"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Eksperdid: omikron saab varem või hiljem domineerivaks COVID-19 tüveks, ent vaktsineerimine päästab halvimast (0)
03. detsember 2021

„Arvatakse, et osad Covid-19 mutatsioonidest võivad muuta omikron variandi paremini levivaks, tõsta viiruse nakatamise võimet ja immuunsüsteemi eest põgenemist, aga hetkel on mutatsioonide toime omikroni puhul ainult arvatav,“ selgitas Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia kaasprofessor Kristi Huik.

Professor Irja Lutsari sõnul on omikroni tüve puhul tegu Lõuna Aafrikas tekkinud tüvega, mida iseloomustab paljude mutatsioonide olemasolu, enamus neist mutatsioonidest on ogavalgu ACE-2 retseptoriga seondumise piirkonnas.

„Need mutatsioonid pole päris uued ja neid on esinenud ka varasematel SARS-CoV-2 tüvedel. Mõningaid neid mutatsioone on seostatud kiirema leviku või vaktsiinide eest ära põgenemisega. Kas need omadused on ka uuel tüvel, peaks selguma mõne nädala jooksul,“ märkis Lutsar.

Maailma teadlased viivad Huiki sõnul hetkel läbi katseid, mis aitavad välja selgitada omikroni variandi iseloomu, kuid see võtab umbes paar nädalat aega. Samuti ei teata veel täpselt, kuidas see kliiniliselt teistest variantidest erineb. Seegi peaks selguma lähiajal.

„Eestis me siiani omikroni varianti tuvastanud ei ole,“ lausus Huik. „Me jätkame kõikide reisimisega seotud juhtude sekveneerimist, et näha, milliseid viiruseid Eestisse tuuakse, sealhulgas omikron varianti.“

Omikron saab varem või hiljem domineerivaks

Viroloog Andres Merits selgitas, et kui viirusel on oluline levikueelis, siis võtab ta varem või hiljem domineeriva rolli ja viiruse kontrolli meetmed suudavad seda ainult aeglustada, kuid mitte vältida.

„Selle teadasaamine võtab paar nädalat kuni kuu,“ lausus ta. „Selle ajaga on näha, kas ja kui kiiresti omikron nakkuste arv Euroopas kasvama hakkab või mitte. Samas, kas see on oluline, sõltub kahest järgnevast punktist. Põhjus on lihtne – ka delta tüvi levib piisavalt hästi, jõudmaks hiljemalt kevadel kui mitte kõigi, siis enamiku immuunkaitseta inimeseni.“

Selle kohta, kas omikron põhjustab teistsugust haigust kui senised tüved, on Meritsa sõnul erinevat infot.

„Räägitakse nii ebatavalistest kui ka leebetest sümptoomidest alla 40 aastastel,“ rääkis ta. „Kuid peamine küsimus on muidugi see, kuidas omikron-nakkus mõjutab immuunkaitseta vanemaealiste ja muude riskigruppidesse kuulujate haigust. Siin on võimalikud igasugused variandid, kuigi pole vist väga palju põhjust arvata et sümptoomid/haiguskulg/suremus oleksid vähem tõsised, kui on senistel variantidel. Kuid päris seda välistada ka ei saa.“

Vaktsineerimine aitab nii omikroni kui teiste uute tüvede vastu

Andres Merits usub, et varasemate tüvede vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimestel peaks olema kaitse ka uue viirustüve vastu.

„Pigem on tõenäoline, et varasemate tüvede vastane immuunvastus toimib kuid on – praegu teadmata millisel määral – vähem efektiivne,“ lausus ta. „Milline on vahe riskigruppide kaitsmisel raske haiguse vastu pole selge. Pigem on loogiline, et kaitse raske haigestumise vastu on endiselt tugev (ehkki vaktsiinid ja tõhustusdoosid võivad siin erineda), kuid kaitse nakatumise ja kergema haigestumise vastu on tõenäoliselt senisest halvem. Kas see nii on, selgub pigem vaatlustest, mis võtavad kuu või paar.“

Merits on seisukohal, et kõik, kes pole end seni veel vaktsineerinud, peaksid lisaks muude ennetusmeetmete kasutamisele seda kindlasti tegema ning kõik, kel aeg selleks küps, peaksid tegema ka tõhustusdoosid. „Konkreetselt uue tüvega võitlemiseks mõeldud vaktsiini valmimiseni läheb siiski veel mitu kuud,“ selgitas ta. „Omikroni vastane vaktsiin – kui see vajalikuks osutub – saab ilmselt olema tõhustusdoosi tüüpi, mis toimib paremini, kui seda kasutatakse lisaks olemasolevatele vaktsiinidele, mitte nende asemel.  Hinnanguliselt läheb sellise vaktsiini katsetamiseks ja laialdaseks tootmiseks aega 3-4 kuud.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.