"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Eesti ringmajandab EL-i keskmisest enam (0)
05. detsember 2021
Foto: Pixabay

Materjalide ringkasutuse määr, mis näitab kui suur osakaal kasutatavatest materjalidest tuleb ümbertöödeldud jäätmetest, ulatus 2020. aastal Euroopa Liidus (EL) 12,8 protsendini, Eestis oli näitaja samal ajal ligikaudu 17 protsenti. 

Võrreldes 2019. aastaga kasvas materjalide ringkasutuse määr EL-is 0,8 protsendipunkti, jätkates stabiilset kasvutrendi, mida on nähtud alates 2004. aastast, kui näitaja oli 8,3 protsenti. 2004. aasta on ühtlasi esimene aasta, mida Eurostati andmekogum kajastab, vahendab BNS.

Materjalide lõikes kasvas ringkasutuse määr kõigis neljas arvestuskategoorias. Metallide ringkasutuse määr kasvas aastaga 0,7 punkti 25 protsendini, samuti kasvas 0,7 punkti mitte-metalliliste mineraalide, sealhulgas klaasi ringkasutus, ulatudes mullu 16 protsendini. Biomassi, sealhulgas paberi ja puidu ringkasutus kasvas 0,2 punkti 10 protsendini ja fossiilkütuste ringkasutus 0,5 punkti 3 protsendini.

Ringkasutuse määr oli mullu kõrgeim Hollandis, kus see ulatus 31 protsendini. Järgnesid 23 protsendiga Belgia ja 22 protsendiga Prantsusmaa. Määr oli madalaim Rumeenias, vaid 1 protsent, järgnesid 2-protsendise ringkasutuses materjalide osakaaluga Iirimaa ja Portugal.

Erinevused näitajas ei ole Eurostati teatel siiski tingitud vaid taaskasutamise ja ümbertöötlemise mahust, vaid ka riikide majandusstruktuuride erinevustest. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.