"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
UURING 41% eestlastest ütleb, et nende arved kasvavad sissetulekust kiiremini (0)
06. detsember 2021
Foto: Scanpix

Intrumi iga-aastase uuringu kohaselt, mida viiakse läbi 24 Euroopa riigis, väidab 41% eestlastest, et suuremad arved avaldavad negatiivset mõju nende üldisele heaolule ning kasvavad sissetulekust kiiremini. Sealjuures aga on võrreldes Euroopa keskmisega eestlaste oskus arveid õigeaegselt tasuda ja arvete tasumisest järelejäänud palga protsent suurem.

Intrumi iga-aastane uuring, mis viidi läbi 24 Euroopa riigis, leiab, et Covid-19 kriisil on püsiv mõju Euroopa tarbijate suutlikkusele majapidamise rahaasju hallata. Küsitluse tulemuste kohaselt nendib 41% Eesti elanikest, et kasvavad arved avaldavad negatiivset mõju nende üldisele heaolule. Oma heaolu pärast muretsevate Eesti tarbijate osakaal on püsinud stabiilsena alates 2020. aastast, Lätis ja Leedus on see näitaja aga kasvanud. Sellest hoolimata ütleb 41% eestlastest, et nende arved kasvavad sissetulekust kiiremini; 8% võrra rohkem kui 2020. aastal.

Kasvav inflatsioon mõjutab rahalist heaolu

Taastumise kiirenedes muudab kogu Euroopas kasvav inflatsioon mõne tarbija finantsseisundi halvemaks. Koguni 69% eurooplastest ütleb, et nad on mures inflatsiooni mõju pärast nende rahalisele heaolule. See näitaja on tõusnud Lõuna-Euroopas 79% ja Ida-Euroopas 76%, võrreldes Kesk- ja Põhja-Euroopaga, kus see näitaja on 65%. Paljudel tekiks märkimisväärse hinnatõusu korral raskusi toimetulekuga. 22% jääb pärast arvete tasumist palgast alles alla ühe viiendiku.

Intrumi uuring leiab, et inflatsiooni kasvades kardab 12% eestlastest (võrreldes 23% Euroopa keskmisega), et nende sissetulekust jääb pärast arvete tasumist alles alla kümne protsendi ning tõenäoliselt oleks paljudel raskusi üldise hinnatõusu korral. Eestlaste seas on eriti haavatavad leibkonnad, mille igakuine kogusissetulek jääb alla 600 euro. Nende hulgas märgib iga neljas (24%), et pärast arvete tasumist ei jää alles rohkem kui 10% sissetulekust. 35% Eesti elanikest teatab, et pärast kõigi majapidamisarvete (sh üüri/hüpoteegi/kommunaalmaksete ja laenu/krediitkaardi tagasimaksete) tasumist on neil kuupalgast alles üle 50%. Euroopas on sama näitaja keskmine vaid 16%.

Tasumata jäänud arved

Iga kuues eestlane ütleb, et viimase 12 kuu jooksul on tal jäänud arve õigeaegselt tasumata, mis on peaaegu poole vähem kui Euroopa keskmine. Vaadates Covid-19 mõju Eesti tööhõive olukorrale, leiab Intrumi uuring, et see tõusis sissetuleku kaotanute puhul 27% ja töötamise lõpetanute, kuid puhkusetasu saanud inimeste puhul 25%, mis viitab sellele, et meetmed majanduse toetamiseks pandeemia ajal ei ole maksekäitumist oluliselt mõjutanud. Vähemalt ühe arve tasumata jätnud tarbijate osakaal on Eestis aga Euroopa keskmisest (30%) oluliselt väiksem ega ole alates 2020. aastast kasvanud.

Peamiseks arve maksmata jätmise põhjuseks oli unustamine ja rahapuudus (42%). Kui eestlaste seas on vähenenud unustamine (2020. aastal unustas arve tasuda 59%), siis raha puudumine on veidi suurenenud (2020. aastal ei olnud 39%-l piisavalt vahendeid arvete katmiseks). Mõned (16%) seisid silmitsi tehniliste probleemidega, mis ei võimaldanud arvet õigeaegselt tasuda (2020. aastal oli see näitaja 11%). Covid-19 tõttu saamata jäänud tulu on olnud arvete tasumata jätmise põhjuseks 8% juhtudest. Võrdluseks, tööandja suutmatus maksta pandeemia ajal palka on mõjutanud maksedistsipliini 6% tarbijate puhul.

Kõigist Eesti elanikest, kes pole viimase 12 kuu jooksul tasunud õigel ajal rohkem kui ühte arvet, kirjeldab 70% seda kui ühekordset sündmust (võrreldes 56% Euroopa keskmisega) ja 30% kui regulaarset juhtumit (Euroopa keskmine 44%).

„Me räägime Intrumis iga päev enam kui 250 000 võlgu jäänud inimesega. Meie kõige olulisem ülesanne on leida hea ja jätkusuutlik lahendus kõigile asjaosalistele. Nagu tänavusest küsitlusest näeme, on osa tarbijaid viimase aasta jooksul sattunud keerulisse finantsolukorda ja neil on olnud raskusi oma arvete õigeaegse tasumisega. Oleme näinud, kuidas pandeemia on olemasolevat ebavõrdsust süvendanud, ja see kajastub ka uuringus. Finantsprobleemide lahendamiseks soovitame tarbijatel võimalikult vara abi otsida,“ ütleb Ilva Valeika, Euroopa juhtiva krediiditeenuste haldusettevõtte Intrum Baltikumi tegevdirektor.

Teave Euroopa tarbijamaksete 2021. aasta aruande kohta

Euroopa tarbijamaksete aruanne 2021 (European Consumer Payment Report 2021) annab ülevaate Euroopa tarbijate igapäevaelust; nende kulutustest ja suutlikkusest leibkonna rahaasju hallata. Aruanne põhineb välisküsitlusel ja uuringu viis 24 Euroopa riigis läbi Financial Times Groupi kuuluv ettevõte Longitude. 2021. aasta uuringus osales kokku 24 012 tarbijat. Uuringuküsitlused viidi läbi ajavahemikul 21. juulist kuni 26. augustini 2021.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.