"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
üle 30% ei tea, kust nakkus pärineb HIV-iga nakatuvad üha enam nooremas keskeas heteroseksuaalsed inimesed (0)
03. detsember 2021

„Varem nakatusid põhiliselt narkomaanid, aga praegu on narkomaanide osa alla 10 protsendi,“ ütles MTÜ AIDS-i Tugikeskus juhatuse liige Nelli Kalikova, kelle sõnul on ikkagi üle poole nakatunutest heteroseksuaalsed. „Kahjuks üks number paneb mõtlema: üle 30 protsendi juhtudel on nakatumise põhjus tuvastamata. See on ikka väga suur hulk.“

Eestis on 2021. aasta seisuga registreeritud alates 1988. aastast enam kui 10 000 HIV-positiivset. Igal aastal lisandub enam kui sada uut nakatunut, mida on rahvastiku arvuga võrreldes pea poole rohkem, kui arenenumates Euroopa riikides. Seda, kui palju on HIV-positiivseid hetkel Eestis kokku, on keeruline täpselt öelda, sest osa neist on surnud, osa välismaale ära sõitnud.

Vaata galeriid (24)

„Ma kujutan ette, et see suurusjärk on umbes 6000-8000,“ lausus Kalikova. „Kui vaadata HIVi nakatumise graafikut, siis see on niisugune suur mägi, mis tekkis aastal 2000-2001 ja hakkas allapoole minema. Nüüd viimased 15 aastat on iga aasta natukene vähem, kui eelmine: oli 300 inimest aastas, siis 250 ja nii edasi. Möödunud aastal oli 140, sellel aastal ilmselt ikka jõuab 100-ni. Tundub, et see on justkui hea dünaamika, aga Eesti jaoks on see arv natukene liiga suur, see peaks veel kaks korda väiksem olema.”

Üle 45-aastase epidemioloogia ja nakkushaiguste kogemusega arst pani teadlastele südamele, et nad uuriks seda 100 juhtu. „Miks ikkagi meil ei lähe see nakatumiste arv päris normaalse heaoluriigi tasemele,“ küsis ta.

Kalikova sõnul on HIV-nakatumiste statistikas toimunud huvitav muudatus – varem nakatusid noored inimesed vanuses 16-25, nüüd on suurem osa nakatunutest vanuses 35-45.

„Põhjust ma ei oska öelda, aga arvatavasti oli ennetamise töö nende inimestega omal ajal nõrgem kui praegu,“ lausus ta. „Praegu ikkagi kõik noored enam-vähem teavad, kuidas ennast kaitsta. Kui varem nakatusid põhiliselt narkomaanid, siis praegu on narkomaanide osa alla 10 protsendi.“

Kalikova sõnul on ikkagi üle poole heteroseksuaalsete seksuaalsuhete teel nakatunud ja kahjuks üks number paneb mõtlema: üle 30 protsendi juhtudel on nakatumise põhjus tuvastamata. „See on ikka väga suur hulk,“ märkis ta.

Nakatuda võib igaüks, aga HIV pole enam surmaotsus

Eesti HIV-positiivsete võrgustikus kogemusnõustajana töötav Natalja kinnitas samuti, et tänaseks on HIV nakatumine liikunud narkomaanidelt eemale. Praegu nakatuvad peamiselt aktiivselt seksuaalelu elavad heteroseksuaalsed inimesed. Kui 2000. aastate alguses oli üsna tavapärane, et narkootikume tarvitaval inimesel oli ka HIV, siis praegu see enam ei kehti.

„Tavalised, normaalsed pereinimesed ja ka tuntud inimesed, nagu poliitikud ja edukad ärimehed – mitmetel neist on HIV,“ tõdes Natalja. „Kõige suuremaks probleemiks on see, et inimesed lihtsalt ei testi ennast. Nad arvavad, et HIV on mingi müstiline probleem, mis neid kuidagi puudutada ei saa. Seepärast nad ei teagi, et neil HIV on.“  

HIV-positiivse ravi maksab aastas umbes 6000 eurot ja riik maksab selle eest alates 2004. aastast, aga enne seda surid paraku tuhanded HIVi põdevad inimesed, sest vajalik ravi polnud neile kättesaadav.

„See on kõige olulisem, et on olemas vajalikud ravimid. Inimesed mõistavad üha enam, et HIV ei ole tänapäeval enam surmaotsus. Meil on olemas pered ja väikesed lapsed, me käime tööl – ühesõnaga, selle haigusega on võimalik elada hästi ja väga kaua,“ kinnitas Natalja.


Naise hinnangul võiksid just kogemusnõustajad olla ühendavaks lüliks arstide ja HIV-patsientide vahel.

„Meil on olemas oma kogemus ja me teame, millised on probleemid. Sellepärast me üritamegi end abivajajatele nähtavaks teha, et nad teaksid – me oleme nende jaoks olemas ja me töötame tasuta,“ sõnas Natalja.

HIV-i ravivõimalused Eestis on väga head

Nelli Kalikova sõnul on praegu Eestis HIV-positiivsete raviga olukord hea, sest on olemas väga hea ravi, mis on tasuta kõigile soovijatele olenemata ravikindlustuse olemasolust.

„Kõik HIV-positiivsed, kes vähegi hoolivad oma tervisest, need saavad hästi hakkama,“ lausus ta. „Tänu ravile on nende viiruse hulka veres nii madal, et inimene ei ole teistele inimestele isegi nakkav. Kui näiteks planeeritakse lapse saamist, siis ei ole ohtu lapsele, et ta sünnib näiteks HIViga. Selles mõttes on muidugi toimunud väga-väga suured edusammud.“

Kalikova ütles, et HIV-i liigitatakse praegu krooniliseks, ravimitega kontrollitavaks haiguseks. „Ravi saavate inimest arv on aastast aastasse suurenenud pärast seda, kui 1998. aastal ravivõimalused üldse tekkisid,“ lausus Kalikova, kelle sõnul varem oodati niikaua, kui immuunsus hakkas käest ära minema ja siis määrati ravi. „Hiljem hakati määrama ravi pärast diagnoosi panemist.“

COVID-19 pandeemia pole Kalikova sõnul HIV-positiivsete olukorda muutnud.

„Pandeemia midagi hullemaks ei ole teinud,“ lausus ta. „Ainuke asi, et kõik on nüüd kõik tegelevad koroonaga ja nagu HIVi nagu polegi enam olemas. Muidugi ei maksa seda ära unustada, sest igal aastal nakatub üle 100 inimese.“

Kalikova sõnul ei ole HIV vastunäidustus ka COVID-19 vaktsineerimiseks ning HIV-positiivsed peaksid tavapärasest nõrgema immuunsüsteemi tõttu end võimalusel kindlasti vaktsineerima.

HIV Eestis

  • Esimene HIV-kandja registreeriti Eestis 1988. aastal. Aastatel 1988–1999 diagnoositi aastas 1–12 HIV-positiivset, 12 aastaga kokku 96 nakatunut.
  • 2000. aasta mais ja juunis avastati esimesed viis HIV-nakkuse juhtu eeluurimisel viibivate süstivate narkomaanide seas. Augustis 2000 diagnoositi HIV-nakkus kaheksal Narva noorel, kes olid narkootikume süstinud. Septembris 2000 suri Narvas üks noor naine, kes oli samuti narkootikume süstinud, sünnitusjärgsesse sepsisesse (veremürgitusse) ja temalgi avastati HIV-nakkus.
  • Pärast seda suurenes Narvas huvi testimise vastu ning septembris, oktoobris, novembris ja detsembris avastati vastavalt 90, 106, 86 ja 93 HIV-kandjat, kes olid enamasti narkootikume süstinud. Kokku registreeriti Eestis 2000. aastal 390 uut HIV-nakkuse juhtu (271 juhtu miljoni elaniku kohta) ja sellega tõusime automaatselt Euroopa tähelepanusse.
  • 2001. aastal lisandus uusi HIV-nakatunuid veelgi, kokku registreeriti 1474 uut juhtu (1067 juhtu miljoni inimese kohta). Suur osa nendest tõi võimalikuks nakatumise teeks narkootikumide süstimise.
  • Tingituna HIV-nakatunute arvu hüppelisest suurenemisest alates 2000. aasta sügisest kuulutas Sotsiaalministeerium 14. veebruaril 2001 välja HIV-nakkuse kontsentreeritud epideemia, mida iseloomustab 5% ületav HIV-nakkuse esinemissagedus narkomaanide rahvastikurühmas, kuid alla 1% esinemissagedus rasedatel naistel. 2002. aastal lisandus mõnevõrra vähem uusi HIV-nakkuse juhte, aasta lõpuks oli neid registreeritud 899 (620 juhtu miljoni elaniku kohta). Sellest alates ongi uute juhtude arv aasta-aastalt langenud.
  • Kui aastal 2001. oli ainuüksi Tallinnas 528 HIV-nakkusejuhtu, siis 2020. aastal oli number langenud 76ni.
  • Tänavu on Tallinnas registreeritud 58 HIV juhtumit ja Eestis kokku 95 juhtumit.
  • Terviseameti andmetel ei ole viimastel aastatel riigis esinenud olulist vähenemist uute juhtude arvus. WHO hinnangul võib Eestis halvemate prognooside kohaselt olla ligi 40% HIV-nakkuse juhtudest tuvastamata. HIV-nakkuse juhtude avastamist mõjutavad HIV-testimise tavad ja tase. Kõik Eesti elanikud võivad ennast tasuta testida oma perearsti juures. Kõikidel HIV-positiivsetel on võimalus saada eluaegselt tasuta ravi.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.