"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Arst Marje Oona: koroonaviiruse läbipõdemine pole lapsele ohutu (0)
03. detsember 2021
Arst Marje Oona Foto Mats Õun

“See, et COVID-19 läbipõdemine lastele on vähem ohtlik, ei tähenda kindlasti seda, et läbipõdemine oleks neile ohutu. Laste vaktsineerimisel on saadav kasu suurem, kui ajutised kõrvaltoimed vaktsineerimisel ning vaktsineeritud lapsed ei anna pereliikmetele viirust edasi,” ütles perearst Marje Oona.

Lastearst Eda Tamm rääkis, et pandeemia alguses loodeti, et pandeemia jätab lapsed puutumata. “Praegu on selge, et lapsed igas vanuses võivad haigestuda ja nakkust levitada,” märkis ta.

Tamm viitas sellele, et uuringute põhjal võivad 40 protsenti lastest põdeda koroonaviirust asümptomaatiliselt ning ülejäänud põevad kergelt. “Isegi kui lapsed satuvad haiglasse, siis on intensiivravi vajadus väga harv ning laste suremus on väga madal,” osutas ta.

Lastele tehtud vaktsiinides on toimeainet kolm korda vähem

Tamm hoiatas siiski, et haigestumus kooliealiste laste seas on siiski arvestatavalt kõrge.

Perearst Marje Oona selgitas, et Jansseni vaktsiin lastele ei sobi, seevastu võib kasutada Pfizeri vaktsiini, millel on kasutusluba juba alates 5-aastastele. „Lastele on tehtud vaktsiin eraldi, kus on toimeainet kolm korda vähem, ent Eestisse see vaktsiin veel jõudnud ei ole,“ lisas ta.

Nädala alguses otsustas

Meeldib9Eestis võib hakata vähemalt viieaastaseid lapsi koroona vastu vaktsineerimaJagaFoto: Pixabay

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon anda loa hakata Eestis vaktsineerima ka 5–11-aastaseid lapsi.

Oona selgitas, et kuna laste immuunsus on väga ärgas, siis saab kasutada doosi, kus toimainet on vaid 0,2 milliliitrit, mis sobib alla 12-aastastele. Ta kinnitas, et lastele on vaktsiinid väga tõhusad. „Täpsed andmed kaitse püsimise kohta saabuvad aja jooksul, pole veel teada ka, kas tarvis on tõhustusdoosi,“ lausus ta.

Oona sõnas, et peame tuginema praegu USA andmetele, kus vanusegrupis 5-11 on tänaseks vaktsineeritud neli miljonit last ning 12-15 aastasi noorukeid 15 miljonit. “Täpsed andmed kaitse püsimise kohta kogunevad siiski aja jooksul,” märkis ta.

Vaktsiini tagajärjel allergia tekkimine lastel on väikese tõenäosusega

Oona kinnitas, et lastel on täiskasvanutega võrreldes väga väike tõenäosus, et peale doosi saamist tekib allergiline reaktsioon. Teine doos tuleks manustada lapsele kuue nädala pärast. Ta selgitas, et vaktsineerimine on organismile justkui õppetund, et hakkama saada erinevate haigustekitajatega.

“Immuunsüsteem alles hakkab õppima, kuidas reageerida, seetõttu võib tõusta palavik. Immuunsüsteem murrab pead, millega tegu on, igaks juhuks ta reageerib,” selgitas ta, miks vaktsiini tagajärjel võib reaktsioon tekkida.

Oona ütles, et vaktsiinide kõrvaltoimed ei saa avalduda hiljem kui kolm ööpäeva ning kui palavik kestab kauem, võib kahtlustada hoopis muud haigust. Arst soovitas, et kõrvaltoimena tekkivat palavikku võib lapsel leevendada paratsetamooliga, ent kui tekib õhupuudus, tuleb pöörduda arstile ja teavitada ka ravimi tootjad.

Oona märkis, et 5-12 aastastel lastel valutab enamasti süsti koht kergelt ning palavikku on 3 protsendil, teise süsti järgselt 7 protsendil lastel. Oona sõnul vanematel lastel on palavikku veidi enam, esineb külmatunnet ja süsti hirmuga seotud sündroome. “Neid tuleb rahulikult võtta. Väga harva on esineb allergiat,” sõnas ta.

Küsimusele pika koroona kohta, sõnas Oona, et lastel pole pika koroona läbipõdemisel hingamisraskuseid, kuid sarnaselt täiskasvanutele, on näha kognitiivse võimekuse langust.

Oona möönis, et läbi põdenud laps võib ka uuesti nakatuda, see võimalus algab kuue kuu järgi, keskmine on üheksa kuud. Korduvinfektsioon on tema sõnul siiski leebem ning surmajuhtumeid ei ole olnud. “Kuna on liikvel on uued mutatsioonid, siis soovitatakse ka lastel kuue kuu möödumisel teha tõhustusdoos,”ütles ta. “See, et COVID-19 läbipõdemine lastele on vähem ohtlik, ei tähenda kindlasti seda, et läbipõdemine oleks neile ohutu. Laste vaktsineerimisel on saadav kasu suurem, kui ajutised kõrvaltoimed vaktsineerimisel. Laste vaktsineerimine tähendab, et nad ei anna pereliikmetele viirust edasi.”

Rääkides tõhustusdoosist, siis seniste andmete põhjal on Oona sõnul näha, et teismelistel püsib kaitse kauem, kui täiskasvanutel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.