"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Telemagasin "Siin Tallinn" Linnapea Kõlvart: suurendame investeeringuid kaks korda, palgakasvu tõstame esikohale (0)
03. detsember 2021

“Tallinna eelarve kasvab esmakordselt üle miljardi euro,“ ütles saates „Siin Tallinn“ linnapea Mihhail Kõlvart, kelle sõnul on selline kasv on võimalik – lisaks majanduskasvule – tänu sellele, et linna finantspoliitika on olnud konservatiivne. „Seetõttu saame kaks korda suurendada investeeringuid ja koguda ka reserve, et vajadusel inimesi aidata.”

Kõlvarti sõnul sõltub eelarve kasv muidugi kogu riigi üldisest majandusseisust. “Majandus kasvab, tulevikuprognoos on positiivne. Samas kasvavad ka hinnad. Seega on eelarve prioriteet palgatõus,” rääkis ta.

Linnapea täpsustas, et olenevalt sektorist kasvavad inimeste töötasud linnasüsteemis 13-20 protsenti. Samuti näeb eelarve eelnõu järgmiseks aastaks ette pensionilisa suurendamist 150 euroni aastas ning kõik põhikooli, gümnaasiumi- ja kutsehariduse õpilased saavad kooliaasta alguses 50-eurost toetust. “On inimesi, kelle jaoks majanduskasv on koormus, näiteks hinnatõus puudutab valusalt lastega peresid ja pensionäre,” rõhutas ta.

Kõlvart märkis ka, et elektri hinnatõus puudutab kõiki ning pole lootustki, et see järgmisel aastal leeveneb.

Linnapea lubas, et lasteaedades jääb kestma kohatasu vabastus alates teisest lapsest, samuti vabastatakse tasust vähekindlustatud pered ning pakutakse tasuta toitu.

Tallinna eelarve kasvab esmakordselt üle miljardi euro

Kõlvart meenutas, et kaks aastat tagasi pandeemia alguses linnavalitsus loobus palgatõusust. Võimaliku palgatõusu üle otsustab nüüd uus linnavolikogu. Siiski rõhutas linnapea, et linna teenistuses olevad eksperdid peavad saama suuremat palka, sest siin peavad töötama professionaalid.

“Tallinna eelarve kasvab esmakordselt üle miljardi euro,“ lausus ta. „Selline kasv on võimalik – lisaks majanduskasvule – tänu sellele, et linna finantspoliitika on olnud konservatiivne. Seetõttu saame kaks korda suurendada investeeringuid ja koguda ka reserve, et vajadusel inimesi aidata.”

Rohelise pealinna plaan on Kõlvarti sõnul eelkõige kommunikatsiooniprojekt, kuid rohepööre on sisuline areng. Ta osutas, et järgmise aasta eelarves on rohepöörde läbiviimiseks ette nähtud 65 miljonit eurot. Ainuüksi ühistranspordi arendamiseks investeeritakse 41 miljonit, samuti rajatakse hoonetele päikesepaneelid, arendatakse rohetaristut ja parke – see ongi rohepööre. “Jutt on tallinlaste elukvaliteedist, mis teeb elu paremaks,” sõnas ta.

Kõlvart osutas, et linnaruumi tuleb vaadata tervikuna, näiteks südalinnas on kõik tänavad seotud ühtseks süsteemiks, mistõttu lähenemine ei saa olla lineaarne. “Kuskil on suurem, kuskil väiksem kiirus. Valgusfooride süsteem ja ühistransport on keeruline matemaatika ning eelnevalt tuleb luua laiem visioon ja kalkuleerida iga aspekti,” rääkis ta.

Koalitsioonipartneriga on neil ühine arusaam, mis on esile toodavad väärtused.

Sarnaselt Londonile arendatakse Tallinnas üheksa erinevat tänavatüüpi

Sotsiaaldemokraadist abilinnapea Madle Lippus avaldas heameelt, et neil oli võimalus eelarve koostamisel kaasa lüüa ning juurde tuua oma fookus, mis on seotud linnaruumiga.

Lippus täpsustas, et kuus miljonit eurot investeeritakse rattateede ehitamisele ja seda mitte ainult kesklinna ja äärelinna vahel, vaid ka kesklinna põhivõrgu väljaehitamiseks. “Punased rattateed oli oluline hüpe infrastruktuuri arengus,“ rääkis ta. „Muidugi on kohti, mida parandada, aga see on loomulik, kuna projekt on suur. Linn on elav, peab arvestama kasutajakogemust, mis selgub ajas. Linnaruumi kujunduses on see normaalne.”

Lippus märkis, et kõnniteede lumekoristus on prioriteet, ehkki päris kõiki tänavaid linna rahaga ei ole võimalik puhastada. „Plaan “Tallinn 2035″ sõnastab üheksa erinevat tänavatüüpi, mis on tehtud Londoni eeskujul. See toob tänavate arendamisel ruumi kvaliteedi mõõtme, tänav peab olema nauditav ja kasutatav,” rääkis abilinnapea.

Üldist piirkiiruse alandamist kogu linnas ta ei toetanud. “Tallinnas paljudes kohtades kolmekümne kilomeetrine tunni piirkiirus juba kehtib, küsimus on hoopis selles, et see toetaks kogu kontseptsiooni – olla jalakäijatele-ratturitele meeldiv. Samas peab säilima kiire ühendus linnaosade vahel. Seepärast ongi üheksa erinevat tänavatüüpi,” rääkis Lippus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.