"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Tallinna järgmise aasta eelarve Linnapea Kõlvart: tõstame linnatöötajate palkasid ja pensionilisa, samuti tuleb koolialguse toetus (0)
02. detsember 2021

“Tallinna linnaeelarve eelnõu 2022. aastaks näeb ette pensionilisa suurenamist 150 euroni aastas. Lisaks hakkavad kõik põhikooli, gümnaasiumi- ja kutsehariduse õpilased saama kooliaasta alguses 50-eurost toetust,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart, kelle sõnul puudutab linnatöötajate palgatõus haridustöötajaid, noorsootöötajaid, kultuuritöötajaid, Tallinna Loomaaia töötajaid, bussijuhte ning nende valdkondade spetsialiste, kus palgatase on tööturu palgatasemast madalam.

2022. aasta linnaeelarves nähakse ette kõigi linna ameti- ja hallatavate asutuste töötasufondi suurendamist kokku summas 10,3 miljonit eurot.

Kõlvarti sõnul võimaldab tugev eelarvepositsioon kavandada linnasüsteemi töötajate palgatõusu, mis on jäänud viimaste aastate vältel alla keskmisele brutokuupalga tõusule riigis. „Kui 2021. aasta eelarvega tõstsime palka eelkõige sotsiaaltöötajatel ja teistel kõige madalama palgaga töötajatel, siis järgmisel aastal on võimalik palka tõsta palju laiemal töötajate ringil,“ ütles Kõlvart.

„Linnaasutuste töötasufondi suurendamine ei tähenda automaatselt kõikidele töötajatele ühesugust palgatõusu, otsused põhinevad analüüsil ja võrdlusel tööturu keskmistega,“ selgitas Mihhail Kõlvart.

2022. aastaks nähakse haridusasutustele ette täiendavad vahendid palgavahendite kasvuks vähemalt viie protsendi võrra. See tähendab, et tagatakse õpetajate ja tugispetsialistide palga alammäärade tõus 1315 eurolt 1412 eurole ehk 7,4 protsendi võrra ja lasteaedade õpetajaabide palga alammäära tõus 750 eurolt 850 eurole ehk 13,3 protsendi võrra aasta jooksul.

Suuremad muudatused kavandatakse ka noorsootöötajate palga alammääras, mis kasvab 1000 eurolt 1100 euroni, mis teeb kasvuks 10 protsenti. Noortekeskuste muu personali palgavahendid kasvavad viie protsendi võrra. Tallinna Loomaaia teenistuskohtadel, kus palk on alla 1000 euro, kasvab palk 13 protsenti.

Sarnaselt riigiasutustega kavandatakse linnas kõrgharidusega kultuuritöötajate palga alammäärade tõusu 1300 eurolt 1400 euroni ehk 7,7 protsendi võrra. Palgatõus puudutab Tallinna Keskraamatukogu, Tallinna Linnamuusemi, Tallinna Kirjanduskeskuse, Tallinna Linnateatri ja Tallinna Filharmoonia kõrgharidusega kultuuritöötajaid.

Enam kui viis protsenti kasvab töötasu Keskkonna- ja Kommunaalameti insenerikvalifikatsiooni nõudvatel teenistuskohtadel. Samuti kavandatakse palgakasv Strateegiakeskuse, Transpordiameti, Linnaplaneerimise Ameti ja Linnavaraameti põhivaldkonna ametikohtadel, kus palgatase sarnase sisu ja keerukusega töödel on  turu palgatasemest madalam.

2022. aastal nähakse linna spordiasutustele ette täiendavad vahendid palgavahendite kasvuks vähemalt viie protsendi võrra. Bussi-, trammi- ja trollijuhtide palk tõuseb eelnõu kohaselt 7,5 protsenti. Tallinna ametiasutustes ja hallatavates asutustes on detsembri algul kokku 14 932 töökohta. Linnavalitsus saatis neljapäeval Tallinna 2022. eelarve eelnõu menetlemiseks Tallinna linnavolikogule.

Linnaeelarvega tõuseb pensionilisa ja tuleb koolialguse toetus

Tallinna linnaeelarve eelnõu 2022. aastaks näeb ette pensionilisa suurenamist 150 euroni aastas. Lisaks hakkavad kõik põhikooli, gümnaasiumi- ja kutsehariduse õpilased saama kooliaasta alguses 50-eurost toetust.

Kõlvarti sõnul on pensionilisa tõstmise puhul arvestatud elukalliduse tõusu, sealhulgas ka elektrihinna kasvamist. „Tallinn on siiani maksnud ranitsatoetust ainult kooliteed alustavatele lastele, kuid kooliaasta algus tähendab peredele täiendavat koormust ka vanemate õpilaste puhul ja eriti juhul, kui peres on mitu kooliealist last. Lasteaiaealiste perede jaoks on Tallinnal arvestatav toetusmeede – alates pere teisest lapsest kehtib lasteaiatasust vabastus. Kooliealiste laste toetamisega teeme järgmise loogilise sammu perede vajaduste arvestamisel,“ ütles Kõlvart. „Meie plaan on tulevikus seda toetust tõsta.“

Linnaeelarve eelnõus on ette nähtud senise 125-eurose pensionilisa suurendamine 150 euroni kuus, et toetada eakate inimeste toimetulekut. Pensionilisa makstakse Tallinna elanikest pensionäridele sünnipäevale eelneval kuul. Toetuse saamiseks tuleb esitada ühekordselt taotlus, mida saab esitada pensioni määramisest järgneval aastal. Pensionilisa suurendamiseks on 2022. aasta linnaeelarves ette nähtud ligi 2,3 miljonit eurot.

Lisaks esimesse klassi mineva lapse 320-eurosele toetusele hakkab Tallinn järgmisel aastal maksma 50-eurost toetust ka järgnevates klassides kooliaastat alustavatele põhi-, kesk- ja kutsehariduse õpilastele. Toetuse eesmärk on toetada peresid uue kooliaasta alguses ka teise klassi ja järgnevatesse klassidesse minekul, kuna lapsevanemad peavad kandma täiendavaid kulusid koolitarvetele. Toetuse saajate ringi laiendamiseks on eelarves ette nähtud 2,2 miljonit eurot.

Linnavalitsus saatis neljapäeval Tallinna 2022. eelarve menetlemiseks Tallinna linnavolikogule.

Eelarve maht on üle miljardi euro

Linnavalitsus esitas volikogule arutamiseks Tallinna linnaeelarve eelnõu 2022. aastaks sissetulekute ja väljaminekute kogumahuga 1,033 miljardit eurot, mis on 76,4 miljonit eurot ehk 8 protsenti rohkem kui tänavuses täpsustatud eelarves.

“Tuleb tunnistada, et käesoleval aastal oli menetlus natuke teistmoodi, sest vahepeal toimusid valimised. Loomulikult algab eelarve koostamine mitte mõni nädal enne aasta lõppu, vaid juba suvel ja see eeltöö oli suuremas osas ära tehtud, aga mõned prioriteedid ja ka konkreetsed valdkonnad vajasid täpsustamist,” kirjeldas linnapea töö käiku.

“Finantstegevsutse ja valikutes lähtume konservatiivsest poliitikast ja sellest, et tulud peavad kasvama kiiremini, kui kulud ja aastalõpu tulem peab olema positiivne, mis annab võimaluse säilitada vajalikke reserve. Seda, et reservid on vajalikud, tundsime me kahe viimase aasta jooksul päris teravalt ja ka tulevikus lähtume me sellest teadmisest.”

Lähtuvalt COVIDi olukorrast on linna eelarves ka järgmiseks aasaks on ette nähtud reserv 1 miljon eruot, et pandeemiaga võidelda.

“Viimase kahe aasta jooksul on linn rakendanud väga erinevaid meetmeid ja lisaks ka esimese haiguspäeva kompenseerimist. Me otsustasime seda meedet pikendada ja see summa on sotsiaalvaldkonna tegevuskulude eerlarves ja järgmiseks aastaks kehtib see meede samamoodi, nagu see oli alates septembrist.”

Tallinn investeerib rohepöördesse

„Tallinna investeeringute maht kasvab tuleval aastal tänavusega võrreldes peaaegu kaks korda. Märkimisväärne osa sellest on investeeringud rohepöördesse, mis tõstavad tallinlaste elukvaliteeti ja on tulevikku suunatud. Oluline osa investeeringutest läheb ühistranspordi uuendamisse, mis on ka tegelikult seotud kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisega. Investeeringud kultuurivaldkonda suurenevad samuti hüppeliselt ja eelkõige tähendab see Linnateatri ehitust. Tervishoiuvaldkonna investeeringute mitmekordistumine on seotud Tallinna Haigla projekteerimistöödega,“ lisas Kõlvart.

Eelnõu järgi kasvavad linna põhitegevuse tulud võrreldes 2021. aasta täpsustatud eelarvega 8,7 protsenti ja põhitegevuse kulud 6,5 protsenti.

Tegevuskuludeks on Tallinna linna 2022. aasta eelarves kavandatud 746,7 miljonit eurot. Tegevuskuludest moodustavad haridusvaldkonna kulud 39,1 protsenti ehk kokku 292 miljonit eurot. Linnatranspordi kulud on 15,2 protsenti ehk kokku 113,3 miljonit eurot. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu kulud moodustavad 11,3 protsenti kulude kogumahust, kokku 66,3 miljonit eurot. Kokku annavad need kolm valdkonda kulude kogumahust ligi kaks kolmandikku.

„Suur prioriteet, mida me näeme ka numbrites, on investeeringud, mille kasv on 129 miljonit ehk peaaegu 100%. Loomulikult on investeeringud mõeldud eelkõige linna taristu parandamiseks ja arendamiseks. Meil on olemas ka prioriteetne või kontseptuaalne suund  – rohepööre, aga meie lähenemine pole ideoloogiline, vaid põhineb ikkagi arusaamal, et kõik muutused peavad tõstma inimeste elukvaliteeti – olgu selleks keskkonnasõbralik transport, rattastrateegia, tänavavalgustus, ringmajanduskeskuste rajamine – kõik see on ühel või teisel moel seotud rohepöörde plaanidega, aga ka igapäevase elu vajaduste realiseerimisega,” selgitas linnapea.

Investeeringuid on 2022. aastal eelnõu järgi ette nähtud 269 miljonit eurot ehk ligi kaks korda rohkem kui 2021. aasta täpsustatud eelarvega. Sellest veerandi (25,1 protsenti) moodustavad investeeringud teedesse ja tänavatesse, kokku on teede ja tänavate kapitaalremondile ja rekonstrueerimisele kavandatud 67,7 miljonit eurot. Investeeringud haridusvaldkonda moodustavad 22,3 protsenti kõigist investeeringutest, seda kokku summas 59,9 miljonit eurot. Linnatransporti läheb 15,9 protsenti investeeringute kogumahust, kasvades 42,8 miljonile eurole, mis läheb ühistranspordi liinivõrgu korrastamisele ning 150 uue bussi ja trammi soetamisele. Kokku annavad investeeringud teedesse ja tänavatesse, haridusse ja linnatransporti peaaegu kaks kolmandikku kõigist aastaks kavandatud investeeringutest.

Esiplaanil on Linnateater, loomaaed ja botaanikaaed

Kultuurivaldkonna investeeringud moodustavad eelarvest 28,6 miljonit eurot ning suurimate projektidega arendab linn Tallinna Linnateatrit, Tallinna Loomaaeda ja Tallinna Botaanikaaeda. Investeeringud tervishoidu tõusevad 12,2 miljoni euroni, mille sisse on arvestatud Tallinna Haigla projekteerimisega seotud kulud.

Linna 2022. aasta tulude üldmahuks kavandatakse 868,5 miljonit eurot, millest maksutulud moodustavad 68 protsenti. Linna suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks summas 556 miljonit eurot ehk 11,8 protsenti rohkem kui 2021. aastaks prognoositud. Maamaksu tasutakse linnale prognoosi järgi 2022. aastal 25,4 miljonit eurot ehk samas suurusjärgus kui tänavu. Linna asutuste kaupade ja teenuste müügist kavandatakse saadavat tulu 90,1 miljonit eurot ehk 9,3 protsenti rohkem kui 2021. aasta täpsustatud eelarves.

Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused moodustavad 149,9 miljonit eurot. Saadav välisrahastus kasvab prognoosi järgi 14,5 miljonit euro võrra 23,9 miljonile eurole, mis on eeskätt seotud Tallinna Haigla projektiga.

Linna põhitegevuse tulemiks on eelnõuga kavandatud 2022. aastal 84,1 miljonit eurot, mis vastab kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse nõudele, et oodatav põhitegevuse tuleb peab olema null või positiivne.

Linna investeeringute finantseerimiseks kavandab linn 2022. aastal kaasata laenu mahus kuni 90 miljonit eurot, millega koos kujuneks linna arvestuslikuks netovõlakoormuseks 2022. aasta lõpuks 32,3 protsenti põhitegevuse tuludest, mis jääb seadusega lubatud 80 protsendi piiresse.

“Ka laenukoormuse osas on meil konservatiivne poliitika – käesoleval aastal me laenuressurssi ei kasutanud. Järgmisel aastal on meil plaanis laenu eelarvestrateegias planeeritud mahus välja võtta ehk siis umbes 90 miljonit eurot, aga ka selle mahuga jääme me samasse plaanitud  mahtu, mis oli sisse kodeeritud eelarvestrateegia vastu võtmise ajal,” sõnas Mihhail Kõlvart.

Laenude teenindamiseks järgmisel aastal on kavandatud 19,2 miljonit eurot, millest on planeeritud linna laenude ja võlakirjade põhiosa tagasimakseteks 16,2 miljonit eurot ning intressikuludeks 3 miljonit eurot.

Linlastel on võimalik järgmise aasta linnaeelarve kasutamist suunata ühe miljoni euro ulatuses, see on 2022. aasta kaasava eelarve maht.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.