud linnaruumiga on need, mis ennekõike südalinna täidavad.”

JOOSEP VIMM: Linn saab aidata luua ettevõtetel uusi töökohti

Joosep Vimm
Pilt: Foto Mats Õun

“Linnapuhkus ei pea tähendama ju ainult välismaale sõitmist, Tallinna võib tutvustada ka Eesti elanikele,” ütles Joosep Vimm, kes asub ettevõtluse abilinnapea kohale. “Lisaks vanalinnale on meil põnevad paigad Kadriorg, uue elu saanud tööstuslinnakuid ja ainulaadseid puitasumid, mida enam mujal Euroopas pole.”
Vimm on õppinud Tallinna ülikoolis rahvusvahelisi suhteid, ajalugu ning rootsi keelt ja kultuuri. Stockholmi ülikoolis aga ajalugu ja rootsi keelt. Vabal ajal tegeleb ta tervisespordiga, loeb või käib teatris. Kui olud võimaldavad, läheb ka reisima. “Meelde on jäänud laevasõit mööda Niilust,” märkis ta. “Olen õppinud ajalugu ning Egiptuse ajaloolisi paiku näha oli tõesti põnev. Samasugust elevust valmistas mulle Rooma. Täiesti teistsugust kultuurielamust pakkus aga üks Florida väikelinnake.”
Ajaloohuvi tõttu omab Vimm ka ise väikest firmat, mille abil on ta giidina külalistele Tallinna tutvustanud. Tõsi, praegu on selle firma tegevus pausil, sest poliitikutöö on nõudnud kogu tähelepanu. “See giidiamet on mulle pigem hobi,” lausus Vimm. “Vanalinna kõrval tutvustaksin külalistele hea meelega Kadriorgu ja sealset parki. Samuti on meil ainulaadsed vanad puitasumid, mida mujal Euroopa linnades naljalt sellisel kujul enam ei leia. Kindlasti on linna külalistele põnevad ka vanad tööstuslinnakud, mis uue sisuga taas ellu äratatud.”
Koroonaaegsel ettevõtlusel on omad eripärad, millega vastne abilinnapea ametisse asudes kohe arvestama peab. “Hästi on läinud kinnisvaraäril ja ehitajatel, samas on kannatanud mitmed teised alad, mis seotud kultuuri ja turismiga,” lausus ta. “Oluline on luua linna ja valdkonnas tegutsevate partnerite, sealhulgas ettevõtjate, vahel dialoog. Kuidas saab linn aidata kriisist väljumisele kaasa? Linn on seni pakkunud soodustusi oma üürnikele ja ka terrasside avamisel. Peame vaatama, millised soodustused ja toetused ettevõtjate jaoks oleksid mõistlikud ja kui kaua neid on vaja veel pakkuda. Oluline on meeles pidada, et linna meetmed aitaksid säilitada ja luua uusi töökohti pealinnas.”
Linn saab Vimma sõnul endiselt tutvustada Tallinna reisisihtkohana nii maailmas, naaberriikides kui ka Eesti enda elanike seas. “Linnapuhkus ei pea tähendama ju ainult välismaale sõitmist,” ütles ta. “Tallinnal on väga rikkalik ajalugu ja kultuur, mida tasub tutvustada ka meie omadele Eesti inimestele.” Kaugemast turismi tulevikust rääkides tuleks Vimma sõnul mõelda aga sellele, et vanalinn pole kummist. “Enne koroonaaega kippus vanalinn turistide hulga jaoks kitsaks jääma,” lausus ta. “Kindlasti võiksime kriisist väljudes mõelda, kuidas peale vanalinna veel huvitavaid tõmbekeskusi tekitada ja mida muud Tallinnas turistidele pakkuda.”
Tallinn peaks Vimma hinnangu oma iduettevõtluse ja tööstuslinnakutega siia endiselt tööle meelitama ka helgemaid päid, kes sooviks siia pikemaks jääda. “Oluline on ka, et meie enda spetsialistid tahaksid jääda Tallinnasse.”

ANDREI NOVIKOV: Vahetame diiselbussid gaasi- ja elektrisõidukite vastu

Andrei Novikov
Pilt: Foto Ilja Matusihis

“Tallinna ühistransport peaks muutuma veelgi kaasaegsemaks ja keskkonnasõbralikumaks,” lausus linnatranspordi ja linnavara eest vastutama hakkav abilinnapea Andrei Novikov. “Näiteks on kavas käiku panna metroobussid, mis aitavad kiiresti ja mugavalt ühest linna otsast teise jõuda.”
Novikov lõpetas 2000. aastal Prantsuse lütseumi ning ütleb, et saaks Prantsusmaal tee küsimise või sarvesaia ostmisega endiselt vabalt hakkama. “Lütseum õpetas mind eesmärgi nimel tööd tegema. Sain seal õppides Eesti parima hariduse ja olen selle eest koolile tänulik,” ütles abilinnapea.
Novikov peab õppimist üldse oma hobiks, sest pärast lütseumi lõpetamist õppis ta veel Tallinna majanduskoolis raamatupidamist, sisekaitseakadeemias halduskorraldust ning tehnikaülikoolis ärirahandust ja arvestust. “Olen alati asunud uut eriala omandama, kui tunnen, et mu teadmistest ei piisa heaks töötegemiseks. Linna juht peab inimeste elukorralduse üle otsustades mõistma rahaga ümber käia ja tundma seadusi,” laususta. “Õppimine on alati eneseületus, sest kui juba töökoht on, tuleb seal käia, kuid õppimise sundi täiskasvanud inimesel pole. Samas kui ma näiteks mõnest probleemist piisavalt aru ei saa, võtan appi spetsialistid, kes asja ära seletavad.”
Novikov lausus, et Tallinnas on vaja luua kaasaegne transpordisüsteem nii elanikele kui külalistele. See transport peab olema 21. sajandisse sobiv. “Tahaks uskuda, et nelja aasta pärast uueneb pealinna bussipark täielikult: diiselsõidukid asendatakse gaasi- ja elektribussidega, mis vähendab CO2 heitkoguseid atmosfääri aastas 25 000 tonni võrra,” ütles Novikov.
Plaanis on käivitada metroobusside süsteem, mis aitab kiiresti ja mugavalt ühest linna otsast teise jõuda. Tõenäoliselt hakkavad nad kasutama akudega liigendtrollibusse, millest ühte katsetatakse praegu.
Juba kahe aasta pärast aga hakkab trammiliin viima reisisadamasse. Ja kuigi seda saab praeguse veeremiga avada, kavatseb linn selle käivitamiseks osta 23 uut trammi. “Loomulikult on linna plaanides ka rattateede võrgustiku arendamine, aga ka elektrisõidukite laadimispunktide võrgu laiendamine – nii erakasutuses olevate kui ka elektribusside jaoks,” lisab abilinnapea.
Linnavaraametile on olulised linnateatri hoonete uuendamine, ujula ehitamine Lasnamäele ja Killustiku sotsiaalkeskuse rajamine. Samuti on vaja ehitada eakate maja aadressile Tammsaare tee 135 ja Iru hooldekodu juurde uus hoone. Neile lisandub plaan teha korda kõik linnale kuuluvad koolid ja lasteaiad. “Plaanid on mahukad ja kulukad,” ütles abilinnapea. “Seetõttu on vastus küsimusele, mis võib takistada nende õigeaegset elluviimist: inflatsioon ja kõrgemad hinnad ehitusturul.”
Tallinna viimaste aastate finantspoliitika on aga lasknud linnal koguda piisava “turvapuhvri”, mis suudab leevendada majandusraskuste tagajärgi. “Tahaks uskuda, et saame planeeritu õigel ajal ellu viia,” mainis Novikov.

Vladimir Svet: Korda saab Peterburi tee ning Lasnamäe serval hakkab jooksma klindipark

Vladimir Svet
Pilt: Foto Ilja Matusihis

“Vaja on jätkata rannapromenaadi ehitust, lasteaedade ja koolide ümbruse korrastamist ning Putukaväil valmis kujundada,” lausus keskkonna- ja kommunaalameti ning mupo tööd juhtima asuv abilinnapea Vladimir Svet.
Svet on õppinud Tartu ülikoolis õigusteadust. Juba gümnaasiumiajal oli ta aktiivne ühiskonnaelust huvitatud noor, kes lõi käe külge kus aga sai. Ta on edendanud Tallinna noortevolikogu tööd ja kaasa löönud ka Vanalinna päevade korraldamises. Uuele töökohale asub aga Svet Lasnamäe abilinnapea kohalt. “Lühidalt öeldes peaks linna muutuma kaasaegsemaks,” sõnastab Svet oma järgmise nelja aasta ülesanded. “See tähendab, et linn on veelgi parem, mugavam ja turvalisem.”
Svet soovib, et väljakute ja parkide kujundamisel eelistataks jalakäijaid, kuid ei tohi unustada ka autojuhtide, jalgratturite ja ühistranspordiga liiklejate vajadusi. “Näiteid kohalikest parendustest on üle linna kümneid,” jätkas abilinnapea.
Autojuhid hindavad algavat Peterburi maantee remonti. Jalgratturid ja jalakäijad aga saavad tee, mis ühendab Tondiraba ja Kadrioru parke. Uus Klindipark ulatub mööda Lasnamäe klinti Tartu maanteest Pirita jõeni.
Vaja on jätkata rannapromenaadi ehitust, lasteaedade ja koolide ümbruse korrastamist ning valmis kujundada Putukaväil.
“Kui lühiajalisest perspektiivist rääkida, siis kalender ütleb: talv on ukse ees,” mainis abilinnapea. “Seega on hetkel kõige pakilisem probleem tänavate lumest ja jääst puhastamine.”
Sveti kinnitusel saavad suured tänavad puhtaks igal juhul, mis aga puutub kõnniteedesse, siis siin on olukord tema hinnangul keerulisem: siin saab sageli komistuskiviks omandiküsimus.
Parandada on vaja naabruses asuvate kõnniteelõikude omanike omavahelist suhtlust, ka tervikuna peaks linlaste ja linnavõimu suhtlus muutuma aktiivsemaks ja tihedamaks. “Linnasüsteemis töötavad spetsialistid, aga keegi ei tunne linna nii hästi kui selle elanikud,” ütles Svet. “Oluline on jagada oma arvamust isegi konkreetse objekti planeerimise etapis.”
Abilinnapea sõnul ei tea inimesed sageli oma õigusest arvamust jagada nii väikese tänava kujundamisel kui ka täiesti uue pargi rajamisel. “Oluline on, et kaasamisprotsessides osaleksid mitte ainult aktiivsed inimesed ja pidevalt sotsiaalvõrgustike kasutajad, vaid kõik kodanikud, keda see või teine projekt puudutada võib,” rõhutas ta. “Praegu tuleks pöörata tähelepanu nende huvidele, kelle häält ei ole nii hästi kuulda ning kes ei oska nii hästi oma mõtteid ja ideid edastada. Kõik on ju linna jaoks olulised.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.